Mittwoch, 20. Januar 2010

tobe tuju


Täna oli halb päev... vöi oli halb tuju. ma ei teagi kumb kumma pöhjuseks nüüd. vist ikkagi see, et tegin olulise asemel palju mitteolulist ja sealt see jada algas. ja see vist tulenes omakorda sellest, et jälle tund aega ainult magatud. unereziim ongi nüüd selline, et üks öö magan enam vähem öö täis ja järgmine öö vahin lakke. selline perioodilisus siis nüüd... hakka vöi tablette sööma, sest praegu on hädavajalik olla iga päev röösa ja puhanud ja selge meelega. ja no mida ma siis veel kooli-töö-spordi-seltsielu körvalt lisaks peaks tegema, et end rohkem ära väsitada?
lisaks pettusin väga advokaadihärras, kellest siiamaani ikka omajagu lugu pidasin. nüüd ajas mees oma ülikiimalisusega köik lörri. väkk.
aga uued tuttavad tulevad ukstest ja akendest. lisaks tavapärastele tutvumisetele tööl, koolis vöi tuttavate kauda on ikka ka veidramaid söbrunemisi. ühe kuti tömbasin näiteks rajalt maha nii, et ajasin ta tegelikult kellegi teisega segamin ja hakkasin teda kooli koridoris mingil x-teemal usutlema, kuni poisi arusaamatu pilk ta siiski reetis. njah vabandasin ja panin plehku, aga hiljem ühel lonegul siis istus tegelane muiates minu körvale (ei olnud teda varem sugugi tähele pannud) ja saime siis päriselt tuttavaks.
eile könetas keegi ladina-ameeriklane (pakun) bussipeatuses. ma ei tabanud kohe omas maailmas suikudes äragi, et minuga räägitakse, aga önneks ikka mingil hetkel jöudis kohale. keegi kellega olevat ka üks ühine loeng ja kellega ma olevat vist hispaanlaste peol ka juttu puhunud vöi ma ei teagi... nägu tuli tuttavlik ette küll, aga ei osanud sugugi jälile jöuda, et kust siis.
ja ujumine on hea! panen vist hetkel pearöhu sellele. jooksmiseks on liiga jahe ja sopane ja see hardcore kargamine tekitab äkki liigseid kintsulihaseid. kintsud on mul valupunktiks, need kipuvad endale ikka pekki külge koguma. ja mis siis veel kui seal alla muskel kasvama hakkab. ujumine on omamoodi teraapia ka. ja krool tuleb aina paremini välja. vähemalt endal on selline tunne.
aga tööst ma pole ju veel rääkinudki. no tuleb mainida, et mulle meeldib ikkagi rohkem suurfirmas töötada küll. nad hoiavad oma töölisi üsna kenasti ja ausalt öeldes töötama peab ka vähem :) see ettevöte vötab aga päris korraliku pindala enda alla, nii et näiteks esimesel päeval kui personaalosakonnas sai köik tehtud, pidi kaardi kättesaamiseks ja oma osakonna ülesleidmiseks firma sise-taxot kasutama. osakond tundub tore, löpuks ometigi olen kollektiivis kus naisi on isegi vist rohkem kui mehi. ma ei tea veel muidugi kui positiivne see on, aga vaheldus igastahes. töökeskkond meeldis aga eelmises kohas rohkem, oli selline modernsem ja avaram. aga tuntud nimi ja palganumber, mida ma ka alles lepingu-allkirjastamisel nägin kergitab selle kaalukausi ikka mönevörra oma kasuks. Palga suhtes olin kohe töesti meeldivalt üllatunud. nii et hetkel ma vöin vist isegi uhkusega öelda, et oma tuttavate-söprade kaaskannatajate (ehk siis töötavate tudengite) seas olen ma vist üks körgeimini tasustatud :D (väike eputus-hetk vahele). asja teine pool on muidugi maksud, mida ma ilmselt siis rohkem maksma pean hakkama. positiivne on ka see, et kaasatakse ka koheselt töökollektiivi tegemistesse. tavapärane suhtumine on nii, et need tudengid tulevad ja lähvad, et mis neist ikka nii tösiselt vötta. aga juba teisel päeval kamandati mingile üldkoosolekule kohale ja reedel on mul ka juba üks rohkem minu kohustustega seonduv koosolek ees.
aga nüd ma üritan magada.... kui see küüslaugu-lehk laseb. kuna mu naabripisid söövad hetkel, sest nad on sellsied töbised, siis liitusin ka igaks juhuks. läksin vist liiale jällegi...

1 Kommentar:

Anonym hat gesagt…

vaga huvitav, aitah