täna peaks töö juurest varakult jalga laskma. Mind ajavad inimesed hetkel öökima ja ma ei suuda seda taaskord üldse varjata. Ma ei tea kuskohast mul siuke sitt meeleolu. Pôhjust ju pole. Vôibolla närused unenäod jälle. Nägin nimelt, et nii mu emal kui ka isal oli vähk ja üsna hilises staadiumis. No peale seda fakti, oli unenägu iseenesest tore ja harmooniline. Ah ema peale olin küll tige tegelikult, et ta polnd varem arsti juurde kasinud hoolimatta oma köhuvaludest. Aga ema peale ma vist olengi alati tige oma unenägudes...ja päris elus kah. Nii näiliselt...tegelt on ta mulle ikka ju väga kallis.
Üks söbranna tegi ettepaneku lap dance kursusele minna järgmine nädal... no pühamüristus. Ma vist olen liiga igav ja konservatiivne ja vaevalt ma oma perset A vöi möne teise mehe nina all hiljem hööritama hakkan. Aga päris konkreetset "ei"-d ma talle veel öelnud pole :)
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen