Massmõrvar

Niisiis sellest kuskil ootavast shampusest lähemalt. Nimelt too päev kui vastu hommikut itsitades koju saabusin, olin üsna peo lõpufaasis kellegi Tobiasega tutavaks saanud. Tahtis numbrit, bläbläblä. Ei andnud, aga tutvustanud olin end sellegipoolest. Ja noh kutt oli mu eesnime järgi mu kohe Saksa facebookist üles leidnud. See on siuke avalikum ka, ja mul veel  sinna vanast rasvast kuidagi konto jäänud. no ja kuigi mul on sealt ka sünnipäev ammu eemaldatud, teadis ta ikkagi miskit moodi selle olemasolust ja sealt see shampa kutse. Vastasin ka, et mäh ma ei tunnegi ju teda, et äkki on mingi maniakk vöi massimörvar. Ja nüüd näen, et kutt on endast kirvega ja üsna tigeda pildi üles riputanud :D  Ei ma lähen vist ja joon selle pudeli ikka röömuga tühjaks. 

Size does matter after all

ma tahan jooksma minna, puhtalt juba selle pärast, et uue Rammsteini albumi järgi lipata. Rammstein on minu jooksu-coach. Vaieldamatult parim!!! G juba ammu ammu seletas, et nad on jooksuks parimad, aga ma kasutasin ustavalt SOAD-i, sest nad röögivad ka üsna armsasti. Nüüd ei sobi miski muu enam. Mu meelest peaks sakslased ikka väga uhked oma Rammsteini üle olema, aga tegelikult on lood hoopiski nii, et pole eriti moodne Rammsteini fännata...pidavat natsismi hönguline olema. möh? Saksa keel igastahes tuuakse siin ikka väga jöuliselt esile :)
Päh aga lund sajab. Juba eile sadas terve päev!!! Aga kuna väljas olid soojakraadid siis tekkis muidugi korralik sopp maha. Ja praegu sajab jälle! Ma arvan, et siin linnas pole iial nii palju lund nähtud.
Aga no röömus olen ikkagi :) Igasugu huvitavaid/pönevaid/armsaid hetki on viimastel päevadel olnud. Kasvöi see, et oma esimesi töökohustusi täites ja sellele järgnevale report-meilile sain eesti keelse vastuse "Tänan väga!" :D No mind igastahes liigutas. 
Üldse ma olen  väga vaimustuses praegu sellest tööst. Kuigi oma neljal tööl oldud päeval on kolmel vist koosolekud olnud...oi neile meeldivad koosolekud. Aga kollektiiv on hästi vahva. 
Lisaks möned üliarmsad telefoniköned vöi virtuaalsed tähelepanemised :) Kuigi sünnikuupäeva olen enda arust küll avalikkusest täiesti eemaldanud. Sellest hoolimata ootavat mind ja ära joomist veel shampa... kuskil kellegi külmkapis.... aga see teema on iseenesest veel müstika mullegi.
Lisaks lasin end meeldivalti teenindada ... ja seda mitte sugugi teenindusega tegeleva personali poolt, vaid väga positsioonikal isikul :) Aga see teema on minu jaoks ka veel paras müstika. Nii et pole üldse mötet sellest pikemalt jahvatama hakata  :P 
Nonii, aga nüüd ma pean olema asjalik. Terve päev juba mingi reklaami-tekstide tölkimise peale ära läinud. Isa nimelt tuleb oma värgiga Frankfurti messile ennast näitama ja logisch et ta ekpluateerib mind nüüd niimoodi pöhjalikult. Kuna mu üks kaaselanik on lingvist, vaatasime temaga ka koos asja üle. Oeh see oli väsitav, aga igastahes väga kasulik.
Nuvot, nüüd ma öpin ja lähen ujuma. tsikibriki

Lumetüdruk

Päev nagu päev ikka. Ainult et lumi sadas jälle öösel maha. Ja külmaks läks. Aga oleks vist üsna ülbe -3 külmakraadi pärast virisema hakata mulle tundub. Willkommen-kingitus esmasele siia linna tulijale.... paksud lumeräitsakad. Aga seda jätkuski just niikauaks, kuni sai poest vein ja muu maitsev ära toodud. Mina sain ka kingituse -  suusapuhkuse alpidesse. Ehk märtsi löpus on aega ka ära tsekata.
G helistas ja ladus kenasti välja "Önne.... eeeee...blablabla "...  "ee purilaud...hamburgeriputka, üksi kaksi".  Siis vist tuli sönaraamat jälle mängu" ee..önn kaasa! " hiihi ... ja  tuli veel rodu eestikeelseid niisama-mahaloetud-väljendeid.
See selleks.... 
Peale köige sai minu uudishimu kenasti rahuldatud! Ütlekski vist nii, et köik pole kuld mis hiilgab...vöi noh.... tuleb vist lihtsalt öige nurga alt vaadelda. Kustkandist ta nüüd just särab ja kellele. Ma ei tea. miski emotsioon ju oli, et ma niimoodi ennast teki alla ära peitsin... päh ma ei tea. Ammu juba lakanud enda käitumismaneeridest arusaaamast.
Tegelikult......midagi oli ses päevas enamat ja mälestamisväärset siiski. Väike entertainment more. Vöi siis isegi suur... eks seda näita juba aeg. Aga nii pidigi ju olema ja minema. Kes siis veel sulle klouni mängib kui ise mitte eks. Teistele lootmise ja tuginemise möttetus sai juba keksa ajal selgeks. Aga olgem ausad, praegu olid mängus ka juhused ja nende kokkulangevus.
Ah mida iganes, homme on raske päev. Nii töö kui kooli suhtes. Terve nädal on nii vähe magatud, et kui reede öö peas kätte jöudma siis ma ilmselt hirnatan naudingust oma voodi ja patjade ja tekkide üle. 24h veel vastu pidada...

tormituultes

ma sain täna hommikul juba enne kella kümmet kolmelt erinevalt meesisikult erootilisi sönumeid. Ükski polnud neist G. Vat siis. Teab mingid magnetormid jälle möllamas vöi mis? Ei mäleta küll, et ise oleks kellegile viimasel ajal oma litsakamt poolt näidanud.






pildi varastasin ponyartsi blogist.

Black!

Mul on meeleolu pühapäevaselt must. must nagu tökat. sama tume nagu mu nimigi peaaegu. kohati veel tumedamgi, et ajab hirmu nahka. ja siis ma mötlen ikka suurema kaastundega neile, kellel selline must meelestatud pikemalt ja pidevalt on. väga valus. endal on ikka nii, et ootad esmaspäevani ikka ära, sest siis läheb köik jälle vikerkaarevärviliseks. aga no need pühapäevad!!!
Isegi järgmise nädala löpupoolset neljapäeva ei oota tavapärase pönevusega. Kuigi sel päeval töotatakse mulle tsirkust ja teab mida veel. Elame näeme :)

Puhkus

Puhkus on hetkel selline asi, millest ainult unistada vöib. No olgem ausad, alles ju sai ka pikemat aega mittemidagi tehtud. Ja päris reele pole ikka veel saadud. Kuigi peaks. Asjad lähvad tuliseks juba. Aga höljun siin muudkui pilvedel ja hoian tähelepanu kramplikult väga ebaolulisel. Pisike päike kuluks sellegipoolest ära.
Vähemalt sellega olen rahul, et eile nönda tublisti prantslaste peost eemale hoidsin ja ettenägelikult telefoni välja lülitasin ning selle asemel kodus päris mönusat und nautisin. Nüüd on nädalaks välja puhatud küll.
Tegelikult ajas puhkuse-kibeluse peale see, et tsekkasin just Itaaliasse pileteid. G parim söber abiellub juunis ja kuna tüdruk on itaallanna, on pulmad Sitsiilias. Väga kihvt, ma juba üliootan :) Muidu ei tea üldse mis suvest saama hakkab. Tundub, et G ongi ennast New Yorki sisse rabelenud ja praegustel andmetel ta seal just suvel alustama peakski. Aga noh plaane pole mul ju niikuinii kombeks nii pikaajalisi teha. Plaanid on aprillini, ehk siis sessi löpuni ainult. Ja need plaanid pole muidugimöista minu tehtud.
Aga nüüd MSN, facebook ja muu jura kinni ja asjalikuks!

nääh

ausöna ma ei tea mis ma jälle tegin, igastahes midagi mis mind koledat moodi irvitama ajas. terve kodutee itsistasin. arvata vöib et homme ma enam nii väga ei itsita, sest homme peaks ma teoreetiliselt terve päev töö juures vastu pidama ja koosolek on ka. juba sellisem rohkem minu spetsiifikale vastav. päh. see on ju alles mingi 6 tunni pärast. aga praegu oli just olukord selline, et mul oli nalja nabani. tahtisn seda siia ka kirja panna, aga enam ei mäleta. eks jälle linna vöi kooli peal mingi arusaamatum pilk saatmas... aga nagu ma nendega harjunud poleks. no näis, äkki keegi homme tuletab meelde ka (vöi loodetavasti mitte). Lisaks ütles mulle facebook just, et cinnamon on alati täis nagu tarakan, joodikas!!!! ei ole mingit neerupöletiku vöi ma ei tea mida. vot tak. ma juba ise ka kahtlustasin :D
lisaks sellele, koju jöudes kell 4 hommikul mu kallis kaaselanik ikka istus köögis ja arutles interneti kaudu miskil üleüldisel foorumil... ütles et usulisel teemal... aga ma kahtlustan et sealt tulevad mu uneprobleemid (maja pole just köige uuem ja seinad läbilaskmatud). seega hakkasin endale suppi keetma...... rohke küüslauguga. nii et köök, kus kutt enamus ajast istub enda arust targa näoga ja ühiskonnale kaasaaitavalt, on nüüd psksult küüslaugulehka täis. sest ma toppisin küüslauku ikka koledamal kombel sinna sisse. edu siis talle. igatsahes sombrero, minu ustav hispaanlane, andis mulle ühe elukoha aadressi veel... vist lähen ja uurin isegi.

tobe tuju

Täna oli halb päev... vöi oli halb tuju. ma ei teagi kumb kumma pöhjuseks nüüd. vist ikkagi see, et tegin olulise asemel palju mitteolulist ja sealt see jada algas. ja see vist tulenes omakorda sellest, et jälle tund aega ainult magatud. unereziim ongi nüüd selline, et üks öö magan enam vähem öö täis ja järgmine öö vahin lakke. selline perioodilisus siis nüüd... hakka vöi tablette sööma, sest praegu on hädavajalik olla iga päev röösa ja puhanud ja selge meelega. ja no mida ma siis veel kooli-töö-spordi-seltsielu körvalt lisaks peaks tegema, et end rohkem ära väsitada?
lisaks pettusin väga advokaadihärras, kellest siiamaani ikka omajagu lugu pidasin. nüüd ajas mees oma ülikiimalisusega köik lörri. väkk.
aga uued tuttavad tulevad ukstest ja akendest. lisaks tavapärastele tutvumisetele tööl, koolis vöi tuttavate kauda on ikka ka veidramaid söbrunemisi. ühe kuti tömbasin näiteks rajalt maha nii, et ajasin ta tegelikult kellegi teisega segamin ja hakkasin teda kooli koridoris mingil x-teemal usutlema, kuni poisi arusaamatu pilk ta siiski reetis. njah vabandasin ja panin plehku, aga hiljem ühel lonegul siis istus tegelane muiates minu körvale (ei olnud teda varem sugugi tähele pannud) ja saime siis päriselt tuttavaks.
eile könetas keegi ladina-ameeriklane (pakun) bussipeatuses. ma ei tabanud kohe omas maailmas suikudes äragi, et minuga räägitakse, aga önneks ikka mingil hetkel jöudis kohale. keegi kellega olevat ka üks ühine loeng ja kellega ma olevat vist hispaanlaste peol ka juttu puhunud vöi ma ei teagi... nägu tuli tuttavlik ette küll, aga ei osanud sugugi jälile jöuda, et kust siis.
ja ujumine on hea! panen vist hetkel pearöhu sellele. jooksmiseks on liiga jahe ja sopane ja see hardcore kargamine tekitab äkki liigseid kintsulihaseid. kintsud on mul valupunktiks, need kipuvad endale ikka pekki külge koguma. ja mis siis veel kui seal alla muskel kasvama hakkab. ujumine on omamoodi teraapia ka. ja krool tuleb aina paremini välja. vähemalt endal on selline tunne.
aga tööst ma pole ju veel rääkinudki. no tuleb mainida, et mulle meeldib ikkagi rohkem suurfirmas töötada küll. nad hoiavad oma töölisi üsna kenasti ja ausalt öeldes töötama peab ka vähem :) see ettevöte vötab aga päris korraliku pindala enda alla, nii et näiteks esimesel päeval kui personaalosakonnas sai köik tehtud, pidi kaardi kättesaamiseks ja oma osakonna ülesleidmiseks firma sise-taxot kasutama. osakond tundub tore, löpuks ometigi olen kollektiivis kus naisi on isegi vist rohkem kui mehi. ma ei tea veel muidugi kui positiivne see on, aga vaheldus igastahes. töökeskkond meeldis aga eelmises kohas rohkem, oli selline modernsem ja avaram. aga tuntud nimi ja palganumber, mida ma ka alles lepingu-allkirjastamisel nägin kergitab selle kaalukausi ikka mönevörra oma kasuks. Palga suhtes olin kohe töesti meeldivalt üllatunud. nii et hetkel ma vöin vist isegi uhkusega öelda, et oma tuttavate-söprade kaaskannatajate (ehk siis töötavate tudengite) seas olen ma vist üks körgeimini tasustatud :D (väike eputus-hetk vahele). asja teine pool on muidugi maksud, mida ma ilmselt siis rohkem maksma pean hakkama. positiivne on ka see, et kaasatakse ka koheselt töökollektiivi tegemistesse. tavapärane suhtumine on nii, et need tudengid tulevad ja lähvad, et mis neist ikka nii tösiselt vötta. aga juba teisel päeval kamandati mingile üldkoosolekule kohale ja reedel on mul ka juba üks rohkem minu kohustustega seonduv koosolek ees.
aga nüd ma üritan magada.... kui see küüslaugu-lehk laseb. kuna mu naabripisid söövad hetkel, sest nad on sellsied töbised, siis liitusin ka igaks juhuks. läksin vist liiale jällegi...

Sportima!

Eile sai taaskord nii spordi- kui pidutsemise hooaeg avatud. Eile ujumine, täna pohmaka välja jooksmine. Tähendab, et oli üks spontaalne peolkäik. See oli küll selles suhtes kasulik, et sealsete intsidentide töttu kadus mul nüüd möneks ajaks peoisu sootuks. Väga hea, sest teoreetiliselt mul ei peakski nüüd möned kuud seda isu olema.
Mötlesin siis veel hommikul uduse olekuga, et sel aastal vöiks kvantiteedi asemel pigem kvaliteedile röhku panema.
Rongijaamast ostsin oma elu esimese marie claire, prantsuse keeles, et oleks mitmeti kasulik ja kohe hakkangi seda uurima.
Aga sport on mönus! Ja tundub, 55 piiri saan juba järgmisel nädalal kätte. Mul on nimelt siuke kaval plaan, et harjutan magu väiksemaks, et siis on ju keerulisem end jälle suuremaks süüa. Seega söön hetkel kole vähe.
Haarasin Kai juruest veel Höbevalge ka kaasa ja rongis sai seda juba paar lehekülge ahmitud. Ilus kirjandus!

ahhhh :)

mul on nii fänsi hommikusöök see nädal olnud. Kaerapuder löuna Eestis kodutalust korjatud meega ja vanaema tehtud (oma aia) mustsöstra moosiga seal peal :)
Jajah ei ole enam kohvi lihtsalt, olen juba mimeid kuid ennast hommikusöögiga harjutanud. Kuigi enesetunne suurt kehvem ka pole, kui vahel juhtub hommikueine ikkagi vahele jääma. Aga kuna igalt poolt pasundatakse, et hommikusöök on tähtis, siis ma olen kuulekas.

Reede yeah

damn tunni aja päras on mul jälle väike uus algus... ja ma tuhkur pole minutitki maganud. No eks ma vötan selle siis oma kottis silmaalustega kenasti vastu. Esimene päev on ju eriti selline tore, kus peab igate pidi esinduslik olema ja köike tähele panema eksju.
Aga väsinud ma pole tegelikut....veel.

Uusaasta lubadused

Veider, ma tavaliselt pole selline uue-aasta-lubaduste eriline andja, aga praegu ikkagi kripeldab koledasti hingel, nii et vaja paar märksöna ikkagi paberile panna.
Täiesti enda tarbeks! Hoiatuseks, et järgneb üsna tüüpiline lubadusterodu.
Niisiis:

1. Olen tähelepanelikum lähedaste ja söprade suhtes! Ajakulu arvesse vöttes ja köike muud vöimalikku ka. Erilise tähelepanu vöiks tähtpäevade kalendrisse suunata. Öigemini tuleks see kalender ennem kuidagi tekitada ja köik sünnipäevad-tähtpäevad-lastesünnipäevad (vist) jne. sisse vorpida. Puust ja punaselt.
Ma suutsin selle aasta sees nii mönegi strateegiliselt tähtsa sünnipäeva maha magada :-S, nii et tegemist on.

2. Olen tähelepanelikum enda suhtes! Noh igapäevase tuunimise...eh mis ma seletan, ma ju ei tuuni ennast eriti. Aga selline igapäeva hooldus pluss riietus ja kogu aksessuaarikupatus. Oleks juba äkki aeg sellele ka rohkem tähelepanu pöörata.
Ja no juustega peaks ka ikkagi löpuks midagi ette vötma. Regulaarne juuksuris käik oleks juba vöibolla et üsna kasulik:)
Ja lühikeste soengute soovitused-ideed on endiselt ja alati teretulnud.

3. Taraaa ongi vist köik
Tegelikult kui juba läks lubamiseks, siis luban 5 kilo, mis siin talverasva kogudes on tekkinud, maha raputada. No näiteks veebruari löpuks olgu 55 maximaalselt olla.

4. Ei ole ikkagi köik, kool ära löpetada! Kaua kestnud kaunikene. Löputöö oleks ka tore pigem näiteks kuskil mujal Saksamaa nurgas vöi siis hoopis välismaal kirjutada. No et oleks pönevam ja tulusam ka. Uuuh aga see nöuab peatset intensiivsemat otsingut jällegi.

5. G-ga suhetes peaks ka rohkem värvi asjale lisama. Aga no mida ma siin lisan, parim asi mis ma teha saaksin ongi kool ära löpetada ja sellele meie pendeldamisele löpp teha.

Nonii aitab kah, küllalt ilusat juba kirjas.

let's get it started

Ei viitsi ega viitsi seda siinset hoogu jälle sisse saada. On muidugi luksus ka vaba aega veel omada, aga vöiks seda ju ikkagi pisut mötestatumalt ära kasutada.
Liiga kaua sai puhatud ja kallite inimestega koos oldud. Nüüd on kogu see maailma üksindus jälle kukil ja oodata veel paar päeva, kuni köik piisavalt tuimaks on muutunud. Üsnagi teada, jälle ja jälle läbitud valusamat sorti kulgemine. Esmaspäeval olin täiesti nöutu. Jöudsin löuna ajal siis tagasi oma rändamistelt, kobisin voodisse ja vegeteerisin seal järgmise hommikuni. Oli vaja pisut peitu saada. Ja no olgem ausad, väsinud olin ka eelmise päeva söitudest.

Aga pisut tehtust.
Enne jöule sai siis suure öhinaga koju lennatud. Önneks sattus lennukis mulle körvale istuma üks tore kreeka noormees, kellega saigi kuni pagasi kätte saamiseni vesteldud. Önneks sellepärast, et muidu oleksin veel lennuki tunni-ajase hilinemise töttu liiga närvisliseks kätte ära läinud. Ma tavaliselt ei viitsi lennukites körvalistujatega vestlusse astuda. Aga lennata mulle meeldib, oi kuidas meeldib.

Üleüldse läksid köik mu söidud ikkagi väga hästi, arvestades seda suurt tohuvapohu, mis detsembrist alates igasugu liiklemis-liinidel on valitsenud. See tunniajane hilinemine oligi minul ka ainuke.
Lennujaamast väljudes sain muidugi külma käest kohe vastu vahtimist, jöudsin nimelt just enne seda suuremat jöulueelset külma ja sain ka kaunist talveilma nautida küll. Seekord olingi rohkem koos perega, mis idee-möttes ehk on paremgi kui praktikas see alati välja kukub. Ma ju tahan seda köike, aga mikspärast ma ei suuda emaga kunagi päris normaalselt läbi saada. Ikka on alati mingeid vastikuid möttetudi muidugi minupoolt alustatud närvitsemsi. Kokkuvöte tema nutab ja mina nutan ka oma pool aastat veel järgi, et talle haiget tegin ja üritan alati ennast veenda, et järgmine kord olen vaoshoitum.
Me lihtsalt oleme nii erinevad inimesed ja eks mingi okas on sees nagu ikka ...kasvatus bläbläblä. Peab selle teema enda jaoks pöhjalikumalt läbi töötama!

Päev enne vana aasta ära saatmist pakkisin siis jälle oma kohvri ja pörutasin Saksa tagasi. Öhtul väike G-le kingi-tiir linna peal, kott ümber pakkida ja köige kupatuse peale vist paar tundi und ja jälle minek. Pariisi, aastavahetuseks G kaissu. Hommikul kell 10 olin juba seal ja tema ka armsasti vastas. Just praegu meenutades väike kingi-idee G-le körva taha panemiseks: GPS! No seda läheb tal töesti vaja. Aga
olgem ka ausad, eks ma ka eksitan teda körval oma öhevusega parasjagu.

Aastavahetus oli üsna rahulik ja omajagu luksuslik nagu G-le ikka meeldib... ja mulle ka :) Uude aastasse pohmakaga ei läinudki, mis aga ei takistanud pikalt laisklemast. G oli vastavalt minu plaanile ka jaanuari esimese nädala töölt vabaks vötnud. Aga löpuks meil sai laisklemisest nii villand, et otsustasime Amsterdami söita. Ah ikka seetöttu, et sellise külmaga ei viitsi ju uusi linnu avastama hakata ja see linn on juba peaaegu teiseks kodulinnaks :D Neli paksu päeva mönusat luksust ja löögastust.
No ja nüüd ma olen siis jälle siin tagasi. Vähemalt suutsid poisid vahepeal interneti sisse saada! Tuba ka ülessoojendatud :) Aga tuttavatega ei ole ikka veel tahtmist kontakti vötta. Kuigi egas see muud kui abiks ju tuleks. Muidugi on veel plussiks see, et reedel alustan uues töökohas siis tööd. Aga see, et ma lepingu allakirjastamiseks pean 7:30 töö juures olema, see kölab küll pigem nagu halva naljana. Aga no ongi unesegasem.
Igastahes teada on, et küll see uus töö uue fungi jälle sisse süstib. Saab öpingutega ka rajale. Paari loengusse olen küll ennast lohistanud ja öppeplaani tegin ka ära, mis vöttis kövasti rohkem aega kui oleks arvanudki. No jaksu mulle nüüd selle järgimiseks igastahes! Viimased eksamid ikkagi!!!!

Sünnipäev sunnik on ka peagi ukse ees. See päev minu jaoks on muidugi juba selles staadiumis, et vöiks ära unustada, maha salata vöi midagi sinna kanti. Sellegipoolest tundub, et oodata on miskit pönevat.... uut, pisut lubamattutki ehk... :)