Uue töö juures on väga äge situatsioon jälle. Ma  sain pöhimötteliselt esimesel päeval tuttavaks väga ägedate meestega. Lisaks sellele, et ma olen köigile juhtidele juba oma totaka mulje jätnud...kellele siis intervju käigus ja kellele siis esimese strateegia koosoleku käigul, kuhu mind esimesel päeval lihtsalt sisse tömmati. Oma mingist naiivsusest ja teadmatusest ja omamoodi jultumusest..
Lisaks alustas samal päeval firmas tööd nii mönigi köva tegelane. 1. veebruaril alustas kuskil 20 inimest. Seal oli köike, paar praktikanti, enamus kuskil seal enese-otsimis-faasis ja paar päris köva tegelast. Ja esimese päeva sissejuhatavates koosolekutes juhtusin ma just nende tegijate keskele istuma. Kolm meest...lihtsalt jöudsin köige viimasena ruumi, kuna jäin oma tulevaste bossidega jutustama...ja siis need tsentelmenid tegid endi vahele ruumi lihtsalt. Ja nendega ma olen nüüd köige rohkem suhtlema jäänud. Nüüd ma iga päev aina imestas, kui ägedate inimestega on tutvutud. Sest sel päeval me olime köik mingis möttes samal tasemel...ja seetöttu köik suhtlevad üksteisega väga laadnalt ka. Ja see on äge.. üks tahab perega juba Eestis puhkust teha..aga no ta saaks alles septembris ja selle ma laitsin lihtsalt maha. Üks kahest kas juuli, augusti algus vöi siis talvel...ehk siis jaanuar-veebruar.

Täna sain selle moe-mehega taas kokku. Selgus, et me töötame üsna lähestikku ja siis otsustasime koos löunatada. See asi läheb järjest huvitavamaks. Aga see selleks. Mul ju A-ga asjad klaarmiatta ja ei miskit huvitavat enne seda. Aga minu jaoks on asjad selged, lihtsalt vaja talle see arusaadavaks teha. Noh kaks nädalat on ta veel USA-s ja siis otse siia...ma ei teagi kuidas see aeg üle elada...vaja ärireise ja muid asju planeerima hakata. Ise ta siia end trügis.... ja ausöna ma ei tea mis sest saama hakkab. Oma reegleid tean, samas ega haiget talle ka teha ei taha. Kuigi omajagu oma sönavöttudega juba teinud olen. Peaks lihtsalt maha rahunema ja selle märtsi-plärtsi üle elama. Aga ise ta mingit pokkerit mängis ja mulle need mängud ei sobi...vähemalt mitte nii madalal tasemel.

Kreeklase saatsin pikalt. Mingi eelmisest aastast tekkind kutt, kellega siin köpuks pika pinnimise peale pühapäeval saunas käsisin... üritan ka pikalt saata. Aga ta pole eriti nöus. No küll varsti nöustub. Tore poiss, söpradeks küll ju vöik jääda...aga isegi, et ta juured on Kazastaanist on ikka hullem kuivik kui sakslane ise. Seda ma talle ütlema ei hakka, ega see suur kompliment vist pole.

Saksa saun..oh jeerum... saun ise oli hea, aga kogu see alastus ja värk...ega vist enam ei taha. Iga 3-4 aasta tagant langen jälle löksu...

Homme saan ühe mehhiklasega kokku, keda pole 3 aastat näinud. Ta nimelt ka kindlustus bisnessis ja mul oleks paari vihjet salamisi saada. Neljapäev saan oma California vana härra Johniga kokku, kelle ühel pojal on samal päeval kui mul sünnipäev ja ta ju pikemat aega ootab, kuna ta mulle sünnipäeva joogi saaks välja teha. Öigemini sünnipäevast on täpselt kuu aega möödas...aga siuke tunne, et pool aastat juba. Ja siis reedel jälle moe-härra. Ja laupäeval kontsert...kingitus mu ühelt armsamalt söbrannalt siit! LABrassBanda! Olümpia hallis...Pühapäeva vaatame..

Aga see kingitus...ma pole kaua nii ägedat kingitust saanud...ja veel nii vingelt tüdrukult, kelle suhtes mul on tösiselt suur respekt jne. Sellest bändist me oleme varem ka jahunud. Aga nüüd siis nii. Ja ma pole teda sel aastal veel näinudki. Nii palju on mölemil mässamist.. No vötab sönatuks. Ja muide see tüdruk on Juliani kunagine ex...