Parimad!

 joondu, valvel Eesti kaunitarid. Sain just teada, et türklaste jaoks on eesti naised kauneimad. nimelt viimase töö juurest üks noor kolleeg väitis mulle just seda.  kui nüüd natu pikemalt kirjutada, siis tema alustas seal tööd nii umbes kaks nädalat tagasi ja suurt me juttu ajanud polnud. aga siis kui üks türgi tüdruk hakkas seal talvise reisi plaani kokku panema, et siis skandinaavia ja see kant, siis tuli jutuks kuidagi eesti lähedus jne. ja löpuks otsustas veel teine samasse kanti puhkuse teha. ehk siis soome-eesti-rootsi kolmnurk läbi söita. väga vahva muidugi. ja kui kutt sai teada, et ma olen eestist, siis löi teine kohe särama ja jutustama kui väga ta tahab eestisse reisida ja suurt huvi selle maa suhtes tunneb. igastahes jäi mulle mulje, et on teine kultuuriliselt huvitunud ja sai ka viimasel päeval kontaktid vahetatud. lihtsalt mainisin, et kui tal ka reisiks sinna läheb, siis vöib minu käest alati infot pärida. muidugi ta piidles ka töö juures pikalt ja pidevalt, aga see on araablaste omapära lihtsalt...sellega harjub. ei lase ennast enam häirida. aga täna siis krabas ta mind facebookis raginaga. tuleb välja lihtsalt, et tal on mitu ilmselt väga toredat afääri eesti neiudega olnud ja pakkus end mullegi suure agarusega :D mis värk on sellega? just otsustad ära, et ei viitsi mingite suvaliste juhuteemadega üldse jännata. no absoluutselt enam mitte. kategooriliselt. siis pakuvad ennast riburadapidi köik. no hea teadagi muidugi... on valikut kui vaja läheks. aga praegu töesti pole ei huvi ei selle, teise ega kolmanda suhtes. isegi tundmatu magasin täna endal peast välja. tabula rasa.

Date?

Ühte ôhtusse juhtus veel üks naljakas seik. Nimelt ühe päeva keskööl sain järsku sônumi "Kuidas sul date läks?". Esiteks muidugi ei ole mul eriti kedagi, kes date-de üle ülevaadet vajab, teiseks tuli siuke eestikeelne sônum ühe tuttava liibüalase Ali numbrilt :DD Peale selle, et tegu araablasega, polnud ma temaga veel oma aasta aega suhelnud...vöi pool aastat vähemalt. Igastahes läks päris naljakaks sms-itamiseks ja löpuks ka rääkimiseks. tegemist olevat olnud väikse näpuvääratuse/eksitusega.. veider muidugi :)
ja löpuks oli ta jälle ülimotiveeritud Münchnisse söitma ja varmalt oma toredat tüdrukut petma. hoolimatta sellest, et ma selle mötte alati tal eos peast olen pühkinud, on teine ikka jöle järjekindel. litsid mehed need araablased, kohutav.

Aga muidu magasin mönusalt löunani. Investeerisin nädala jooksul endasse ka nati. Panin juuksuri juurde aja kirja ja tellisin lisaks veel miski wrinkle killer snake seerumi. saab näo äkki siledamaks, ja silmaalused paremaks, eks näis. ma näen oma kahvatusega ja siniste silmaalustega ilmselt juba veits haiglane välja, inimesed vaatavad..  
Aga esmaspäev on kino-päev!

varsti on hommik käes. vähemalt laupäev. ja minul jälle môtted kuskil pärapôrgus.. tundmatu peal. kolmapäevaks olin käega löönud juba ja enam firma koridore pidi ringi ei luuranud. ja voila neljapäeval viirastub ta täies uhkuses jälle. mina olin kolleegiga sööma minemas, tema omadega suitsetamas. pilku ei saanud kumbki kummaltki, aga pögus tere jäigi ainsaks vestluseks. ikka ei tea ei nime, ei osakonda. ja mis sest enam...täna oli viimane päev selles companiis siis. tänasest on asjal punkt, vsjo. ei mingit vôimalust enam. kutsuti küll jöulupeole detsembri keskel ka, aga ma kuidagi sügavalt juba kahtlen sinna minekus. täna nägin ka kantiines eemalt ja ka jälle ainult teretasime .. ja korraks vilksas peas läbi, et härra kellega ma siin hetkel einetan on ju sadakorda soliidsem...ja üldse et mis paganama meelesegadus see nüüd oli. aga nii jôuga kui ma ka ei üritaks, laamendab ta mu peas endise jôuga edasi. on see mingi ugrimugri veri mis teineteist ära tundis, sest ainuke asi mis ma temast mäletan on see, et ta kas on pooleldi vöi täielikult ungarlane.
aga vöibolla olen siin meeltesegaduses lihtsalt, sest viimased nädalad on kuidagi tihedad olnud nii seltskondlikus kui töises elus. eelmine nädal lisaks sellele suurele ja lainet tekitavale firma peole järgnes järgmisel päeval kohe einetamine keskaegses teater-restoranis. ka kolleegidega, aga hoopis teisest osakonnast. lihtsalt üks projektijuhtidest, keda ma pögusalt tean, haaras mul kojuminekul varrukast ja kamandas kohale. läksin ka, kuigi vapruse värin eelnevast peost oli ikkagi veel pärs korralikult sees. ja tegelikult oli kogu seltskond ikkagi vööras. aga üldse ei kahetse, firma kulul ju :) asi oli töesti seda väärt ja korralikult keskaegseks lavastatud. söömiseks oligi ainult üks korralik väits nina all ja muidu käte abil. käike oli alates tervitusnapsist kokku 10 :D alustuseks pesti sul kammerlikult käed puhtaks ja seoti vööni lina ette ja siis jagati teatud tähtsamad reeglid ka kätte. näiteks see, et mees ei tohi mittemingil juhul teenindada, öllet kallata vöi midagi edasi ulatada. see oli puhtalt naiste töö. nii ma siis rügasin ka hoolega, sest naisi oli omajagu vähem lauas. kui mees siukse vea tegi kogematta seoti teine kohe völlaraudadesse, mis ka kohapeal seinal kenasti ootel rippus. päris mitu tükki kohe. vahel lahutasid mustlas-muusikud meelt. ja peaaegu iga käigu järel ikkagi seletati ka, et kuidas peab ja mida mis tähendab.
ja see nädal oli iga päev niivörd inimesi ja kohvitamisi ja löunatamisi täis. ja täna siis viimane päev bmw-s. eks need lahkumised ole alati siuksed mötlemapanevad ja mitte köige röömsamad. löpuks ma ikka sulasin vägagi kogu seltskondas sisse ära. kuna meil büroo alati maiustustega pilgeni varustatud, siis kooki ei hakkand tänaseks küpsetasin, tegin hoopis quiche löhega ja igasugu muid soolaseid suupisteid. quiche kadus viie minutiga, ja muu sai ka komplimente hunnikuviisi :)
lisaks sellele suutis J ka endast nädala jooksul veel rohkemgi märku anda ja kokkusaamist nöuda. aga temale sai üsna tuimalt ära öeldud.
heh ja eile ma sain mingile VW premiere urban-car vöi mis iganes üritusele vaba sissepääsu tasuta joogi-söögiga kogu ööks kahele. aga ei läinud, sest ei leidnud väärilist kaaslast. selle käigus sai küll aga nii mönegi ära ununenuga kontakt jälle üles vöetud. nagu näiteks kaunis Chris, kes oli küll nöus kokku saama, aga möni teine päev, kuna plaanid juba olemas. G samuti, aga tema oli tööreisil Pariisis, söbrannal prantslannal oli desperate housewive päev, ehk siis triikimine-koristamine-bläblä. harva kui kedagi nii spontaanselt kampa saad tuleb tunnistada. üks söbs oli küll nöus kaasa tulema, aga löpuks ma otsustasin ikka üldse mitte minna ja kodus küpsetada. aga kuidagi soojendas teiste söbrakeste kiire reaktsioon.
ja nüüd ma siin olen, leping uueks käes, möned päevad vaba aega end ümber häälestada ja vaimu valmis panna ja los gehts. uued tuuled. ilmselt mönevörra professionaalsemas keskkonnas.. 

Kuukulgur

"Magama minevad inimesed on masendav vaatepilt. On näha, et neil on absoluutselt ükskôik, et asjad maailmas lähevad nii, nagu nad lähevad, on näha, et nad isegi ei ürita môista. Neid ei huvita. Nad magavad, juhtugu mis tahes, täispuhutud idioodid, austrid, tôhud, Ameerikas nagu igal pool mujal!

***

Kôige hullem on see, et sa hakkad end vaevama, môtlema, kuidas homme jôudu leida, et teha edasi seda kôike, mida sa tegid täna, ja mida sa oled teinud juba nii talumatult kaua, kust saada mehisust nendeks môttetuteks jooksmisteks, nendeks sadadeks plaanideks, mis ei vii kuhugi, alati nurjuvateks katseteks viletsusest välja rabeleda, ja kôik ainult selleks, et saada veel kord kinnitust...  

Ärge arvake, et on lihtne magama jääda, kui sa oled absoluutselt kôiges kahtlema löönud.."

(väike lôik Céline'lt)

lollakas

mötted ei taha ühest isikust mitte kuidagimoodi lahti lasta. nali on selles, et ...ma ei mäleta tüübi nägugi. vöi noh kui näeks tunneks ära, aga ei suuda silme ette küll kuidagi manada. vöibolla kripeldab sees lihtsalt see mulje, mis ma endast jätta suutsin ja vajadus seda kuidagi siluda. no vist pole eriti normaalne tibi, kes sulle tunni aja jooksul juba pisaraid jöuab valada, skandaali korraldada, et ta temast välja ei tee ja siis tagatipuks sinuga lihtsalt ennastunustavalt suudelda...
tegelt nägi vist kogu tsirkus siukses järjekorras välja, et neiu hakkab tasatargu öilsate mötetega firma peolt lahkuma (küll teatavas joobe-suminas juba, aga no ikkagi triksis-ja-traksis), kui teda plokeritakse julmalt kauni ja ulja nooruki poolt..  pisut jutuajamist, kes mida firmas teeb jne, nimed, millest ma jälle mitte midagi ei mäleta... oleks ehk kasuks tulnud mu piinadele siiski.. mäletan ainult seda, et ta imetles ja imetles mu silmi.. no siuke asi jääb meelde, sest tihti seda ei juhtu. kui minu puhul üldse miskit imetletakse, siis see on tagumik... ärge küsige miks. vöibla tarkpead arvavad, et ma tahapoole niikuinii ei näe ja ei suuda arvamust tekitada sel teemal. ei suuda töesti. igastahes välja minnes olid paar ta kolleegi seal, kellega mina miskipärast juttu jäin ajama.. ja ta ise haihtus mu meelest kuhugile ära. aga peale väiksest konflikti tema imelikult ülbete kolleegidega, panin tigedalt ajama. aga järsku jooksis keegi järgi manitsedes, et kuidas siis niimoodi head-aega ütlematta minema kihutatakse. siis ma tegin talle ka skandaali, et mis ta siis tegeleb teistega ja jätab mind niimoodi üksi troppidega. ja siis ma hakkasin nutma. aga sellepärast, et nutta oli juba pikemat aega tarvis olnud. aga tollaseks pöhjuseks oli mu arvates ikka ülbikute sönad, mis hinge läksid. dääm alkohol. siis ta seal lohutas mind ja löpuks löpetas mu tema kolleegide-söimu lihtsalt väga ... otsesel moel. pani suu väga otsesel kombel kinni lihtsalt. ja siis ma läksin ära. ja nüüd ma tiirutan töö juures koridore pidi ringi, lootes et ehk ikka pörkan temaga kokku... aga no täna pörkasin küll köige muuga kui vajalikuga kokku. tagatipuks J-ga ka.. . aga önneks ta rääkis telefoniga just sel hetkel. samas ta olekust vöis juba välja lugeda, et eks ta annab endast peagi märku.. ja no tuli ka sönum selle kohta kui hea ma täna välja näen. jaaah nägin vaeva! aga paganamas ei tasund ära üldse. no eks homme siis uuele katsele. oejah.. täitsa jobu. vöi äkki homme on pea ikka natu selgem ja niisugust lollust enam vöimule ei lase. no loodame.

mähh

nädal suurt nädalaalgusele alla ei jäänud küll jah. Tempo aina töusis. Sisse mahtus gurmaanlust, glamuuri, keskkaega, enese täiesti lolliks tegemist, peatäis pisaraid e. siis pingete välja ulumist/elamist, üsna rohkesti alkoholi, uusi kontakte, nii mönigi eriti magus moment, pisut sporti, enda arust mingile sarvede-maha-jooksmise etapile i-le punkti panemist, ja no löpetuseks silmini-körvuni ära armumumist täiesti lootusettusse juhtumisse..

aga nüüd ma lähen jooksma.. vöibla pärastpoole selgitan lähemalt asjaolusid.

tsiki-briki

Date toimus ja veel kuidas. poisu oli nii kärsitu, et hakkas juba pühapäeva öhtul piirama. aga kuna ma olin nönda väsinud, siis lubasin esmaspäevaks ennast restorani viia. Itaalia oma muidugist ja väga shikk. See, et siin nii palju ittaallasi on ja seega ka palju itaaliapärast leidub, on muidugi mönus tasakaalustus sellele Bayeri talupoja-köögile. Neis on stiili! Ja vein on neil ka hea ;) Köige armsam oli tüübi juures, et oli teine korraliku uurimustööd Eesti kohta ja muidugi teadis jalka viimseid uudiseid ka paremini kui mina :) Igastahes leidis ta meie jalgpallurid väga tublid olevat, sest siukste ressursside juures nii kiirelt juba nii kaugele jöuda olevat päris tubli :) Selge see, et on ka!  Üldse oli pisut muud ka uurinud, no väga nunnu.
Pühapäev oli miski imelik päev, sest üks suve viirastus hakkas ka kohvile kutsumisega kummitama. Aga temale ma isegi ei jöudsnud midagi vastata, no nii väsinud olin :)
Oejah tavapäratu algus sellele nädalale.. näis kuidas asi edasi sujub..

Nürnberg

Sellel linnal on natsi maik juures. Täitsa kahju kohe, sest väga ilus ja armas linnake on. Kuna FB kaudu sai taaskord üks vana söber siin praktikumiaegust üles leitud. Kindlasti vöib mu mönes vanemas postituses temast ka miskit leida. Prantslane Jérôme, kellega sai töö juures pögusaid kohvipause peetud, kui tööd just ei viitsinud teha. Alati oli löbus. Olime kuidagi teineteise silmist kadunud, kuna mölemid elasid kord Pariisis, kord Saksas kuskil jälle jne. Aga öilsa fb kaudu sai teineteist jälle leitud ja plaan kokku saada ka kohe tekkinud. Kuna ma avastan meelsasti uusi linnasid ja piirkondi, oli kohe varmas talle külla söitma. Pealegi ta elab hetkel siit ainult tund aega pöhja pool. Niisis pörutasin talle külla nädalavaetuseks. Kuna ta pakkus ka lahkelt öömaja siis kaua ei möelnudki. Piletid ostetud ja plaan paigas, hakkasin alles järgi mötlema, et jeerum mis ma nüüd tegin. Nüüd on ees pea kaks päeva ninapidi koos olemast, lisaks ma ööbin veel tema juures..  Olek läks nagu tsipa köhedaks ausalt öelda. Aga no kokkusaamisest alates olid köik hirmud haihtunud. Möne inimesega on lihtsalt nii lihtne koos olla ja meil on see klapp täpselt just siuke. Kuigi see meesta-naiste vahelise söpruse teema on minu jaoks ka ikka aegajalt üsna küsitav, siis see jälle töestas,m et on vöimalik küll jah.
Tiirustasime Nürnbergi läbi, kusjuures ta öppis ka muidugi linna rohkem tundma :) Sai sushit söömas käidud. Öhtusöögiks sai plaanitud Nürnbergi praevorst ja hapukapsas ja no siuke korralik Nürnbergi söök.  Öhtu poole sai veel ühes kohvikus tema söpradega istutud ja nati linnas ringi jalutatud ja siis läksime tema juurde, paar söpra kaasas. Tema kokkas, me vaatasime :) Söök sai väga hea, öhtu oli mönus. Ja uni löpuks oli ka väga magus. Eks nädal aega kestnud magamattus andsi ka ikka korralikult tunda. Jé soovitust tunda end nagu kodus ei pidanud üldse mitu korda kordama. Tundsingi laadnalt ennast nagu kodus, ilma mingi probleemita. Ühesönaga oli vääga mönus nädalavahetus.
Mulle kombekohaselt olin muidugi rohkemat kokku leppinud, aga no ju siis tuli miskit edasi lükata. Nagu näiteks väike date selle saksa-itaallasega kunagi oktoberfesti aegust (kes mul fb-is on, siis temaga on ka üks krabamispilt viimseist aegust, lihtsalt infoks). no ju siis möni teinekord. Ega ei kibele ka nii väga. kuigi kunagi sai temaga veel kokku saadud, ja tundub teine järjest meeldivam ja sümpaatsem. On härra Ilvesel ka kätt surunud, kuna töötab siinses ühes staari hotellis. Arvas ka, et väga meeldiv on see meie president.
No ja kui siukseks mehiseks see teema läks, siis mainiks ära, et J-ga pörkasin ka ikkagi eelmine nädal kokku. Hoolimatta sellest, et ma oma nägu tööl ringi liikudes salli ära peita üritasin. Mokaotsast teretasin muidugi. önneks oli ta koos kolleegidega koos, seega pörutasin lihtsalt mööda. Aga ju ta vist ootas, et läheb pikemaks jutustamiseks. Igastahes tuli sönum peaaegi, et mis see siis nüüd oli. Vöttis teine hinge miskit vöi mis. Kuigi mul süda ikka temale möeldes veel pisut läikima lööb.. siis tegelikult oli see seiklus täpselt öigel ajal ja öiges kohas. Lihtsalt praegu pole siukest pealiskaudset enam vaja ja vaatab edasi eks.  Ja tegelikult ta ei teinud midagi väga valesti... lihtsalt järsku tundus et vsjoo.

kuulge närvid laske mul nüüd palun pisut magada! pea on môtekeeriseid täis. praeguse töö juurest ei taheta ära lasta ja eks mulle vaikselt asi ühe enam ja enam meeldima on hakanud. kuna ma seal pidevalt erinevate teamidega koos töötan, on sellist vaheldusrikkust ka piisavalt ja töö ei tapa. ja nii mönigi lemmik on tekkinud ka.. kuidas siis muidu eks :)  ja nii mönigi ebasümpaatia, mille varjamist ma tulevase professionaalsuse möttes varjama peaks öppima. paraku see viimsed päevad pole önnestunud. seega öppida on ühtkomateist.
igastahes et täna nii mönigi mu juurde tulevaste plaanide suhtes jutustama tuli, tekis see idee, et rabeleks äkki paar kuukest möleimal kohal. kaks ilusa nimega firmat. raputaks mu ehk taas üles. liiga tukkuma olen jäänud. ja siis ei tule mingid lollakad kaisu-soovid ka kummitama. eks need ongi alles viimase nädalaga tekkinud. aga kes sind enam tahab, kui sa iga väiksemagi kaisutus-laadse katsetuse peale 20ne küünega karvad turris kohe vastu oled ajanud.
ja niisama ka ringi tuuseldada enam ei viitsi... nii nagu see suvi läks. parajas valsi taktis ma ütlen..üks kaks kolm, kaks kaks kolm vöi midagi säärast. ja mitte niisama valsi, ikka Viini valsi rütmis.
Novot.. seega tuleb tööd rügama hakata ja endale uuteks plaanideks kapitali koguda! nüüd vaja uurima hakata, kui lubatud see siin riigis ka on. 

Tee tööd...

..siis tuleb ka armastus.. ütleb Tammsaare ja tôestab siis kogu oma teoste kaudu vastupidist. Ja kas see polnudki tema siuke varjatud eesmärk? Vähemalt mina olen sellest nii aru saanud.. Aga kuidagi mulle tunub, et just see loosung on sôna sônalt  pigem inimeste meeltesse süübinu ja vôetaksegi kui rahvuslikku identiteeti... mida ta kindlasti omajagu on ka. Vôimalik, et minul on äraspidine arusaam, aga eks ma jään selle juurde ikkagi :)
Pealegi sai seda loetud vastumeelselt ja sellises eas, kus on pôhimôtteliselt vôimatu millestki siuksest aru saada. Praegu loeks teda vist rohkem mônuga. Aga praegu mul on ikka veel oma Céline pooleli ja ma ei tea kas ma ealeski olen nii suurt vaimustust mingi raamatu suhtes üldse tundnudki ("Reis öö lôppu"). Igat lauset tsiteeriks. Täiesti veider, et see alles aasta vôi paar tagasi tôlgiti eesti keelde ära. Ja loen seda eesti keeles, ükskord juba üritasin saksa keeles, aga viskasin asja kohe nurka. Nii heal tasemel pole ma mingis keeles veel, et siukest kirjanduskuntsti muus keeles lugeda. Ja tôlge on hea. Eks klassikat ikkagi tölgitakse ilmselt ka tasemel. Mul kadus igasugune usk tôlgitud teostesse peale Bransoni raamatut lugedes, kus ma pidin eesti keelse lause esmalt möttes inglise keelde paneme, et töesti aru saada, mida öelda on tahetud. Kogu mehe humoorikas enese-iroonia ja sarkasm läks tölkes ikka väga kaduma ja jäi isegi väga naivistlikult kölama. Iga köhutantsija ei peaks ikka vist raamatute tölkimisega tegelema.

Aga nüüd ma olen nädal aega taaskord tervislikeimail lainetel. Normaalne magus uni hakkab taastuma. Oh kui mönus on ikka hommik peale sellist korralikku ööd! Und nägin ka. Pidin mingi titehoimisega tegelema, mille juures mind kaks meest aitasid... aga ega nad targemad küll polnud kui ma isegi. Titt oli mu enda ôeraas (kes on vahepeal juba oma 14-15 aastane päris-elus). Aga väga asjalik titt oli. Kuna ma ei teadnud kuna ja kuidas mähkmeid vahetada, siis ta andis mulle ise nöu. Ütles kenasti, et nüüd vöiks nagu vahetada ja andis juhtnööre kuidas seda tegema peab jne.  Mu öeke on alati  väga asjalik olnud...ka praegu pubeka eas.

Romantikat!

..ei ole.
Tegelt ma siin eile-täna tabasin môtteilt, et ma olen eeskujulikud kôik pangid läbi astunud mis ikka siukse järskne vabadus ette näeb. Kuigi päeval sai ennast ikka siunatud, siis lôppkokkuvôttes mis siin ikka endale tuhka pähe raputada. Lôppkokkuvôttes pole mul nii palju tarkust, et teiste vigadest ôppida.. ikka endi omist. Ja eks nii lôppkokkuvôttes see suur selgus tasa a targu majja jôua. Iseasi mis selleks kujuneda vôib eks :D

Minna jooksma vöi mitte? Kaks viimast päeva ma olen nüüd käinud. Ja täna on ka päike väljas nii kutsuv! Aga öösel ja hommikul ma olen ju paras tôbine. Kurk ja nina ja pea on täiesti haiged. Tekk käib närvidele, teki all on väljakannatamatult palav ja ilma tekita on vastikult jahe.. Kogu selle näruse oleku peale on raske magama ka jääda. Samas päeval on köik pöhimötteliselt tipp-topp. Ja päike paistab ikka neetult eredalt...  ja kintsupekk nôuab nagu ka..
Aga mul tuli kôigest hoolimatta täna jôulutunne peale :)) See tuleb mul nimelt alati, kui lennupiletid jôuluks koju ära ostan. Nüüd siis see asi tehtud ja 23.12 - 10.01 Eestis! No kohe päris pikalt eks :)  Ja seekord pea täitsa puhas ja ainult puhkuseks vaba! Ei mäletagi kuna viimati miskit sellist oli..  Nii et ühesönaga tuleb nautida...nii palju kui kogu selle lastekarja-kisa tagant vöimalik. kuigi tegelt kui ma nüüd hästi järele mötlen, siis köik pisikesed keda ma siiamaani näinud olen, on ikka tublid ja armsad olnud. se pole vist lihtsalt mu lemmikteema hetkel.. :)

J andis endast märku... ma ei teagi oli see nüüd viha ja soov mind alandada, vöi kibestus vöi mingi ... lootus. ma ei tea. Nädal aega 'sellest', uskumatu kui kaua juba. Siuke tunne et ma olen teda eluaeg  mitte-sallinud..