blower's daughter..

Oi .. kas ma nüüd armusingi ära???? Jah...arvake ära mis laulu ma terve päev kuulanud olen? Damien Rice the blower's daughter..... haha.. Aga noh lootusetu juhtum, ja saan sellest aru. Ei tema ei minu poolt..liiga kauged maad ja vöörad kultuurid.  Nii et las ta jääb eks.. Aga hea tunne on teada, et siuke asi ikka olemas on peale mösjööd... mul ju neid mehi koguaeg ümber olnud, mingi värk on koguaeg öhus..  jeerum ja köik need deidid viimasel ajal. Aga no ma vötan neid pigem kui vaatlemist erinevaid inimesi ja käitumisi...ja niimoodi pole jalusit juba kaua aega keegi suutnud niita.

Et niimoodi jalust nörgaks vöib vötta..........no ei olnud ka tavapärased situatsioonid ka muidugi...temale ka :) ..

Latt muidugi töusis jälle omajagu....

Vaba ja vallatu :)

Ok see jutt läheb küll nüüd küll ainult mu viimase hobi, ehk deitimise kanti. Asi selles, et järsku on elu nii keema läinud. Lisaks sellele, et mul on super hüper palju oma uue tööga tegemist, ja kuna üks kolleeg kes minuga samal ajal alustas, just vallandati, pean veelgi rohkem tarka nägu tegema ja rabelema. Seda enam, et ilmselt ma selle firma peagi jätan, siis teatavast süütundest tahaks neile vähemalt midagigi välja käia. Aga see 5 nädalat on ikka väga intensiivne olnud, ja ma olen ennast pidevalt proovile pannud. Projekti tiimis olen ainuke naine, ja alati enne nädalast koosolekut närveldand, et mida kuradit on mul taaskord ette kanda..Siis löppkokkuvöttes on alati nii, et mina räägin rohkem, küsin rohkem ja nöuan rohkem kui need mehed seal. Ja projekti juhid on mind vist küll kohe usaldama hakand.. Mu ülemused on vist ka täitsa ok.. Seda raskem on muidugi endal ka see lahkumisavaldus lauale lüüa. Aga köhutunne ütleb, et nii on öigem.

Ahaa ja deidid sel nädalal:

Esmaspäev: Javier, kes vahepeal on Madriidi tagasi kolinud, oli töö töttu Münchenis ja tahtis kokku saada. Läksime Iiri pubisse paarile öllele, üritas mind igat moodi ära moosida...saatis koju jne. kuigi ma ütlesin, et no chance. Üritas viimse minutini. Aga ma ka olen üsna tugev tükk, kui mingi otsus juba tehtud on. Javier minu plaanidesse ei sobi.

Teisipäev: Hans, keegi belglane, tinderist :) hetkel siin lähedal töö töttu, Audi juures. See tehas on siin ka ju nurga taga. Noh tsiklimees ja muidu huvitav..aga veits ....süütu.., ja ikkagi ainult paar nädalat siin. Käisime jöuluturul höögveini joomas ja siis ma tegin talle linna peal lihtsalt väikse jalutuskäigu, et natu linna näidata. Tüüp on liiga korralik minusuguse jaoks.. vanem kui mina, aga ilmselgelt vähem elanud kui mina... seega ei. Aga ta öudsalt tahab jälle kokku saada :-|

Kolmapäev maadlesin tööga ..kella kaheni öösel. Lihtsalt ei leidnud lahendusi

Neljapäev: Äratus kell 5, sest mingid lahendused pidid olema. Tegin siis miskit ja saatsin kella 8ks oma projekti bossile. Kell 8:30 oli  väike status call oma otsese ülemuseg..läks hästi. Ja siis pikk köne selle projekti-chefiga. See on äge mees. Hästi otsekohene, mulle ka algus päevadel ütles otse, et mis jama sa tüdruk teed. Ja siis ütleb jälle, et ikka naeratus tuleb peale kui ta mu aktsenti kuuleb... no tore.. Ütlesin Guten Morgen ja juba ta irvitas... järjest rohkem küsitakse mu käest, et kas tulen schweitsist. Aga no minu nahk on paks, austan igasugu otsekohesust niikuinii. Selle poolest on sakslaste töö eetika ülimalt hea, otsekohene ja effektiivne. Töö on töö, pole mötet isiklikult asju vötta. Aga kuna see kolleeg, kellele see Uwe (projekti manager siis) juba viimasel status call'il päris tigedalt ja otse nähvas, ja kes siis ka nüüd vallandatud on, siis mina pean veel tema ülesanded ka üle vötma. Ühesönaga tegemist on. Seda effektiivsem peab olema, sest öhtud on kas söpradega vöi deitidega täiesti täis. Seekord oli prantslastest söbrad kutsunud jazz baari, kuna üks nende tuttav pidavat seal ka mängima. Siis kuna olin chattind mönda aega juba ühe tüübiga Abu Dhabist, kes väga kokku tahtis saada, haarasin siis ta ka sinna jäzz värki kaasa lihtsalt. Kuna ma kolmapäeval töötasin kella kaheni öösel ja ta oli sellest ka teadlik, siis hakkas mingist massaazi teemast jahuma...noojah mul on viimased nädalad mingid sadamiljon massazi pakkumist juba... No vahet pole, Tüüp on siin tegelikult , kuna ta öde vajab medical treatment.. njah. Löpuks tuli välja, et öde on 3 aastane ja tal on verevähk. Ja hetkel uurib olukorda ülikooli haiglates siin Münchenis.  No ma päris kindel pole, kas köike uskuda vöi mitte. Aga niipalju  kui ma temaga esimesel öhtul suhtlesin, tundub asjalik mees ja mitte mingi imal tüüp. Kuigi kohe kui kokku saime, siis esimene kommentaar oli, et vauu ma pole kunagi sellist silmavärvi näinud. Pime oli, ma lihtsalt istusin ta kuradima kenasse autosse...Ma ka ei osnad vöörkeeles seletada et mis värv see on...eesti keeles oleks see umbes nagu kanapasa värvi. Kuigi silmad on jah veits rohelisemad kui olen nutnud vöi suures pohmakas.. vähemalt enda arvates nii. Jäzzbaar, mis oli töesti äge, hästi väike ja hästi jazz, talle ka meeldis, mu söbrad ka.  Söidutas mind siis oma kauni suksuga koju ja siis mainis, et mul on sulle midagi. Ulatas siis kingituse üle ja ütles, et no vaata kui kodus oled, Pakk oli täis erinevaid massazi ölisid ja ayuverda küünlaid ja neid löhnapulke täis.. ja no sellistest toredatelt firmadelt, nagu Rituals vöi Senses, kus mingi küünal maksab juba 20 eurtsi, rääkimata ölidest. No anyway..üle 100 euri oli seal staffi sees küll. Mees teab mis teeb eks. Kirjutas siis umbes 5 minuti pärast, et kui massazi vaja anna teada..et ta nädalavahetusel on öe juures Stuttgardis. Ütlesin, et lähen magama :P
See neljapäev oli üldse kuidagi veider. Mu üks ägedamaid söbrannasid kirjutas, et kas spontaanselt kokku ei taha saada. Siis Jerome kirjutas et kas ei tahaks spontaanselt kokku saada. Ja ta on on ikka väga huvitatud sellest meie plaanis mu sünnipäev Amsterdamis tähistada.  Aga no plaanid olid tehtud. Ja siis Rainer kkirjutas, et nägi mind unes...vist mainisin ka juba. Et oli mingi emotsionaalne hetk ja siis rebisin ta seinamaali puruks. Vastasin siis, et segane värk... mainis, et tema jaoks üsna selge, et eks kunagi seletab.


Reede: Ärkasin üles, ja saatsin kohe kutse Abu Dhabi tüübile, et no kui tahad vöid enne ära söitu löunasöögile tulla. Tegin Home officit niikuinii. Mötlesin, et ok kell 14 . Tuli. Küsis et olen massaziks valmis... Löunasöögist enam juttu polnud... ega ma ei oleks viitsind tegelt midagi valmistada ka. Pani mu sofa peale istuma ja ütles, et nii protsess näeb nönda välja, tund aega .... 15 min selg, 10 minutit iga jalg, siis bläblä ja siis köht ja mis seal köik oli..Noh ma mötlesin, et mis seals ikka,  vaatab mis saab. Paljaks..peaaegu ...käterätt ümber...hämardas toa ära, küünlad pölema ..köik need löhnaküünlad ka, spa muusika käima. Ehe värk... Ja  tüüp tegigi töesti professionaalset massazi ja tund aega vähemalt. Siis ütles, et no nüüd on löpp..tund aega on läbi. Aga no ma tahtsin ju veel..eks ta siis oli sunnitud jätkama :)  mingit pealetükkivust tema poolt polnud, valitses ikka väga perfektselt end. Huvitav tegelane. Olevat energia äris mönes bisnessis juhtkonnas. Njah mis sa seal Abu Dhabis ikka muud teed eks.  Aga  pani muidugi kukalt kratsima, et 32 aastane ja in board of directors. ... seal on tavaliselt vanad ja kogenud mehed ju .. Nojah. Igal juhul oli üsna meeldejääv kogemus.
Ja öhtuks oli veel deit Vladiga, kellega sain vist juba kolmandat korda kokku...vene sugemetaga aga siin üles kasvand. Töötab panganduses, seetöttu juttu jätkub ka. Tore tüüp... söbrana, vöibolla teatud lisanditega. Aga muud mitte...aga ta tahab jälle kokku saada........ Köik need deidid kes mul olnud on, tahavad miskipärast.

Laupäev: Marcus. Jaaa sakslane, kellega esimene deit oli tegelt eelmine laupäev väikseks jöuluturu tiiruks ja höögveiniks. Tahtis taas kokku saada, saime, käisime söömas. Äge kutt. Sakslane, aga siiski üsna chill ka .. Ja äge oli. Pikk kena ja konkreetne mees. Nalja sai palju... aga no ei tea. Tundub, et tal vastutuse vötmisega probleeme. JA rehkendab köike liiga palju, nagu sakslastel ikka kombeks.


Pühapäev:  Esimene deit Andyga, kellega oli möni nädal juba chattinud. väike jalutuskäik ja siis koogile ja kohvile tema juures. Väga kahtlesin küll, et mis möttes tema juures...aga tundus kuidagi väga usaldusväärne. Noja kui nägin teda... Oeeh meeletult ebakindel tüüp.. aga teisest küljest väga huvitav. Töödanud ka igasugu erinevatel alades ja nüüd omab oma äri. Korter oli ilus, oli ostsnud kokku mingi viis erinevat sorti kooki, sest ei teadnud ju mis mulle meeldib. Lisaks oli ise ka neid saksa "piparkooke" Lebkuchen'eid küpsetanud. ja need olid vaieldamatult köige paremad. Pani mulle veel neid kaasa ka. Sest lahkusin üsna varakult, kuna väga jutukas ta polnud ja ma ei suutnud ka koguaeg mingit teemat arendada. Ja mul oli öhtuks kokkusaamine oma vanamehe Johni'ga ka kokku lepitud. Nooo vanaisa ikka on vale tema kohta öelda. 70 aastane, olin ta sünnipäeval ka, kus ta pojad Californiast ka kohal olid. Igastahes mees on ühtkomateist elus läbi elanud, advokaat, kirjutab hetkel oma elulugu. Ta meeldib mulle!  Tegime paar huvitavat ölut tema juures ja siis läksime restosse. Väga hea koha oli ta välja valinud. Aga kohati läks ikka ka jälle veidraks... rääkisin, et tahan tennist öppida, ta on selles hea. Ütles et öpetab hea meelega..aga vastutasuks pean tulema temaga Viini mingile super erilisele ballile. ...pileteid sinna pole saada just lihtne, aga tal teatavad kontaktid vastavas saatkonnas. No why not..äge ju... mulle kogu see sära ja ilu ju meeldib. .siis ta korra tömbas üle mu pöse, ja mainis, et mu pösesarnad on ta ex-naisega väga sarnased. Pojad olevat sama väitnud...no ma nägin neid ju tema 70ndal sünnipäeval. Komöödia missugune eks. Aga mulle see Viini idee meeldib...ja mulle vanaisad ka meedlivad. Kui ta töesti nii püsib. Aga tubli teine...jookseb järgmine nädalavahetus maratoni Pisas. Ja siis Bostonis.Aga noh eks ma pean asjad lihtsalt temaga klaariks tegema, et kuidas mina neid näen. Aga no viimasel ajal ma koguaeg seda teengi, ütlen asju otse näkku ja siis jään huviga passima, et mis nüüd siis saab.. igast nalja saab :)

Näis mis järgmine nädal toob...igaks öhtuks on juba deit kokku lepitud vöi siis möne söbraga kokkusamine. John tahab ka veel kokku saada, enne kui Eesti kaon. Ja Abu Dhabi tüüp on tagasi.........tahtis juba täna näha.... homme saan ühe söbrannag after-work höögveiniks kokku, ehk peale seda leiab aega ka tema jaoks... Ta viie tärni hotellis on päris äge saun...ehk teeb sauna :)

ja siis mingi kreeka tüüp, kes vahelduva edagu kutsub mind jumalannaks vöi siis nutellaks :))) No löbu laialt

Appiiiii!!

mis need viimased päevad on juhtunud on midagi pöörast... tahaks kirja panna, aga teab kas jöuab ja kas tsensuuri talub... Iga tund on kuskil kellegile kirjas juba. Tegelikult on köik need viimased nädalas sellised olnud. Iga päev uued üllatused.

Täna tuli teemaks ka depression... mul see väiksel määral muidugi on. Viimasel ajal tahab raisk jälle välja lüüa..Vaatasin ka eelmist Hommik Anuga saadet, kus üks tegelane seletas et nii see juba on ja pead lihtsalt teadma kuidas sellega ümber-käia. Nii on, mina olen ka öppinud oma mustade varjudega ümber käima...vahel kergem vahel raskem.

Süüa pole viimasel ajal eriti mitte jöudnud...see on hea, Sest kui septembris veel vaatasin, et mida kuradit, riided ei taha enam seljas püsida, eriti teksad libisesid kuidagi hipsterlikult alla...siis novembriga vist tekksi paras rasvakiht ümber...vähemalt kintsudele..vähemalt enda arvates. Aga see nädal mul on jälle olnud siuke kord päevas ainult söömise reziim, Söömiseks pole lihtsalt enam aega! niimoodi kaob köhurasv ikka jöle kiirelt.

Ja Eesti saan varsti ...juba järgmisel laupäeval stardin! Nii hea meel!

No ja siis kogu siinsele möllule, järsku kirjutab Rainer, mu maratoni ja Frankfurdi väga pragmaatiline söber, et nägi mind just unes... et oli miskit emotsionaalset  ja siis ma rebisin ta seinamaali puruks........

Huuh

Nonii ma olen siin paar päeva jalust nörk olnud. Ma arvan, et järgmise aasta plaan lisaks rohketele reisidele on ka vaadata ära köik Al Pacino filmid. Vaatasin löpuks ära filmi Scent of a Woman... kui Al Pacino meeldis mulle varem juba väga, siis nüüd on ta mu lemmik. Pimedat nii hästi välja mängida... ja ta silmad on niikuinii nii väljendusrikkad.. Pluss muidugi karakter ise,
Täna oli muidu metsik päev..kell 11 sain voodist välja..siis kiirelt küürima, ja koristama ja küpsetama ja ostlema ja jooksma ja siis deidile ja siis hôôgveini ja tapase peole hulganisti skandinaavlastega ja muudega. Haarasin oma deidi, kes tundus päris äge olevat ka sinna kaasa...aga kuidagi ta vist ei sulandunud sinna ingliskeelsesse sega seltskonda...aga ta kurjaks ka ei saand, et ma kogu aeg ära kadusin, et teatud söpradega juttu ajada jne. No näis mis sest saab. Tegelikult ma kogematta segasin end kurikuulsasse deiding appi ja nüüd on igasse päeva peaaegu kaks deiti juba kirjas, kuidagi olid järsku köik turjas... kuuseis vöi miskit.

Mitu elu.....

No ma ei tea, kuskilt just kuulsin fraasi, et tänapäeval asjad käivad nii kiirest, et elad nagu mitu elu üksteise järgi köigi oma töusude ja möönadega. Nii on..Normaalsel inimesel on etapid, et pubekas, noor, (karjäär), armunud, abiellunud, perekonnainimene...vist. .Minu etapid jagunevad elamiskohtade ja siis vist vastavte söpruskondade  järgi...Tallinn, Kikka, Veriora/Räpina/Pôlva, Tallinn, Darmstadt, Frankfurt, Paris, München. Aga no vähemalt on asjad olnud töusujoones ses suhtes, et viimased kaks elukohta ja nii ilusad kui valusad need kogemused pole olnud, nendes mölemis tunnen end üsna koduselt.. Vist isegi kodusemalt kui oma kodukülas kust köik ikka alguse sai. Tegelikult üks koht jäi mainimata..Hargla, kuhu mind ikka suviti vanaema juurde kupatati..mis oli üliäge, see oli töesti mu lemmik koht. Vanaema kogu oma daamilikussega, ja vanaisa oma karmusega jne. Tegelikult need Hargla suve mälestused on miskipärast köige eredamad. No ma loodan vanaema nendel jöuludel veel kenasti näha. Paraku küll jälle pettumuse valmistama, et pole omadega midagi normaalset peale töö saavutada suutnud..eks see saab veits valus olema, aga no mis teha.
Esimene palk uue töö juures on laekunud ja see näeb äge välja! Nii et ma üldse ei tea veel mis otsuseid ma tegema hakkan. Praeguse tööga saan ju auto vaba bensi kulutusega ka veel, et söitku kuidas tahan, palju tahan jne. Valisin ju endale juba Mini ka välja. Aga no.....paar asja panem ikka kaaluma veel köike.

nii palju juhtub viimsel ajal, et ei suuda lihtsalt kirjutada. Päris elu on tormiliselt peale karand, uus töö ja teine töö pakkumine. Kusjuures see teine tundub ahvatlevam, ja seetöttu ma pean siukse ebamoraalse tüki ette vötma, et peale esimest kahte kuud firmas lahkumisavalduse lauale virutama... Noh löpp mösjööga...sai see sadomaso ka löpuks läbi. Igasugu muud inimesed... ja uued toredad söbrad. Näiteks üks söbranna Austraaliast, kes oleks peaaegu Eestisse tulnud aastavahetuseks, Julian ka. Aga kuna piletid Eestisse on mötetult kallid juba, siis nad lähvad hoopis Praahasse. Vat siis, nii see Eesti turismi küll ei süvenda.
Nädalad täituvad kiirelt, nii et iga öhtu on mingi värk jälle. Vaba päeva enam eriti nagu nii lihtsalt ei leiagi.

Mina viskusin nüüd oma mugavustsoonist korralikult välja. Novembrist läheb shöu lahti! Pönevus on sees...  väikeste hirmuhetkedega vaheldumisi.

Täna öösel...

...ma olin silmini-körvuni armunud. Üle pika aja öö täis korralikku und ja meeldivat unistamist! Ma olen ikka viimasel ajal igasugu solki ja verd ja hirmu unes näinud. Ja armunud olin Märt Avandisse, tunded olid vastastikused. Aga no köik oli nii süütu ja armas. Kui keegi meid ei nänud, hoidsime käest kinni...muidu vahtisime niisama üksteist armunult ja pidevalt punastades :)) Ma küll ei tea miks Avandi, ilmselt kuna olin seda SNKT-d järgi vaadanud. Muidugi on ta ääretult andekas ja muidu ka väga sümpaatne ja arukas mees...aga no tavateadvuse juures ma just telestaare ei vaata kui huviobjekte eks :) Välja arvatud üks vöibla, Roald Johannson, tema völus miskipärast kuidagi rohkem :P Oleks pidanud äkki kaasabi osutama, kui nad siin pagulas ja immigratsiooni teemadel saadet tegid. Nimelt höikasid nad siin Müncheni eestlaste listi üleskutse, et kes tahab abistada jne. vötku ühendust. Näet siis, magasin raginaga oma vöimaluse maha..

No see selleks... väga tore oli ärgata siukse ilusa une peale. Päev laabus üldse mönusalt.

Lisaks sai eila verd ka andmas käidud ja vöeti isegi. Läks selle hemoglobiiniga önneks seekord, kuigi väga piiri peal ta ju oli. Doktor vöttis ikka mitu proovi, kuniseks normi täis sai. Ja no peale doonorlust on alati selline hea tunne.

SNKT-d vaadates kerkis üles küsimus, ega Raivo E. Tammel alksiga probleeme pole? No muidugi oli teda äge vaadata, ja ta kommentarid on ka ägedad. Aga kuidas ta üldse siukest trossi nagu Allan mängida saab, kui ta koguaeg siuke itsitaja on.

Kaal

vähemalt pole kaaluga probleeme...kui köige muu vöimalikuga on. Täna tahtsid teksad jalast ära kaduda. Pidin neid korralikult üles hoidma. Vöi olid teised lihtsalt välja venind...Muidugi, kui üldse miskit ok hetkel on, siis on see toitumine. Tervislik jne. Pluss igasugu vitaminid ja ölid ja smoothid...no eeskujulikumalt ei saakski.

Lisaks pean kiirelt jälle autosöitmise selgeks saama...firma viskas mulle auto letti, et kasuta! Flatrate...ehk siis nii palju kui ise tahad.

Pidu ja pillerkaar

No mis siin siis toimub, Oktooberfest muidugist. Sel nädalal olen suutnud sest eemale hoida, aga eelmine nädal sai igasugu külaliste töttu nii Eestist kui Stockholmist pea iga päev seal käidud. Vahva oli, ja roose kingiti jälle kuhjaga, küll tuttavate küll vöhivööraste poolt. Egas siis selleltki festilt need India roosikauplejad puudu. Naljakas just kunagi vist vingusin, et mulle pole kaua enam keegi lilli kinkinud. .. ja vöta näpust sel suvel olen neid küll omajagu saanud. No aga see üritus ise on ikka fenomenaalne, kus fun on lihtsalt alati garanteeritud. Seetöttu see nii populaarne on ka. Samas kui ise pole sealt läbi käinud, ega aru ka ei saa, miks see nii äge on. Nii et rahvas, köik oktooberfestile! Järgmine aasta siis, see aasta ainult paar päeva veel jäänd.
See aasta muidugi rekord külastajate arvu ei löö (6 miljonit vist kokku ei saa). Seda küll natu kehva ilma töttu alguses (praegu on kuldne ja soe jälle), küll liigse kontrolli töttu ja üldse inimesed üritavad masse vältida siin igasugu juhtumitte töttu.

Mis siis veel Münchenis toimub. No üks öö mängis ühe kesklinna apteegi reklaam-ekraanil 3 tundi järjest hardcore pornot :-)) Keegi oli nende süsteemi häkkind ja siuke lugu siis...mulle tundub see kuidagi isikliku vandettana :-)) Kahju et ise peale ei sattund.

Eila vaatasi Evelini saadet seksist. Suhtusin algselt natu skeptiliselt tema ülesastesse, aga polegi nii paha miskit. Vähemalt esimene ja see neljas saade, vahepealsed teemad ei huvitanud lihtsalt. Noh seksisaate see naiskülaline (nime ei mäleta), selle jutt läheb sinna kontingenti kellele 50 halli varjundit vist fännavad. Ühesönaga mulle siukseid elementaarseid asju küll seletama ei peaks. Lauri tundus juba asjalikum ja huvitavamana. Sôôrumaa on Sôôrumaa, mulle ta üldjuhul meeldib. Aga seda naise juttu oli valus kuulata..

Muud ei miskit eriti. Lasin siin vahepeal ühel hispaniaanol (Javieril muidugist) endale paellat kokata. Täitsa ok oli, aga olen paremat saanud. No ja läksin vahepeal omaette mösjööst lahku, ilma ta enda teadmatta.... Löpuks küll käratasin, et ma teda mitte knagi enam näha ei taha. Tüüp vöttis asja rahulikult, lihtsalt saatis kellaaja ja restorani aadressi, nagu tavaliselt nädalavahetuseti. See nädal oli ta niikuinii Hiinas tööreisil, pidi täna hommikul tagasi jöudma, aga jäid kolleegiga metsikute liiklusummikute töttu lennust maha. Ma ei teagi kus ta siis praegu on...hoian niikuinii madalat profiili ja suhelda ei viitsi. Muud jama küllalt millega tegeleda, seetöttu on see lihtne. Naljakas muidugi on alati see, et kui ma tösist huvi enam üles ei näita, tuleb tal see suurem suhtluse vajadus alati peale. Kaalueffekt. No las siis üritab, eks pöhimötteliselt mulle see siga ikka väga meeldib eks.

Julianit näen endiselt regulaarselt...viimati oktoberfestil siis.

Salaaed

oh nii veidrad ajad on olnud need viimased kuud. Suvi on olnud ääretult meeletu. Peale eelmise suve seiklusi mötlesin küll, et enam metsikumaks ei saa ju minna. No aga see suvi on olnud kohe ekstra vigureid täis. On igasugu asju, millest üldse kirjutada ei tahagi. Ei miskit hullu, aga veits nagu ebavajalik stress. Aga eks see ole ilmselt millegi öpetamiseks mulle kaela sadand. Nonoh eks ma siis üritan öppida nii palju kui annab.

Norras sai käidud. Muinasjutumaa. Venna lapse ristimine oli ja mina sain plaksti ristiemaks. No kogu ristimise protsess oli päris naljakas. Tavaline pühapäevane jumalateenistus, mille käigus siis kolm titte ka ära ristiti. Köik muidugi norra keeles, kirikuöpetaja oli noor imeilus tütarlaps. Nojah aga enne seletas ta köik lahti mida teha.  No mina kui ristiema olin see pea-kangelane, pidin poiskest terve see aeg kanseldama´, mingil hetkel lapse nime ütlema ja mingil hetkel nöusoleku andma já siis seda titte veel selle ristimise vee kohal hoidma jne. Poiss oli tubli ja rahulik. Köik läks kenasti, pärast tulid inimesed veel juurde önnitlema jne. Väga armas iseenesest. Venna üle mul on ka hea meel, ta on mul tubli. Titt oli muidugi ka üli-äge. Noh muidugi nii väike veel, ei saand maast ja ilmast miskit veel aru. Aga no nunnu.

Julian kutsub mind endiselt Mrs. Hickeyks ja wifey'ks. Tutvustab teistele ka mind nii :)) No ja mina siis kutsun teda lihtsalt husband'iks. Eile sai üle mitme setme nädala tema ja söpradega pidutsetud. Oli eelnevalt ka iga reede ikka ettepaneku teind, et tuleb läbi ja parandab mu roosa ratta Ära ja siis lähme kuhugile edasi (see rattateema oli kunagi jutuks olnud). Aga hoidsin nagu eemale, sest no viimane temaga pidutsemine löppes ikka täiesti segaselt ...järgmisel päeval kuskil teab kus, aga linnast ikka päris väljas. Sai nimelt mingite juhututtavate suvilasse kihutatud. No iseenesest oli naljakas, aga ka paras sürr.  Mingi tüüp kitarriga ilmus ka kohale. Siis sai veel ratastega järve äärde kihutatud. Ujuma minejaid oli 4 aga rattaid oli kaks. Nii et mehed väntasid, ja tibid sitsisid pakiraamil. Vaesed mehed, väljas oli oma 30 kraadi. Lisaks kaine polnud ka ilmselt mitte keegi. Ja ujutud sai muidugi näkki. No ma ei tea.... Ja me polnud sugugi täitsa ainukesed seal jäve ääres.´Tagumik oli pärast sinine, sellest pakiraamist. Majaomanik, no kohe täitsa kaunis mees, viis mind metsa jalutama. Ah sellesse ööpäeva jagus ikka kole paljut ja hullust. ... Koju jöudsin teab kuna. Mingi nädalavahetus enne seda sai ka Julianiga mitu päeva järjest väljas käidud, koju sain ülejärgmisel päeval. Kaks ööd järgemööda sitsisingi tema juures, magasin tema voodis jne. (tal suur voodi :)) Kas ei viitsind  enam taxoga jännata, no ta elab kesklinnas ka. Palju lihtsam. Egas miskit ei juhtund. Ei oskagi kuidagi seda meie suhet miskisse vormi panna ausalt öelda. Ta teab mösjööd ka ja meie triangleid. Ja samas tal oli ka keegi plika, aga sellega vist tegi löpu nüüd. Liiga noor :)  Aga no see mees teab mind läbi ja löhki ja on mind igasugustes vormides ja situatsioonides näinud, riietega ja riietetta. Mina teda ka. Mingeid lähenemis katseid pole teinud, no ses suhtes on tal väärtushinnangud paigas. Aga kuskil väljas käies on ikka nendelt India lillemüüjatelt roose kingiks ostnud. Krakovis ka tegi seda. Lisaks juhtusin ükspäev uudishimust tsekkama, et kas ta whattsappi ka kasutab, suhtleme fb messangeri kaudu muidu. No ja kasutab küll ja profiilpildiks on meie kaks kaelakuti.Väga önnestunud pilt muidugi....aga noh kulm kerkis omajagu selle avastuse peale. Nojah ja eile magasin jälle tema juures, sest oli lähedamal :)) Aga asi hakkas kuidagi veidraks kippuma eile küll.. Lisaks mainisin, et ehk lähen novembris kuhugile soojale maale närvi puhkama. Ütles selle peale, et tuleb kaasa. No ta on töesti inimene, kellega reisiks küll. Tegelt oli see üsna spontaanne, et ma tema ja ta kambaga liitusin, sest tegelt läksin mingile streetfestile, kuhu üks prantslasest söber kutsus. Tüüp oli kuidagi eelnevalt aru saand, et ma räägin prantsuse keelt (mida ma just eriti hästi enam ei tee) ja seetöttu kutsus kampa, sest köik teised olid prantslased. Leppisime siis kokku, et ok nemad rääkigu prantsuse keeles kui tahavad, aga ma vastan saksa keeles lihtsalt. Ja tegelt asi isegi toimis. Ja töstis taas motivatsiooni keel ette vötta. Et seda mis on, sedagi mitte Ära unustada. Aga kaua nendega seal jääda ei viitsind, ja samas tulid juba kutsed Julianilt. Mis isegi olid tegelt pigem käsulaadsed ja stiilis "Stop blanking me". No ja läksingi siis.

Ja no selle meie pulmateema kömu jätkub endiselt...möni teadis rääkida, et jah nägi meid eelmine aasta ja olime juba siis koos. No ääretult huvitav :))))

Nojah ja mösjööga on jälle väga veider olukord. Tegelt oli köik väga ilusti kenasti...igasugu asju sai koos tehtud ja väljas käidud jne. Ühe korra isegi oli Julian kambas. Aga  eelmine nädal oli talle paras shokiteraapia. Köigele muule, tööstressile jne. sai ta ka teada, et ta ex-naine sai emaks. See olevat tegelt üks nende lahutuse pöhjuseks olnud, et naine ei tahtnud lapsi. Ja nüüd siis siuke uudis. Nojah ja ma ei oska ka kohe midagi ses suhtes peale hakata, kui lihtsalt seedimisaega talle anda. No kerge selle mehega pole, ja siis saad körvalt palju rohkem tähelepanu.... no näis mis nendest asjadest saab. Neil on komme ise paika loksuda eks...

Javier ei anna ka asu. Mees on ikka kuradima sihikindel. Pluss mingid muud lähenemised. No tähelepanu puuduse üle töepoolest kurta ei saa..

Hôissa pulmad!!

Ok kirjutada väga ei jöua, aga panen väiksed märked kirja, et siis kunagi ehk aega pikemalt pajatada. Ei tahaks kogu neid seiklusi ära unustada, mis siis vahepeal toimunud on. Pulmas käisin oma ühe vana hea pöörase söbra J-ga. Noh ja kuna me mölemad veits segased, siis juhtus nii möndagi:

* Sain tanu alla (vähemalt üsna paljude arvates). Isegi J kutsub mind juba missis J-ks vahelduva eduga. Ja siiamaani saan önnitlusi ja järele pärimisi, et mis toimub :))

* Saabumine Krakovisse, youth Festival, esimesed ölled, esimesed postitused, tulistamine Münchenis.

* Uued söbrannad, Vodka baar, intsident poltseiga (keda ma pettur politseiks tituleerisin), peaaegu oleks arreteeritud.
* Radisson Blu viis tärni

* Hommik, hommikusöök ja J-i ülikond

* Söit pulmapaika (1,5 tundi Krakovist löuna poole)

* Kirik

* Pulmad Bialska Biala's (ilsad suured traditsioonilised Poola pulmad väga ilusas Poola linnakeses)

* Järgmine päev, hommikusöök ja after-Party, ölu kuskil Bialska Biala välikohvikus, uued tuttavad.

* Tagasi Krakovis...jälle sama välikohvik raekojaplatsis vöi keskkväljakul vöi kuidas iganes seda kutsutakse

* Norrakad, J kui restorani Manager.

* Järgmine päev, tagasi lend

* Reede, taas pidu J-i ja söpradega

Aga peale seda ja enne oli ka igasugu shöud:

* Hea söbranna käis külas ja trallimised temaga. Sai bbq tehtud, biergartenites käidud, järve ääres chillitud. Igasugu värke.

* Kurikuulus Barbecue J, M ja nende söpradega. J ja M, nendega sai eelmine aastas mägedes ka käidud ja hullemaid tegelasi annab leida. Ja eks see bbq löppes ka alles järgmisel päeval ja päris pööraselt.

* Lahkuminek Javierist (see on teine J :)). No mitte et ma temaga kunagi üldse koos oleks olnud, aga draamat jätkus metsikumat kanti. Ja tundub, et ega asi veel löppend pole, ta lihtsalt hetkel Hispaanias puhkusel ja seetöttu olukord rahulikum. Jääb önneks augusti löpuni sinna.

Ja no kuigi J ja Javier jne. on siit vahepealt korralikult läbi köland, on ikkagi mösjöö alati omal kohal figureerinud. Ta on ka lihtsalt hetkel Prantsusmaal pere juures (Vahemere ääres), pulma ei saanud ka seetöttu tulla. Ta oli ikka esialgselt kutsutud. Ja üleüldsiselt on temaga väga armsad ajad olnud viimasel ajal.

Aga tuleb ka tunnistada, et köik see reisimine ja muud trallid on J-ga kuidagi väga lähedaseks teinud. Me muidugi vanad söbrad juba ja alati väga hästi läbi saanud ja köigest rääkida saanud. Mägedes käik, reis Poola üle elatud. Ja no koos reisimine tavaliselt on üks paras proovikivi. Me olime nagu vana abielupaar. Mida üks ei teadnud, teadis teine ja mida ühel kaasas polnud, oli teisel jne.. Ei tekind kordagi mingeid ebamugavaid situatsioone. Ja tegelt tahaks teda jälle näha ka (kolm päeva pole juba näinud :)) ). Tegi ettepaneku reedel taas välja minna söpradega, aga ma kihutan neljapäeval Norra! Nii et väike paus tuleb asjale sisse, kes teab muidu läheks asjad äkki keeruliseks kätte ära. Vöi ongi lihtsalt nii, et on teine mulle nagu venna vöi lihtsalt ühe parima söbra eest. Ma praegu ei saa eriti aru mis toimub.

mingi itaalia soliidne vanamees küsis täna teed. No mul juhtub seda peaaegu iga päev...ju siis siuke teadja nägu ees. Tavaliselt ma ei tea kuhu juhatada, aga järjest rohkem üritan. Täna kui vanamehele seletasin, et kuhu minna. Vaatas otsa ja naeris mu kobakate seletuste peale ja avaldas arvamust...sa oled Inglismaalt jah...tal endal oli ka korralik aktsent. Aga siis kuidagi vigases saksa keeles ütles ikka et sul on inglase nägu, ei näe välja nagu sakslane. Minu jaoks on see paras kompliment. Ega ma sakslase moodi välja näha taha, aga sada korda vähem venelase vöi muu slaavlase moodi. Aga no töepoolest inglaseks pole siiamaani küll keegi pidanud. Aktsendi järgi pigem shveitslaseks.

Viimased nädalad olid pöörased...kui ainult saaks köike siia kirja panna...

Sportlik alkohoolik

Nonii, eelmine nädal oli meeletult intensiivne. Tööalaselt oli ringi-karglemist ja muidu ka. Nädala alguses tegin veel viimased trennid. Kolmapäeval veel viimase ujumis-ringi. See oli ka päris huvitav, üks kutt vist üritas veits kontakti luua. Ujusime ka muidugi ühes sektoris, pärast saunas ka puges kuidagi lähedale. Ujus igastahes väga hästi teine ja no hea nägi välja ka. Mu jaoks on üli-ebaseksikas, kui mees ujub mingit konna, eriti hull veel kui pea vee peal. Aga neid kroolijaid on lust vaadata. Ujujatel on reeglina ka ilus keha. Aga ujuda on hea, viimati sai nii hoogu mindud, et 2 km tuli küll ära. Peale ujumist sain veel spontaanselt Javieriga sööma mindud. Olin talle juba nii mönegi kohtumise ära öelnud, aga no peale seda päeva oli tunne, et no miks mitte. Ilus suvi ka väljas ja sai kuskil terrassil lihtsalt tsillitud. Noh, välja arvata fakt, et mehe to-do listis on kindlasti mind voodisse saada (hoolimatta sellest, et tegin talle üsna selgeks, et ma abielumeestest huvitatud pole, olgu see abielu kui mäda tahes ja lisaks olen ka oma olukorra mösjööga täiesti ära seletanud). Köigele vaatamatta tundub mees väga sihikindel olevat, aga noh minu seisukoht on ka üsna kindel. Aga niisama lobiseda ja aega veeta mulle temaga meeldib. Ta siuke mösjööga ühe klassi mees umbes, enesekindel, edukas, teab mis tahab ja lisaks korralik tsentelmen ja minust Oma 10 aastat vanem.  Ja no kogu nende tutvuste hulgas (ja neid on ikka paras kollektsioon juba), mösjöö vastu ei saa ikka keegi. Muudkui üritan siin aru saada, et mikspärast ma tal nagu kirp seljas ringi ratsutan muudkui.. vahel libisen maha, aga siis kakerdan ikka tagasi. Eks lisaks sellele, et siuke väga mehelik ja tegija mees, köigeks vastus vöi lahendus olemas, on ta  ikkagi ka korralik gurmaan ja nautleja.. hellitab mind igasugu hörgutistega ja värgiga. Just uuris jälle, et mida ma täna öhtusöögiks soovin. Pluss head veinid jne. . Lisaks käib mees ka väga hästi riides, ja kingad!!!  Prantslaste värk, neil see stiilitunnetus geenides. Ühesönaga kvaliteetne mees :) Löhnab ka kuramuse hästi.

Nojah laupäeva hommikul sai siis Hamburgi lennatud, kus tervituseks oli paduvihm ja äike, nii et algul ei lastud lennukist mönda aega väljagi. Aga ilm parenes ja löppkokkuvöttes oli kogu nädalavahetus päikest küllaga. Eriti pühapäeval...perfektne jooksuilm. Noh aeg ajaks.. täpselt 2 tundi. Rohkemaks küll poleks suuteline olnudki. Aga joosta oli mönus..töesti, ilus tuur oli kah kogu see 21 km. Ja väga äge atmosfäär üleüldiselt. Esmaspäeva öhtuni olin Hamburgis. Äge sadama linn. Ööbisime kuskil meremeeste Majas kohe sadamas ja kuulsa kalaturu lähedal. Sai üks korralik paadituur tehtud ja punaste laternate tänavad ka üle vaadatud ja kalaturg muidugi ka. Üldse igasugu ägedaid nurgakesi sai vaadatud. Kaaslane, hea vana söber, kuskil 50ndatele lähenev väliseestlane, hakkas aga peale jooksu mingit massaazi teemata jurama. No mida kuradit mehed??? Vastasin kiirelt, et mul pole mingit massazi vaja ja punkt. Natu vist mossitas, ja tekkis siuke veider moment. Aga no sellest sai kiirelt üle.  Järgmine päev polnd lihased valusad ka ega miskit. Ta irvitas, et nojah, oleks ma lasknud seda massaazi teha, oleks musklid raudselt tundlikumad. Kuna ta on minu jaoks nii söber kui söber üldse olla saab ja lisaks tean teda oma 10 aastat vist juba, ei oska ka siukste naljade suhtes tema poolt üldse seisukohta vötta. Veits häirima on see tegelikult küll jäänud.  Ühesönaga suuremaid traumasid jooksule ei järgnenud välja arvata, et nägu ja ölad pölesid küll üsna ära. Nina eriti. Mösjöö kutsubki mind hetkel alkohoolikuks.

Ah nii palju oleks veel kirjutada, aga üldse ei viitsi.

hmm kirjutamine on kuidagi unarusse jäänud. Lihtsalt tundus, et ma lihtsalt kordan ja kordan ühte ja sama lugu, lihtsalt erinevate tegelastega.  Ja peamiselt ikka meestegelastega eks. Ags egas see sex ja linn kuhugile kadunud pole, see on endiselt liigagi segane. Igasugu asju juhtub kogueag...ja kogu asja selgrooks on ikkagi mösjöö. Aga arvan, et mitte enam kauaks. Nojah ja ikka väikseid lollusi vahepeale sekka, kuidas siis ilma nendetta eks. Mehi olen siin viimasel ajal pigem lollitanud örritanud. See on see jama meie never ending Storys mösjööga. Oleme koos, armunud nagu pubekad....siis jälle tekib mingi intriig vöi värk. Siis nutan paar päeva ja kobin välja mehi lantima ja alati ka miskeid tekib kiirelt. Ja siis oleme mösjööga jälle nagu tuvikesed koos, ja pean kuidagi nende muudega jälle toime tulema. Viimasest pausist tekkis siin üks hispaanlane, kuum tömmu rasta inglane ka ikka veel silmapiiril. Aga see aasta ma olen töesti ontlik olnud, seda hullemini need vahepealsed muidugi järgi jooksvad. No ja vahel harva juhtub siukseid asju nagu eila. Pühapäeval. Kell 12 ma jöin veel Oma hommikukohvisid, kui söbrants saatis pildi mingilt streetfestilt ölle nina all. Plaane polnud, panin ka sinna uhama. Live muusika, söögid joogid...ölle ölle järgi. Löbus oli. Siis meelitasid mingid austerlased körval lauast oma lauda. No läksimegi....edasi samas tempos. Köik jöid normaalset ölut, ma jöin seda nisuölu. aga ainult seetöttu, et mul kahe nädala pärast pool-maraton ja no selles ölus on neid mineraale mu meelest rohkem :))) Austerlastega oli löbus, tüübid olid teel Prantsusmaale jalka EM-le Austria mängudele Pariisi ja Bordeaux-sse. Streetfestilt läksime edasi mingisse baari... tulid juba rummid. Pole kaua aega kanget alksi tarbind, ikka vein vöi ölu ja ka möödukalt.  Aga eile läksid asjad ilmselgelt üle piiride. Igastahes läks asi austerlastega väga löbusaks. Söbrantsil tekkis seal kohe mingi teema. Ma seal lihtsalt suhtlesin...aga löppes jant sellega et ma üritasin üli purjus peaga ühe (aga köige kenama) eest ära joosta, sest ta saatis mu koju... aga vahetult enne kodu tekkis mul paanika, et mis möttes tüüp saadab mu koju. Panin jooksma. Tüüp muidugi järgi... Noh ja muidugi  peale sellist alkoholu konsumeerimist kaugele ei jöudnud. käisin üsna kohe käna ja üsna hullult. Nii et löppes see trall nii et kutt kandis mu kätel koju. Vot tak. Muust ma üldse ei räägi. Aga pölved on sinised, marraskil ja paistes. Paar päeva kindlasti joosta ka ei saa. Ja noh ilmselgelt ma pole pool-maratoniks miskit pidi veel vormis. No ja kogu selle öhtu jooskul üritas nii mösjöö kui hispaanlane Javier muudkui kätte saada... Aga ma tsekkasin oma telfoni alles mingi kell pool kaks öösel vist. Kolmapäeval vaatas siis nüüd mösjööga jalkat, ja järgmisel teisipäeval hispaanlasega... Saksa vs. Hispaania :))) Jajaa elagu jalka!

Maamees linnas

Muudmoodi ma ei oska Normanni USA kogemusi seletetada... no püha müristus, ei me ei ela enam sotsialismi vananenud kütkeis. Ja kes kannab enam lakk-kingi????? Natuke nagu häiris tema suhtumine, et tema tegi köik normaalselt ja kogu muu maailm on veits viltu. Siukse suhtumisega küll suuremat filmi ära ei tee. Kui ta just oma shows ei naera enda totruse üle, mitte New York'i. Aga selles ma väga kindel pole. No ega tema vastu mul miskit pole ..uue aasta saates möni asi isegi meeldis, Ossinovski näiteks.

Poksime

Tore, et mul on selliseid toredaid söpru, kes mu tuju töstavad ja tuba dekoreerivad. Seesama kreeklane, kelle kauni TT ma siin viimsel ajal ümber nurga leidnud olen. Täna ta siis kutsus end ise mulle külla. No mina tegin tegelt ettepaneku väikseks after-work joogiks-söögiks kuskil väljas ikka. Tema pani paika, et see toimub minu juures. No eks mainisin ka, et väga vahva, et ta end niimoodi mu juurde külla kutsub, aga vötku siis vähemalt hea vein kaasa. Vöttis kah.
Löppkokkuvöttes oli väga löbus ja nüüd ripub mu kallis draakon laes. No tegelt sobib ju päris hästi kogu mu dekoga. Pildid pole veel seina saanud, rääkimatta laelampidest lakke...ja nüüd höljub see tegelane siis lae alla :))

Mind hakkaski vahepeal juba huvitama, et mis konks see seal on...boksikoti jaoks? See kutt kes siin ennem elas, on riiklikus suusaliidus treener, ehk siis sportlane. Ehk oli tal töesti mingi kott siin peksmiseks. Pani ennast mötlema, et äkki peaks ise siia mingi poksimis jandi muretsema. Olen kuulnud, et see pidavat jube hästi igat laadi stressi maandama. Mu kaootilisse elutuppa sobiks see perfektselt ju.

Mitmekülgsust

tömbad ligi seda mis oled eks. Minu repertuaari kuulub viimasel ajal töepoolest seinast seina, laest lakke värki. Aga need köige armsamad ja lähedasemad on ikkagi kuidagi üli depressiivsed. Teevad haiget nii endale kui mulle.  Siis on rahu.. ja siis tuleb uus ring. Ja ega see valu väiksemaks ei muutu. Oskad sellega lihtsalt targemini ümber käia. Aga röhuv on ikka...kuigi tead, et see raskus rinnus läheb ainult ajaga ja siis vinnadki neid päevi kuidagi läbi. Tund tunni järgi...
Aga et miks ma siukest janti külge tömban? Ma ei tea...raskeid aegu on läbi elatud ja tehtud, nagu köigil eks. Aga depressiivseks ma ennast küll ei peaks. Ja kuigi vahel on küll tunne, et viskuks kohemaid rongi alla, siis selge möistus ütleb ikka, et sul ju veel nii ägedaid asju vaja kogeda ja läbi elada ja teha. Nii et ma ei tea...

Ja no muidu on ju köik vahva. Mind on siin hellitatud jne päris kenasti viimasel ajal. Kevad on käes...vähemalt möneks päevaks. Bronhiit vist enam vähem väljas. Kuigi joosta on ikkagi veel kuramuse raske ja läkaköha alles. Aga önneks pole seda olekut, kus ei jöua kätt ka tösta, sest kogu keha on valus ja vastik vöi silmi silma lahti teha, sest kipitab. Ja muu jama.

Igastahes juuni löpus jooksen Hamburgis pool-maratoni ühe taas leitud söbraga kes paneb mulle vaikselt treeningplaani juba paika. Nojah siinsed maratonid on mul alati siuksed chillid olnud, et noh hää kui läbi teen. Ei mingit distsiplineeritud treeningplaani vöi toitumist. Aga see mees hakkas ristküsitlema. ... mis mu sihtaeg on? Palju ma olen nöus nädalas trenni tegema? Mäh. Korraks mötlesin ja siis pakkusin sihtajaks välja 1h48...et kuna siiani siukse laadna plaanina on olnud 1h55 see rekord, et kui ma nüüd distsipliini pean pidama hakkama, et paneks siis siukse aja. Neli korda nädalas treenida on reaalne. Rohkem küll ei viitsi. Vöibolla lihtsalt mönel stressisemal nädalal.  Lisaks kuna ta seal Hamburgis juba vana tegelane, siis on tal meile äge öömaja ka olemas. Mingi meremeeste värk otse sadamas..pool illegaalne, sest ega nad vist majutamise eest makse ei maksa. Siseinfo puhtalt. aga seda ägedam eks ;) Ja mudugi jääb siis kogu nädalavahetuseks sinna.

Alla pole mind ka viimsel ajal keegi tahtnud ajada. Paar nädaat tagasi lihtsalt sebra peal üks mersu ei tahtnud pidururit väga kasutada.. söitis küll üli aeglaselt, sest no sebral ja pööramas peateele ja lisaks oli ees niikuinii mingi auto. Ja ma lihtsalt tahtsin jooksu  ajal sealt vahelt läbi lipsata. Noh aga kuna ta lihtsalt ei peatunud, siis pidin vasaku külje korraks ta kapotile lajatama. Seal käes oli vöti ka, no loodetavasti sai mingi kriim vähemalt mälestuseks jäetud. Ja see polnd mingi nais-juht...Need on kuidagi liiga kuningannalikud ja ülbed  tänavail. Täitsa mees oli.

Vahepeal käis jälle üks Eesti külaline külas... sai lühikese ajaga üsna palju tehtud. BMW muuseumis käidud, väiksel palverännakul ühte kloostrisse jne. . Muide kes veel ei tea, et mida see BMW tähendab? Bayerische Motoren Werke ;-) München on Bayeri pealinn ja kogu BMW tööstus on siit alguse saanud ja siin ta endiselt tegutseb. Sai alguse aga muidugi millestki muust.. nagu ikka need on..Nokia kummikutest jne. BMW tegi siis lennuki mootoreid. Huvitav Rolls Roice, kes kuulub ka praegu BMW alla, teeb endiselt veel lennuki mootoreid. No see selleks.
Lisaks sain munadepühaks urvad ka majja.

Mu külalist ajas see ikka kole naerma, et ma pidin neid turu pealt ostma. Aga no nii on...jalutus käik läbi siinse kuulsa english gardeni, mis on suurem kui central park...vöi siis sel palverännul läbi mägise metsa ei jäänd küll ühtki paju silma. Siis ta veendus ka löpuks, et jah muud vöimalust pole.
Lisaks mul need armsad tulbid kasvavad eriliselt hulluks alati...no ma ei tea mismoodi. Aga ägedad on.

Meestest vöiks ju pikemaltki kirjutada, aga kuna ma neist juba nii palju  jahund olen, ehk aitab. Kui just midagi pörutavat toimuma ei hakka.

Kuigi toimub ju koguaeg. Köik oli ilus ja harmooniline mönda aega ja siis jälle korralik krahh. Lisaks tundub et mul miski Stalker ka kannul... see kreeklane suvest ja eks ma seedingi asja ja üritan aru saada.

Shampanjat ja tralli!

Kena naistepäeva köikidele naistele! Siinmail muidugi ei teata sellest päevast tuhkagi. Mösjööle mainisin. See siis küsis, et mis need ülejäänd 364 päeva on siis meestepäevad vä? See aasta isegi 365 päeva. No ma siis selgitasin asja, et EI! Lihtsalt need mehed kel  muidu kombeks pole lilli vöi muud head kraami kinkida, tohivad sel päeval seda täiesti sunniviisiliselt teha. Mis peale ta saatis mulle foto suure kimbu roosidega ja mainis, et tal külmkapp champat täis. Et ma tean väga hästi kus ta külmkapp asub. Jah eks champa lähebki paremini kui lilled ka, sest lilled mul kodus olemas (vaata pilti). Ja kui mösjöö räägib champast, siis see on omajagu parem kui see mainstream Moet & Chandon. Prantslaste värk.

Aga mul käisid eesti tüdrukud külas. Üks elab Soomes ja töi külakostiks mida muud kui Minttut (vaata sama pilti). No ja nii äge oli, et sellest peab kindlasti veel lähemalt  kirjutama. Naba on naermisest krussis. Ja no München läbi tuuseldatud.
Ja kuna ma täna mösjöö külmkapi ja ta enda kallale ei jöudnud puht füüsiliselt minna, sest kogu nädalavahetus sai ju nende tüdrukutega ringi vallatletud. Ja homme saan ühe kaua-nägematta söbrannaga kokku. Siis mainisisn talle et noh vale info,  ja et naistepäev on ikkagi neljapäeval! Ja olgu siis shampa ja muud toredad asjad olla!!!

Intriigid

No kui mu aasta algas armsalt ja rahulikult oma armsa vanaema seltsis, ja siis öde ja kogu pere kellega sai koos aega veedetud, aga nii pea kui tagasi sain hakkasid mehed intriigitsema. Noh just need mötetud ja unustatud  mehed, kelle ma ei teagi kuidas ma kogematta külge haakisin. Süüdistan endiseslt alkoholi.  Üks kes mu numbri juba Ära kustutanud oli, ja nüüd facebooki kaudu mu nubrit tagasi anub. Ei hakand enam vastamagi. Teine mingi brasiilia tüüp...kes ka midagi vist tahab jälle. Selgituseks...nedne tüüpidega mul pole kunagi miskit olnud, ainuke asi ehk, et telefoni numbri neile andnud ja möned korrad chatttides söbralikult vastand ja ehk korra kokku saand ölleks. No jeerum. Tähendab detsembri jooksul suutis vähemalt kaks tüüpi mu numbri kustutada. No sellest teisest ma pean vist eri-postituse kirjutama :)) Paras tsirkus. Ja nüüd keegi kolmas ka.

aga on ka positiivsemaid asju önneks, mis vägagi asja tasakaalustavad. Vöi pigem üles kaaluvad ;) Sest asjad on selle ühe nädala jooksul, mis ma siin olen olnud meeletult pönevaks keeranud.

Lisaks Eesti reis mis oli vahva...välja puhand. Palju magatud, söödud, söpru nähtud, sauna. Veits pidu...oeh jutustada oleks palju, aga teab kuna ma selle asja käsile suudan vötta. 

Must :)

ma varsti avan näituse Oma mustadest kokteili kleitidest. Iga kell leian neid, kuigi mul neid hunnik juba. Täna läksin ka öeksele kingitust ostma, aga naasesin jälle ühe uue classy musta kleidiga. Eest umbes nagu pildil, aga tagant päris suur kolmnurk seljal avatud. Nii et kui mösjöö on endiselt reedel haige, siis lähen kenasti sellega ühele teisele lubatud peole. Seal juba pudel champust ja tasuta kokteilid ootamas. Nii et no eks vaatab. Laupäev töotab üldse üks segapundar tulla.