lollakas

mötted ei taha ühest isikust mitte kuidagimoodi lahti lasta. nali on selles, et ...ma ei mäleta tüübi nägugi. vöi noh kui näeks tunneks ära, aga ei suuda silme ette küll kuidagi manada. vöibolla kripeldab sees lihtsalt see mulje, mis ma endast jätta suutsin ja vajadus seda kuidagi siluda. no vist pole eriti normaalne tibi, kes sulle tunni aja jooksul juba pisaraid jöuab valada, skandaali korraldada, et ta temast välja ei tee ja siis tagatipuks sinuga lihtsalt ennastunustavalt suudelda...
tegelt nägi vist kogu tsirkus siukses järjekorras välja, et neiu hakkab tasatargu öilsate mötetega firma peolt lahkuma (küll teatavas joobe-suminas juba, aga no ikkagi triksis-ja-traksis), kui teda plokeritakse julmalt kauni ja ulja nooruki poolt..  pisut jutuajamist, kes mida firmas teeb jne, nimed, millest ma jälle mitte midagi ei mäleta... oleks ehk kasuks tulnud mu piinadele siiski.. mäletan ainult seda, et ta imetles ja imetles mu silmi.. no siuke asi jääb meelde, sest tihti seda ei juhtu. kui minu puhul üldse miskit imetletakse, siis see on tagumik... ärge küsige miks. vöibla tarkpead arvavad, et ma tahapoole niikuinii ei näe ja ei suuda arvamust tekitada sel teemal. ei suuda töesti. igastahes välja minnes olid paar ta kolleegi seal, kellega mina miskipärast juttu jäin ajama.. ja ta ise haihtus mu meelest kuhugile ära. aga peale väiksest konflikti tema imelikult ülbete kolleegidega, panin tigedalt ajama. aga järsku jooksis keegi järgi manitsedes, et kuidas siis niimoodi head-aega ütlematta minema kihutatakse. siis ma tegin talle ka skandaali, et mis ta siis tegeleb teistega ja jätab mind niimoodi üksi troppidega. ja siis ma hakkasin nutma. aga sellepärast, et nutta oli juba pikemat aega tarvis olnud. aga tollaseks pöhjuseks oli mu arvates ikka ülbikute sönad, mis hinge läksid. dääm alkohol. siis ta seal lohutas mind ja löpuks löpetas mu tema kolleegide-söimu lihtsalt väga ... otsesel moel. pani suu väga otsesel kombel kinni lihtsalt. ja siis ma läksin ära. ja nüüd ma tiirutan töö juures koridore pidi ringi, lootes et ehk ikka pörkan temaga kokku... aga no täna pörkasin küll köige muuga kui vajalikuga kokku. tagatipuks J-ga ka.. . aga önneks ta rääkis telefoniga just sel hetkel. samas ta olekust vöis juba välja lugeda, et eks ta annab endast peagi märku.. ja no tuli ka sönum selle kohta kui hea ma täna välja näen. jaaah nägin vaeva! aga paganamas ei tasund ära üldse. no eks homme siis uuele katsele. oejah.. täitsa jobu. vöi äkki homme on pea ikka natu selgem ja niisugust lollust enam vöimule ei lase. no loodame.