Ma nägin täna unes surnute merd.. Sellest villast kuhu ma suvitama olin läinud, hakati järjest laipu leidma. Löpuks kaevati aed ka üles (suur aed) ja see oli paksult surnuid täis. Muudkui kühveldati neid järgemööda sealt välja... Ikka mitmesse kihti oli neid seal maetud/peidetud. ja muidugi ilma kirstuta..

Muidu on tuju endiselt vahelduva eduga siuke nadi... Midagi ei taha teha, kedagi ei taha näha... Isegi A suhtes on olek tuim..kuigi viimane kokkusaamine oli lihtsalt meeletult ilus ja...  intensiivne kuidagi..
Samas pole ka lood täielikult hallid/mustad. Huvitavaid asju on sel nädalal juhtunud, millest vöib ühtteist tulevikuks kujuneda. Ja mis on möningad pilgud aastate taha kiskunud. Môni inimene on vist tôesti lihtsalt loodud su ellu tulema... nii vôi naapidi. Mis rolli küll mängima, see on teine teema... selle konkreetse isiku puhul selgub see vist üsnagi pea.