no lôpuks ometi on suur suvi väljas. aga nagu ikka siinmail kombeks, liigub see asi äärmusest äärmusesse. Eelmine nädal sai vesisuuskamas ja wake boardimas käidud, siis ma oleks siniseks külmund.. olgugi et neopriin ülepeakaela seljas. Aga vihma sadas ja ikka neetult vastik ilm oli vees ligunemiseks. Ja siis reedest saati 33-35. Noh jume on peal. Töötada ei viitsi. Tööolukord ajab marru... ei teagi kuidas seda maru endast viisakalt väljundada. Aga midagi tahaks nagu öelda! Eks ütlen ka, aga pigem mitte esimese hetke emotsioonide kütkeis. Ja siis on see teine külg... igasugu huvitavaid ülesandeid saan ikkagi...
Mösjööga on asjad ilusad, ta on kuidagi väga nunnu viimasel ajal. Minu habemik!! Puhkuste suhtes pole ma ikka veel miskit otsustanud. Ma kohe ei tea mida teha, no nii kahevahel olen omadega.
Päris palju söpru ajavad mind hetkel lihtsalt iiveldama ja ma ei ole eriline meister seda varjama ka. Noh..enamasti need tutvused, mis siin firmas on tekkinud küll. Üks on lihtsalt veits rumal ja erineva ellushuhtumise ja ambitsiooniga, no tulebn teisest kultuurist ka. teine elab oma suurtes kompleksides ja ma ei tea kuidas niimoodi üldse ellu on vöimalik jääda. Samas on mölemil ikka omad toredad küljed ka, miks muidu on suhtlema jäädud. Nojaa aga niimoodi vôôrsil sa lihtsalt haarad, millest haarata annab ja siis hakkad alles aru pidama.
Ja mina pean öppima külmalt mitte välja näitama, mida ma kohati ühest vöi teisest arvan.
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen