A ajab mind hulluks...igas möttes... küll heas küll halvas. Viimasel ajal pigem heas. Peale viimast draamat on ta nii armas olnud, et ma ei oska enam ise kuidagi olla..Köik on muutumas nii intensiivseks, et ei oska seda enam sönadesse panna ja seletada.. ja egas polegi vajagi eks... Aga kogu kupatus kokku.. eks see vist ole..... pönev ...Minul minu kapriisisd, ja tema tema..harjumused.
Nüüd on ta nädal aega Prantsusmaal ja samal päeval kui ta tagasi tuleb, lendan ma ise Prantsusmaale..ja no kurat teab siis kuna me näeme taas.. Aga ma juba tunnen puudust... ja miukse habamese löua alla ma ennast nüüd siis peidan ja pessa poen :((( Tema löua alla passin nagu kôige paremini ju...nagu loodud sinna...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar