Donnerstag, 3. Oktober 2013

Tu as gagné le jeu et mon coer!

Prantslane on Pariisis, aga môlemad on ilmselgelt igatsusest hullunud. Täna tulid esimesed Je t'aime ja ich liebe dich tema poolt.... mind muidugi  vöttis kohe tummaks ja pead kratsima... kahte nädalatki pole veel möödas. Ütles et on hullund... mina olen ka. Sellist asja töesti ei uskund enam.. Saatis paar pilti oma öest ja selle pisikesest tütrest ja vist oli maininud, et järgmine kord olen ma ka kaasas :-O Oi perekontaktid teevad mind ääretult närviliseks. Noh aga kaine meel ütleb niikinii, et nats vaja veel oodata... kaks nädalat alles!

Öösel nägin nii haiget und. Sain lapse... ilmselt mul köht polnud ka eriti suur ees, nii et keegi seda tegelt ei täheldanud. Läksin ka ema ja vanaema külastama, aga miski pärast mul oli nii häbi selle värske tita pärast.. et peitsin ta vanaema juurde suurde sahtlisse ära ja ei öelnud kellelegi et ta mul nüüd on. Kuigi ta oli jalustrabavalt nunnu. Aga minu shokk ja häbi selle nunnu olevuse pärast oli suurem. Nii ta siis oli seal paar päeva sahtlis... mina samal ajal palvetasin et ta nälga ei sureks, vöi niisama karjuma hakkaks ja mind ära ei reedaks.. Vist ei hakand.. korra piilusin teda, korraks piilusin teda ja vaatas mind lihtsalt kohkunult oma suurte armsate silmadega. No kust tulevad sellised haiged unenäod???

Keine Kommentare: