Muretsemine on väga ohtlik asi. Needmine on ka väga ohtlik, negatsioon tuleb sulle lärakal moel tagasi.
Ma ausôna ei tea jälle keda ma tsiteerin. Aga arukad sônad.
Kiikasin juba järgmisesse päeava, sest täna pettusin väga ühes tuttavas. Sôbrannaks teda tôesti enam nimetada ei oska. Et kuidas siukene kullakaevaja jälle minu lähedale on sattunud...ilmselgelt seepärast, et ta räägib eesti keelt ja tal on sama taust. Majanduslik seis muidugi pole ilmselgelt ka väga kiita, ja eks tema puhul väljendub see siis nii. Kurb lihtsalt... No eks edu talle, et ta oma rabelustes vastu peaks, sest asjad tunduvad tal niikuinii juba väga metsas olevat.
------
Nüüd on siis tôesti 24. Jaanuar. Ei teagi, mis eile mind nii väga morjendas, täna tundub kôik üsna laadna taas. Lihtsalt ei suhtle selle tüdrukuga enam ja kôik. Ja kui veevalaja ei oska tuimalt ignorantne olla, kes siis veel. Ilmselt mängib siin teatava emotsionaalsuse juures kuuseis ka miskit rolli. Kui muidu pole nagu väga vaevusid sel ajal, siis meeleolu on küll vägagi kôikuv.
Ostsin endale uue rahakoti. Sellise pisikese, mis suusajaki taskusse ja igale poole kenasti ära mahub. Eelmise sellise pisikese ostsin ka just samal eesmärgil plaaniga ainult suusatamisel kasutada. Aga see väike kribu jäigi terveks ajaks kasutusse. Jôle ebapraktiline, roosa, suur süda peal :))) ja mingist närust materjalist. Odav rämps ühesônaga, aga no mahtus igale poole ära. Seega otsustasin, et vaja nüüd ikka korralikust materialist, sama väikest, aga ikkagi praktilisemat, kus oleks nii raha kui kaartide ja ka müntide jaoks omad lahtrid olemas. Aga kindlasti sama väike.
Tellisin neli tükki, et oleks valikut. Esimese mis lahti pakkisin oligi sama môôtu, palju funktsionaalsem, nahast ja.... kanapasa värvi! Suu vajus lahti, et kes siukset värvi asju üldse teeb. Siuke...rohekas-heledam-pruun...vôi miskit. Vaatasin ja vaatasin, ja vaatasin. Material on ju hea mônus ja... Ja tegelt läks vist ainult oma 10 minutit, kui asi hakkas meeldima. Roheline värv pidavat niikuini raha vôi ma ei teagi, külluse värv olema. Ja noh eks see sitt olevat ka ju tuleviku väetis eks. Nii et otsus saigi tehtud. Nüüd on mul uhiuus kanapasa värvi rahakott!
Kodukananduse teemasse ka ikka miskit - tegin eile metsikult hea ahjulôhe! Abikaasa, kes kalasôber just pole, ka sôi ja kiitis.
Söögitegemise kohta üldse uus lüke, panin nimelt pühapäeval nädala söögiplaani paika. Ehk siis lôunasöögid, hommikud ja ôhtud on niikuinii kas miski puder vôi vôileib vms. Pluss puuviljad niikuinii. Seega plaan valmis ja esmaspäeval pakkisin poja autosse ja tegime kohe vajalikud ostmised ka ära. Seal poes, kus autodega sôita saab:
Poja nägu on pildil ikka ääretult eba-motiveeritud, nagu meestel ikka sisseoste tehes. Aga tegelt ta ikka alati rôômuga ronib sellele autole.
Ühesônaga voilaa, asi edeneb. Poja teiseks sünnipäevaks olen etalon-kodukana valmis!
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen