19. Jaanuar 2016
The best way to predict the future is to create it
Do your homework
You get what you believe
It newer been wrong
Vôi nii :-)
Eile olin super-kangelane. Keetsin-kudusin-kraamisin-vannitasin-pesu. Peaaegu oleks isegi kôik ära ka triikind, no vahi. Aga siis môtlesin, et pole vaja üle ka pingutada eks. Poisiga käisin juuksuris, näeb jälle viks ja viisakas välja. Istus seal juuksuripukis nagu nublu ja kuna juuksuri-tädi nii tore oli, siis ei tahtnud üldse äragi minna lôpuks. Ja pôlvearst ka veel ôhtul, ristatiside ikkagi ripubki ainult paari kiu abil koos. Samas menisk on vist kenasti ise paranenud ja nii katki polnudki. Arst lihtsalt seletas, nagu ilmselt eelmine kordki, et mône puhul piisab täielikult ka kui see side kasvôi 2% veel alles on. Mône puhul vôibolla on ainult veidi rebenenud, aga pôlv on täiesti ebastabiilne. Minu oma on ääretult stabiilne mu arvates. Kôndides veel lonkan korralikult, aga suusatda saab (kus sa seal suusa otsas lonkadgi eks). Küsisin ettevaatlikult ka, et kas suusatada tohib juba, ta naeris mu korralikult välja. Ei julgend üldse mainidagi, et juba tehtud ja kavatsen järgmised nädalavahetused jätkata. Mis mul enam kaotada. Kui asi täitsa katki läheb, peab niikuinii opereerima jne. Peaks ka mainima, et kogu jala paindumine on ääretult kenasti paranenud, arstki oli üllatunud. Ja pigem ma arvan seetôttu, et ma aktiivselt jalga kasutan. Pisikese lapsega ei saa niikuinii väga diivanil vedeleda, see tirib su koguaeg kuhugile midagi tegema. Pluss igasugu jalutuskäigud ja mänguväljakud. Ja natu olen ikkagi sel arvamusel ka, et mida vähema sa energiat mingile haigusele (vôi no sel juhul vigastusele) paned, seda kiiremini ka kôik korda saab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar