Lambad

Reedel peale tööd juba mölgutasin mötet, et ütlen kogu mägede plaani ikka üles. Tuju  oli nii paha lihtsalt. Ja siis helistas Julian. Küsis kas mul magamiskott on, arvatavasti mitte..ta oli juba selle eest hoolt kandnud. Söök, jook , veinid värgid köik juba olemas. Olgu kell 8 platsis. Ja oligi Otsus paigas, muidugi lähen. Reedel sain alles kolm voodisse, 7 äratus. Eks me köik olime Veits pohmas olekuga. Aga sobib. Midagi nii head pole  kaua aega olnud. Ja nii palju ühtejutti südamest naernud pole ka mönda aega juba.
Asi oli ju nii organiseerimatta. Arvasin, et keegi mägesid ka ei tea. Aga see Juliani hull hollandlasest söber ikkagi teadis ja kohe päris hästi. Ja mehed olid väga korralikult ette valmistand. Paar fakti siin, sest kogu värk algas juba nii vastavalt. Kohtusime köik unesegaselt  linnas auto-rendis. Tuli välja, et J oli miskit valesti märkind, ja rent oli hoopiski järgmiseks päevaks bookitud. Haha, no tore algus eks. No mehed rääkisid asja Ära, aga siis oli J-i isikuttöendavat doukumenti vaja. Jällegi...seda tal polnud. Järgmine jant. Aga kuna ta Sixt'i klient, siis ta leidis kuidagi ikkagi Oma Konto numbrid värgid. Asi sai lahendatud. Ja Golfi asemel saime vägeva Audi :)

Seltskond:   3 meest ja mina - firma-omanik, surfar (tegelt doktorikraadga arhitekt), baarman/narkodiiler (kunagine...vist) ja  riskijuht.

Equipment: Süüa igasugu kraami, veini, kaks pudelit rummi, vodka. ölu sai mäe peal ööbimiskohast osta, joindi kraam. Magamiskotid ja madratsid igaks juhuks. Meestel köik organiseeritud, mul ainult paar riideesemet ja töesti ainult pöhiline kraam, sest mis sa 33 kraadiga ikka tahad.

Plaanipärane ööbimiskoht: üks mägihütt (pildil), mis rohkem mägironijatele suunatud, mitte matkjatele. Bookida ei saa, peab kohale minema ja siis vaatama kas saab veel magamiskoha. Hütt kuulub Alpi klubide ketti ja on piirkonna töttu töesti pigem sportlikele mägironijatele suunatud.

Matk: Kestis kogu löuna-piknikuga kokku Oma 6 tundi. pikniku pidasime tösiselt kaunil platsikesel mägise jöe ääres, Alpide keskel. Esimese pudeli veiniga. Uskumattu, mehed olid töesti köige eest hoolitsenud.  Matk kokku vist edasi-tagasi oli 40 km. Pool sellest ülesmäge eks. Löpu osa oli tösiselt karm...30 kraadi ja mingit närust metsikut mägirada pidi. Löpus oli ikka paras tegu jalga jala ette saada ja seda veel tösisel järsakul. Kohale me muidugi jöudsime. Aga löpus olid köik parajas transi-seisundis..eesmärgile orienteeritud inimesed nagu me oleme oli köigil ainuke asjana siht silme ees. Ja kiirelt see saavutada. JA eks see allatulek kaust köige lihtsam pole.

Tegelik ööbimiskoht: Tähistaeva all magamikotis 1525 meetri körgusel paradiislikult ilusal mäe orukeses. Tuligi välja, et magamiskohta enam ei saand. Esiteks oli hüti omanik jube ülbe ja tema jaoks ilmselgelt polnd sa inimene, kui sul just seda mägironijate varustust puusadel ei ripu. Me olime nagu tösised  luuserid seal ..Öhkkond oli midugi äge... Köik Need sportikud inimesed. Ja siis meie. Dush..väljas mägede taustal. Siukses kohas, kus sind tegelt kogu ööbijaskond kenasti näha vöib. Aga..peale sellist matka vöi ronimist, keegi ilsmelt eriti ei hooli sellest, et kas teda just nüüd natuke paljamalt näeb.  Tegelt sind ei huvita isegi see, kui jubedalt sa nüüd higi järgi haised vöi ei haise.
Me endi jaoks olime me niikuinii prajad kangelased - kell 7 laupäeval end üles peksnud, tunnike linnast välja söitmist ja siis 20 km mägepidi üles turninud.

Ööelu: Nalja nabani, rummid, viinad, ölud, joint. No meeste planeering. Ja mis mulgi selle vastu olla sai. Peale matka mötlesin küll, et kui istuma vöi pikali saan, olen omadega läind. Öö enne sa ju ka ainult 4 tundi magatud ja peale sellist sportliku päeva.  tempratuuri väljas 18 kraadi. Täiskuu. Mägede öhk.

Äratus: Kari priskeid mägilambaid olid kuskil kella 7 paiku meil ümber ja röökisid meile körva määgida. Ilmelt asusime kusil keset nende söögi-pärusmaad ja no tekitasid kära lihtsat. Egas nad pole nii julma käitumisega ju harjund. Aga mingi hetk nad kasisid ikka mujale. Ega see määgimine nii hull polndki, aga Need kellad mis neil kaelas, Need küll häirisid.

Hommikusöök: Hollandlane oli plaanind korraliku scrambl eggs singiga kokku plärtsida,pluss köik muu. No hüti kööki oleks me ikkagi tohtind kasutada. Ega keegi sind 1500 meetri körgsel muid vöimalusi otsima ei kupata. Aga ta visati köögist kohe välja. Jälle see arrogantne omanik..oli tegelt jöle kuri. Muidugi me ehk rikkusime öö-rahu seal väljas teab mis kellani jaurates. Aga töeline pöhjus oli see, et olime löket teinud ja keegi olevat seda näinud. Mehed tegid jah me magamiskoha juurde. Ma tegelt ise ka nats nagu üritasin neid Korrale kutsuda, sest siinmail ei tohi ju kuskil löket teha. Ja see veel looduskaitse alune piirkond. Aga liialt ma neid ka taistada ei viitsind. Ilus löke oli... Paras elamus..

Muidu: Julian hoolitses mu eest nagu printsessi eest terve see aeg. No köik mehed...Aga Julian oli tösine tshentelmen! Isegi leiba löikas mulle mu eest, rääkimatta köigest muust. Ja üldse olime väga väga koos kogu aeg. Körvaltvaataja oleks arvand, et me üks harmooniline paarike :)) Ja siis ma nägin teda täna ihualasti. Selle mägidushi all.., Alpid ja päiksetöus taustaks. Ei saand sugui pilku minema. Aga niimoodi jöllitama jääda oleks kohatu olnud. Nii et sundisin siis pilgu vägisis mujale.Aga   no pilt sööbis igastahes mällu :))  Pärast käisin ise ka dushi all ikkagi Ära. Oli täitsa üksköik, et köigil meestel vöimalus pilk peale heita.  Mida nd kindlasti ka tegid. Aga see dush oli paras elamus seal Alpide vahel.

Kindlasti meenub veel igasugu seiku, kogu värk oli nii hull ja nii äge lihtsalt.

Julian: jube röömus, et mul siuke söber on! Kuigi see retk tekitas vist kogu söbra-teemas väikseid kahtlusi... Ei tea. vaja esialgu reisist välja puhata.