jätk...

rääkides lastest minu omad tulevad ilmselt sedalaadi... G oli sama meelt

http://www.persianspot.com/videogallery_watch_view.php?id=4




(:

mõttetus

meeleolu on siuke mõru. Jõudsin just Saksa tagasi ja eks see ole ilmselt põhjuseks ka. Kuidagi ääretult mõtetu tundub kõik. Inimesed tõttavad hoolega puhkusele, peredega, sõpradega ja niisama. Endal algab aga kõige tõsisem õppe-töö periood pihta. Tore see Saksa ülikoolisüsteem tõepoolest. Kuigi jah see ei morjenda just kõige rohkem. Pole veel sellist tunnet, et puhkust vajaks. Pigem isegi tõesti kontsentreeruks millelegi asisemale hetkel. Eks tusatsemise põhjus ole ikka selles, et G-d näen ilmselt alles kahe kuu pärast jälle. Aga siis vististi juba pikemaks ajaks ja näis kas üldse kannatame teineteisega iga õhtu tõttvahtimise välja :) Aga praegu on tunne masohistlik.
Siiski tore on ju see, et mu pisike armas ninnunännu õeraas mulle vahepeal külla sõidab ja siis lendame kenasti koos Eesti tagasi, kus ma ka siis nädalakese veeta saan.
Aga kuna tunne on selline ahastav, siis tundubki lihtsalt kõik nii ahastavalt mõtetu hetkel. Inimesed ümberringi muidugi ka. Ja just need puhkustele tormavad pered... ma ei teagi millest see tuleb nüüd. Kas kadedusest, et ise G-st pidevalt nii kaugel olen ja ei saa temaga sooja suve koos nautida, või siis pigem hirmust pereelu ees. Kõlab imelikult ma tean, aga tegelikult igasugune pereteema on mind alati masendanud, isegi hirmutanud. Tundub kuidagi nii tavaline ja tahutud... aga ma ei teagi mida ma siis tahaks. Ringi tillerdada ilma mööda ... jah aga kaua sa tilberdad, kunagi vaja ikka väärtushinnanguid kuidagi täiskasvanulikuks tahuma hakata. Mu emal oli minu vanuselt 3 last juba.... aeg oli muidugi teine ja need 3 oleks vist targem olnud tegematta jätta ka, aga mis sest tagantjärgi targutada enam eks.
äh seda kõike vist tuleks võtta kokku sõnaühendiga "paha tuju". Igastahes tundub hetkel päikselisest kuumast suveilmast hoolimatta kõik väga must ja mudane... ja segane...

Viisik

Niisis


1. Mida sa tegid kümne aasta eest?
puuhh... teoreetiliselt ma pidavat tol aal suvevaheaega nautima. Ju ma nokitsesin natu isa juures taskuraha teenida. Unistasin nii et kole igasugu teemadel. köige enam vist et kuidas kodust minema saaks. Üldjoontes oli vist siuke depressiivne teismelise iga käsil.

2. Viis asja “Vaja teha” nimekirjast?

* Magister kaelast saada (aga no sellega läheb veel aega)
* Prantsuse keel selgeks (sellega ilmselt ka)
Lähitulevikus aga peaks:
* learnign agreemendi valmis vorpima Pariisi ülikooli tarbeks
* eksamiteks ettevalmistuma
* mingi suve ja kolimise plaani paika panema.

3. Lemmiksnäkid?
kitsejuust arbuusiga, kitsejuust itaaliasinki mähituna, melon itaalia singiga, krevetid avokaados majoneesikastmega.

4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?
ma ei tea. investeeriks ja reisik vististi...esmalt mehhikosse ja siis uus meremaale

5. Kohad, kus oled elanud?
* Pölvamaal paaris pisikeses kohakeses
* Tallinnas
* Frankfurdi külje all
* Münchenis
* Pariisis


Küsimustiku vöiks igastahes täita veel BePositive, Cinnamon (kellest pole lubamatult kaua blogimaastikul kuulda olnud!!!) jne. :)

schwarz-rot-GOLD

Ai jalka mulle meeldib! EM ja WM. Muidu vist mitte. Aga praegu on vahva. Saksamaa sai jälle öö läbi pidutseda ja lippe lehvitada. Mina pidutsesin ja lehvitasin oma sääri ka omajagu :) Peale mängu linnas ringi kareldes haaras F, mu isiklik turvamees, mu kukile ja siis keegi piltnik klöpsutas meist omajagu pilte ka. Nüüd peaks vist kohalikke info-üllitisi uurima, äkki saamegi löppudelöpuks kuulsaks :D Aga pidutsesin siiski möödukamalt kui muidu, mis ei takistanud küll täna alles kella 11ks tööle jöudmist ja muigavate pilkude osaliseks saamist. Peale tööd lennujaama ja siis Pariis! Natu jama ajastus küll, oleks tahtnud finaalmängu pigem Saksas jälgida, aga eks G ujumisega voolitud musklid ja muu nägemine kaalu kogu selle värgi üles ikka :)
Säärtest nii palju, et eile jäi mul oma 30 minutit vaba aega ja mul tuli äkkmöte endale jalka vaatamiseks lühikesed püksid osta :) Seljatasin oma konservatiivsuse ja ostsin suure hooga kohe mitu paari neid ja leitsaku töttu tömbasingi köige lühemad ja köige valgemad kohe jalga ka. Kui 36 veel selga läheb, siis mis seal ikka häbeneda eks. F-i söpradele mu kenasti esile toodud koivad meeldisid (pärast ütles) ja mönelgi teisel tekkis hoobilt suurem huvi kui muidu :) vat siis. kurja meest tohtisin seekord isegi pösemusidega tervitada, aga oma öhtusöögi hoiduis ta seekord minu eest peidus.

Täna demonstreerin G-le ka oma uusi avastusi :)

Naine, nõrkus on su nimi!!!

päevast päeva tegelen üha suuremate allaandmistega. No kui kokk-poiss teeb ettepaneku õhtusöögiks (PS! ta on töeliselt väärt oma alal, sain nädalavahetusel taas ta kokakunsti nautida), aga tegelikult peaks nagu oma kuramuse dokumentatsiooni jubedusega valmis saama (homseks!), siis loomulikult valin ju õhtusöögi. Arvestades, et terve päev ma ka miskit eriti ei teinud. Peale loenguid mötleisn et ägedam oleks enne öppimist ikkagi natike end ujumisega turgutada. Aga turgutasin nönda, et peale seda oli läbi nagu latikas ja kasisin tunnikeseks magama (see mu siesta kujunes neljaks tunniks küll). Nädalavahetus läks täpselt sama radapidi. Masendav...

Perfektsus...

nägin eile perfektsuse kehastus. Neelas mu 5 sekundiga täiesti tahtlikult ja jultunud endasse.... köigest 5 sekundiga! ainult 5 sekundit!!? vöibolla isegi 3..

ju siis nii oli/on ette nähtund

aga

sain targemaks!

Varajane nädalavahetus

Mina pidasin oma nädalavahetuse varakult ära. Seega peaks alates tänasest öppima nii et higi pritsib. No vähemalt öhtul jalkani ja siis tahaks peale loenguid ujuma ka jöuda. Aga kui päike end ikka pilve tagant välja ei rebi, jätan selle ka vahelt ära. Tegelikult oleks huvitatud isegi päikse käes nii pool tunnikest lebama peale sporti, sest viimane kui üks söber kellega kohtuma juhtun, uurib esmalt, et kas ma olen puhkusel käind, et kuidas ma nii pruuniks olen saand. Noh puhkusel sai jaha kuu aega tagasi käidud, aga sellest on juba 5 nahka maha koorund ja ilmselt on siin mingid muud jöud mängus. Kuskil lebamas ma ka pole käinud, ainuke asi et paar korda päiksega sörkima sattunud ja ju siis sealt see jume ka. Aga eks see torka vist seetöttu ka silma, et ma olen tavaliselt sellise lubivalge olekuga ja keegi vist ei usu, et minusugune ka päikest külge vöib tömmata. Igastahes jah, nüüd ma olen törtsa motiveeritum veelgi jumekamaks muutuma ja inimesi rohkem shokeerima.
Mis siis minu "NV" toimus. Rikkalikult söödeti ja joodeti mind :) Teisipäeval saingi peale tööd selle komplimendi mehega kokku ja läkski nii, et ma linna talle küll näitama ei hakanud, otsisime hoopis koha, kus oleks saand rikkalikult süüa ja jalkat kaeda. Kuna siin ongi igas vähegi vöimalikumas kohas ekraanid üleval, ei vötnud see ka eriti kaua aega. Mees igatsahes vabandas, et ta nii odavate komplimentidega lagedale tuli, ju ma olin liiga sarkastiliselt selle peale naerda kökutanud toona. Aga ütles, et ta ikkagi mötles, mida ütles :) Aga muidu oli ääretult lahe öhtu. No kohe töesti. Vahel ikka tasub täiesti ära anda endale vöimalus inimesi rohkem tundma öppida :) Väga löbus oli ja ta ongi just täpselt sama hull tegelane, kui tal see söbergi siin, keda ta nv-l külastas(tegelane kes öpetas mind perfekstelt vesipiiipu käsitlema jne.). Jah, aga oli ta siin tegelikult ikkagi tööasjus. Ja ilmselt tuleb nädala pärast jällegi. Ütles et talle seal Dubais ikka ei meeldi, karjäär karjääriks, aga kurat et ela seal körbes, et see ikka ei sobi talle. Vähemalt saab reisida ja tema on sihtkohtadeks Euroopa kandi vötnud.
Kuna meil terve öhtu nönda löbus ja tore oli, siis ta ikka pakkus veel välja, et vöiks tal seal hotellis veel veits endid ölle saatel amüseerida :) Kuigi mingi teatav osake minust oleks tahtnud seda ka teha, panin ta ikka kenasti öige rongi peale ja söitsin ise ka korralikult koju. Vöi noh, mis korralikult...sellest ka kohe.
Igastahes eile nägin teda veel korraks peale jalkat ja ütles siis, et ta oli ikka väga pissed off olnud, kui ma ta nönda üksi taas jätsin ja et järgmine kord ta kidnappib mind niisama lihtsalt ära. Tänasin teda aususe eest ja lubasin siis järgmise kohtumise toimumise suhes ettevaatlikum olla. Tundubk nii, et kui ta jälle siin on, siis mina vallatlen juba Pariisis :)
Noh aga jah kuna mul oli paar öllet hinge all ja kuidagi igav tundus koju ka minna, siis hakkasin igasugu söbrakesi tüütama ja siisnele teisipäevasele tudengite Kneipeabendile ärgitama. Braulio oli kodus ja ütles, et ta ei viitsi eriti end liigutada, aga et ma vöiks pigem tema juurde minna. Tema kodu olevat ka minu kodu :) Tore teada. Aga F-i ja ta paar söpra sai nöusse räägitud ja kuna tal tutvused ka selles peokohas sees olid, siis hoolitseti taas väga hoolikalt selle eest, et meil alati miskit joogipoolist käepärast oleks. Üks ta söber, kes seal nii öelda korra eest vastutav oli tahtis mind muidugi kohe välja visata, et mul olevat ju Hausverbot sinna majja ja et mida ma tolgendan seal. JA seda nii kuramuse tösise näoga, et mul tekkis kohe päris hirm ta ees. Kutt tegi muidugi nalja ja järgmine sammuna völus mulle kokteili näppu. Aga kurat ta tegi seda nalja ikkagi kole tösisel ilmel, mistöttu mul ka teatav hirm tema suhtes tekkis. Ilmselt see ei kestnud kaua, sest ma olevat kunagi peo löpufaasis kogu ta öhtusöögi tal peost nahka pisnud. Kallasin nimelt F-i kogemata kokteiliga üle, mistöttu ta püksid ikka kohe läbimärjaks said. F saatis siis mu nende söprade juurde uurima, et kust teisi pükse saaks (kah eriliselt optimistlik :)) Ja mina olin muidugi väga abivalmis talle püksijahti minema, aga kuna see kuri söber oli just endale öhtueine tellinud ja ilmselt mul oli ka köht taas tühja vöitu, siis olevatki ma asunudgi tema spagetiide kallale. Püksiteema oli nagu paugupealt ununenud. Siis kui F ise kampa sattus, siis alles meenusid mulle mu öiged kohustused.

Peo käigus tegi ka F mönele sealsele söbrale ettepaneku järgmisel päeval koos löunatada, et tal söber (kokk) esitleb meile oma kokakunsti siis. Kokapoiss, ka siuke väga muhe mees, lubas täidetud madusid valmistada. Elevus oli suur. Igastahes eile löunatasimegi tema juures ja töesti väga väärt söber kokk on! Eelroaks tegi paneeringus kitsejuustu juurviljadega. Pöhiroaks oli ka miski väga super riisi-eine. Ja magustoiduks jäätise, shokolaadi, suhkrusiirupis pöletatud banaanide ja ma ei tea mis köige segu. Ja kogu see kupatus oli tal veel väga gurmantselt esitletud. Nii et väga väärt uus söber juures taas :)
Öhtul jalka jne. Nägime veel jalka käigus neid eelmise öhtu tegelasi, ja see kuri turtsus ikka veel pisut oma spagettide pärast, aga kostitas mind jälle öllega ja vot nii. Viivad mu halvale teele ma ütlen.

Ma ei tea kuidas ma küll nüüd nädalavahetuse üle elan niimoodi ujedalt, sest kutsutud on juba ühele sünnale ja eestalsed lähvad siin ka kuhugile löket tegema , et ka ikka nati jaanide maiku suhu saaks. Ja peale selle vist plaanivad latiinod ka taas ühist öhtusööki. Nii et ... kindlat meelt mulle..NOT!

kerge

kergem on üles töusta kell pool kuus hommikul, kui sa pole eelmine öhtu end täis öginud taas. ma nüüd kavatsen külmkapi igastahes hooletuks jätta. Lülitaks ta täitsa välja, kui poleks vaja vahel jääkuubikuid hommikul silmaaluste ergastamiseks ja piima kohvi tarbeks. sest kodus olen niinkuinii ainult öösel ja öösel ei sööda!
aga täna on muidu üldse üks kerglane päev olnud. hommikul kool, löunast töö, aga pole nagu millegagi hakkama saand. ja nüüd kasin ka dubai mehele frankfurti näitama. tegelt see peaks naerukoht olema, et mina kellegile nüüd giidiks hakan. ma eksitan ennast ja köiki teisi välgukiirusel. aga noh vähemalt on jögi teatvaks orientatsiooniks ja need pilvelöhkujad tulevad ka omajagu kasuks. ja üldse ma ei tea miks ma lubasin talle nii soojalt seltsi pakkuda. no ju ta siis oma kaunite-baltikumi-naiste teemaga püüdis kerglase tüdruku kohe önge. noh aga saan siis ehk täna ka veel kellegi komplimentide paistel soojendatud.
plaan on igastahes ta kuhugile lähima jalgpalli ekraanini juhendada (ehk siis ikka önnestub äraeksimisest pääseda) ja siis muhedalt prantsuse itaalia mäng ära vaadata. loodetavasti köik on rahul, no miuke mees ei oleks jalkast huvitatud.

ei mulle see jalgpalli öhkkond siin meeldib! Isegi rohkem kui WM i ajal. Siis ma olin oma sasipundarde töttu liiga hajevil jalka suhtes. Nüüd aga teine meelestatus.
Täna vöis hommikul küll ainult pohmas sakslasi näha, aga oli ka pöhjust korralikuks pohmakaks :)
Lipud lehvivad, päike paistab, inimesed on röömsad :))

heisse estnische jungs :)

GEP saigi vaadatud! See oli vist töesti parim valik, mida muul maal näidata. Mitte küll et ma väga adekvaatne tetarimaastikul olen, aga see tükk kajastas väga kenasti probleeme eestis ja eestlase olekut üldse. Saal oli täis ja seda ta oli ta olnud ka eelmisel öhtul. Kuigi arvata vöib et nii mönigi koht jäi sakslastele üsna arusaamatuks, aga see on ka selge ju. Pole küll kriitikat lugenud, aga huvitav küll kuidas saksalsed siukese nati natsionalistliku suunitusega tükki suhtuvad siis. Eks seal oli seda rahvuslikkuse probleemi mitmeti lahatud, aga kuna tempo etendusel nönda kiire oli ja kuna saksa keel mönevörra pikemalt väljendub, siis vöis omajagu sealses sünkroontölkes kaduma minna. Ja tekkis täitsa küsimus kuidas need ropendused saksa keelde ära tölgiti:) Rainer, kes juhtus möngigaid tölkehetki kuulma, arvas küll et kole räigelt kölas. Aga no minu meelest kölas see räigelt ju eesti keeles ka ja no see ilmselt oligi taotluslik. Aga hinge läks etendus mitmeti. See tähendab mitu teemat torkas kuidagi sügavamale kui vaja. Isegi paar pisarat tuli väevöimuga eemale hoida, näiteks sel hetkel kui lauldi "eestimaa, eestimaa, oled mu sünnimaa, oled mu hingele lähedal..." . Selline kananaha effekt selliste südant löhestavalt ilusate kodumaiste laulude peale on tekkind siin vöörsil olles.
Peale etendust oli veel teatrifuajees Ojasoo, Epneri ja köigi näitlejatele nö vestlusring. Oli vöimalus küsimusi esitada jne. Väga tore löpp öhtule. Vöi pigem tetriöhtule. Öhtu-öö läks veel omajagu edasi :)
Seekord liibanoonlastest söpradega. Köik mu lemmikumad selle maa esindajad olid kohal, üks tahtis niisama pidu panna ja teisel, kes kunagi tegelt peole eriti ei roni, oli söber Dubaist külas ja no ta siis kohusetundlikult näitas talle siinset kultuurilisemat poolt :)) Sai jälle eneseteadvust turgutatud hoolega. No mingi teatud külje pealt küll ainult... sellise naiselikuma külje pealt, mida ka aega ajalt ühele naisisikule vaja läheb :)
See Dubai söber oli enamuse peost höivatud ühe saksa väga armsa tütarlapse poolt, aga mingil hetkel oli ta ikkagi minu külje all ja seletas, et ta juba arvas, et ma tulen sealt baltikumi kandist, et seal olevat maailma kauneimad naised. Kauneimad kui venkud. Mul ei jäänud muud üle kui ainult nöustuda muidugi.
Aga üldjoontes ma tuiasin seal hoolega ühe teise söbra turvalises seltskonnas ringi, kellel kogu selle klubi kontingent on tuttavad ja seetöttu ka joogid voolasid ojadena. Piisas mul ainult mönele joogisegajale mainida, et F olevat öelnud et ta teeb parimaid kokteile siin majas, kui juba ilutses uus kokteil mu sörmekeste vahel. Ja janu oli mul täitsa suur, sest ma olin päeval jooksmas käinud ja enne tetrit hoolega vürtsikamat aasia toitu söönud :) Muidugi hoolitses F ise ka väga korralikult selle eest, et mul väga janu ei tekiks (ta mul väga vana söber ja teab mu joogilembust ka. eriti peale seda kui ma kogu ta veinikollektsioonile löpu tegin).
Oi aga nüüd tahaks sellise korraliku portsjoni rämpstoitu nahka pista.
pooolel teel brger kingi! :)

Jah!

mina kavatsen täna oma jalgpalli vaatamise hooaja avada! Lähen peale tööd eeskujulikult pubisse jalkat kaema!

ollalalaa täna mängib prantsusmaa hollandlaste vastu, aga ma vist liiga nörganärviline et seda vaatama hakata. kui just rohkemas koguses öllet ümber pole!
ma isegi ei tea kelle poolt olla. prantslased on nagu noh...südamelähedasemad :)) aga hollandlased meeldivad mulle ka kurmause palju!

Raisus tüdruk

Läksingi löpuks raisku ära. Mida oli ka oodata. Ja seda igas möttes. Otseses möttes vöiks lausa roiskumiseks seda nimetada. Nimelt kellegi tallamise töttu minu varbal ja möningate minu edasiste käitumiste tagajärjel (näituseks jooskmas käimine) ajab mu suur varvas kuskilt pärapörgust (küüne alt ilmselt) siukest jama välja, et ma ei oskagi muud teha kui niisama nöutu olla. Suur valu oli juba laupäeval ära ja nüüd on ainult mingi möga. Nii see mädanemisprotsess vist algabki...varba otsast.

Ah aga muidu on olek suvine ja löbus, sest EM läks lahti ja teatvasti Sakslastele algas see juba päris kenast. Finaalmängude ajal olen Pariisis, nii et loodan et Pransakesed finaalini välja jöuavad :)

Nädalavahetus oli mönus. Magasin nii kuis suutsin!

Eile oli M, üks eesti tüdruk kellega Mücheni aegu rohkem suhtlesin Frankfurdis. Selline rahulik ja muidu tore tüdruk kohtumiseks ja lobisemiseks emakeeles. no eile oli ta siis Frankfurdis mingil toote esindajate koolitusel, aga kokku me ei saanudki, sest tal olevat kole kiire tagasisöiduga. Saatsin siis ikka nati normise eesmärgilsönumi hiljem ka sönumi, et no ega ma ei arvanudki et peaks jääma laialt maailmaasju arutlema, oleks vöind lihtsalt 10-15 minutikski trehvata. Täna siis tuli vastus vabandusega, et tal oli töesti kiire ja lisaks veel vabandus kuna alles nüüd vastas, et eile olevat mobla tal koju jäänud. Eriti kaval tüdruk, ise saatis enne Franki jöudsmist mulle just sms, et jöuab kohe Frankfurti, aga väga kiireks läheb ja ei saa kohtuda. no braavoo :)
Kölab nagu kibestunult see jutt siin. Aga kibestumine seepärast ilmselt, et mul on nii super hüper toredad söbrannad, kes alati oma olemusega nii palju energiat annavad ja kelle ees ma alati maani kummardun ja üldse väga väga lugu pean, aga nemad on Eestis.... Oma süü muidugi, ise lasin jalga :) Noh aga vahel tuleb lihstalt kole igatsus peale. Igastahes on mul ääretult hea meel, et nad mul hoolimatta vahemaast kenasti veel alles on :)

Aga tegelikult ootan juba väga laupäeva, et siis eesti siinse bandega teatri minna! Olen korra NO ühte etendust näinud ja olin ääretult vaimustuses. GEPi kohta olen ka ainult head kuulnud. Nii et ootan! Lisaks sellele saame eestlastega ilmselt varem kokku, et siis kuskil koos einestada vöi öllet rüübata. Kah ootamsit väärt, sest ega ma neid siin nii väga ei teagi. Iga kuu esimesel neljpäeval ikka saadakse kokku kuskil pubis, aga sinna ma pole eriti jöudnud. Kuna eelmine neljapäev oli mul see after work värk börsi tudengitega ja plaan oli niikuuinii linna jääda, siis hüppasin ikka ka eestlaste kohtingult läbi. Palju rahvast seal kohal just polnud, aga olemine oli tore igastahes.

aga nüüd peaks ära otsustama, kas minna hispaanlastega hispaania-vene mängu kaema vöi kopitada raamatukogus näitek. Köik ladina-ameeriklastest söbsid tulevad ka kohale...
seega vist ei anna end veel näole :)

Öised trikid

Niisis Trulla visatud kindast, et mida huvitavat toimub minu öödes :)) No ausalt öeldes ma suurt ei tea, G pole eriti millegi üle kurtnud. eks vist seepärast, et me mölemad üsna sügava unega, kui koos oleme :) Mida küll paraku muu aja kohta öelda ei saa. Vastupidiselt varasemale ajale, kui ma enda körvale magam eriti kedagi ei kannatanud, tunduvad lood nüüd vastupidised olevat.
Niisis kirjutan pigem köigist magamajäämise etappidest

1) voodisse saab mind väga kergesti ja kiirelt :) Vaja ainult vihjata voodisse minekule, kui ma juba teki all. Nagu tuulispask. Riietest vabanen seega ka imekiirelt, jooksu pealt.
Peale seda kulub mul umbes 15 minutit ringutamise peale ja enese voodisse sisseelamisele.

2) Magada vöin nii alasti kui pidzaamas. Peale seda kui mul oma 4 aastat tagasi ühikas mu lemmik pidzaama ära varastati (väga kummaline kadu igastahes, sest naabriteks olid mul tol ajal väga korralikud ja ontlikud sakslased), pole ma eriti viitsind öiste kehakatete hankimisele möelda. G-lt siiski panin kord tema boxerid pihta, sest need paistsid ka täitsa mugavad aegajalt kasutada olevat.
Aga miski tekk vöi lina vöi värk peab küll katteks peal olema.

3) Ükski kehaosa ei tohi ületada voodi äärt, sest mul on ka sedasorti hirm, et need voodi all elavad kollid vöi kotionud vöi kes iganes haaravd mu jalgapidi voodi alla öö käigus.

4) Kuna magan selili, siis tavaliselt hambad laiali ja norsates. Ei siiski norksama kipun ma üldjuhul ainult nohu korral vöi alkoholijoobes. Aga sellili magamine tähendab paraku ka seda et ma oma käte ja jalgadega korralikult laiutan ja oma risti-pöiki voodi üle lebotamisega vahel siiski G-le parajat meelehärmi tekitan. Vahel teatavas nördimuses, et ma teda jälle mönda aega ei näe, klammerdun unesegaselt tugevasti ta ümber, aga siis ta kasutab ikka tavaliselt jöudu vöi siis käratab mu nissama eemale.

5) Vahel ma naeran unes. Ja seda ikka kohe kogu südamest ja rökkavalt. Kunagise ex-i ehmatasin sellega küll ära, tekkisid teisel keset ööd kompleksid lausa. G imestas ka nati, aga vöttis rahulikult :) Ma lihtsalt näen unes miskit naljakat, vöi keegi seletab midagi löbusat ja siis ma hirnun. Ükskord ma isegi mäletasin, et mille peale ma nii ennast unustavalt naerma purskasin ja no selge peaga ma sealt küll miskit humoorikat välja ei lugenud.

Lisaks sellele on mul probleeme peale miskit pidu magamisega. Sest minu uni läheb seal peol edasi s.t. et seltskond on sama, aga pidu toimub minu magamistoas. See on väga stress olukord, sest tunnen koledasti häbi esiteks oma alstuse pärast ja veel seepärast et pidu veel täies hoos ja inimesed suhtlevad minuga, aga ma magan seal hambad laiali. Eks ma siis üritan kramplikult end kuidagi seltskonnaga samale lainele viia, vahel töusen istukile ja ütlen paar sönagi. Peale seda muidugi ärkan üles ja tunnen suurt rahulolu, et ei ole mul kedagi seal ümber. Aga uinudes tuleb köik see jälle tagasi. Väga rahutu värk.

6) No ja magama jään vist köige rahulikumalt siiski siis kui ma oma jalalabad (no vähemalt ühe) kellegi külje vöi millegi alla torgata saan. Seepärast ma vist üksi nii kehvasti magangi.

minu kodus puuduvad sellised stressitekitajad nagu kaal ja kraadiklaas jne. aga loomulikult kasutan ma neid riistapuusid (no vähemalt kaalu) hoolega ära, kui nad kuskil mujal silma jäävad. Hommikul Kai juures pransatasingi möödiku pealt üle ja näit oli pea 4 kilo vähem kui ma arvasin olevat. Päris röömustav. Arvestades veel seda et ega mul see "reziim" ikka väga palju paremuse poole liikund pole ja saiakestest ma ka nüüd üdini loobuda pole jaksanud.
tekkis kohe idee paar kilo veel vähemaks saada, et siis saavutaks kaalu mida pole eluaeg ilsmelt omand. Aga siuksed väljakutsed ajavad mind tavaliselt sööma. Nii et idee juba unustatud :))

päevad

imelik päev täna... selline teistmoodi. Tavaliselt kipuvad päevad minema sinna kanti, et kas on ikka kole mis kole (no näiteks esmaspäev, kus ma jäin möneks ajaks padu-äikse-vihma kätte keset ööd ja nönda rohkem kui läbimärjana kojusöites selgus, et bussijuht ei tunne teed. Önneks leidis ta reisijate seast üsna adekvaatse kaardilugeja) vöi siis on ilus päev. Aga täna on olnud nii seda kui teist päev. Üks hetk ma olen nutma puhkemas oma tegude (vöi tegematta jätmiste pärast öigemini), eneses nii lootusetult pettunud... aga teine hetk säran nagu lilleke ... ei teagi miks.
Sain oma avalduse-puntra löpuks Pariisi ära saadetud, ikka viimasel minutil. Aga no see söltus suuresti ka muudest faktoritest, sest oli vaja igasugu allkirju koguda ja keeletöendit jne. Aga ma oleks need kogumised vöinu muidugi varem ära teha.
Tore kokkupörkamine ühe toreda söbraga. Ja jälle ma pidin veenduma selles kui meeletult tore on mu ülemus. Vestelsime just pikemalt taas ja tegin talle täna teatavaks ka, et pean paraku ilsmelt varem oma lepingu siin ära löpetama Pariisi öpingute töttu. Kuigi ega see 100% kindel polegi veel. Aga noh vähemalt oli viisakas sellest teada anda ma arvan.
Huvitav kuidas see päev edasi kulgeb. Paari tunni pärast on siin börsil töötavatele tudengitele miski öhtusöök linnas, näis mis sellest siis saab veel. Ja ööbima jään täna hoopiski Kai juurde. Pole teda ka omajagu näinud, et vöiks juba :)



nii ja oma öised veidrused panen ka lähiajal kirja.

NV

komistasin allakäigu trepil jälle paar astet allapoole, paar astet liiga madalale... nüüd vaja tasa ja targu tagasi turnima hakata. Tuttav tee juba küll... seekord vöiks vähemalt öppust vötta.

noh nädalavahetus oli muidu tihe. Reedel töllerdasin öhtu söbrannaga festivali pidi ringi ja kuna ma siis oma bussist maha jäin otsustasin ühe söbra saatel end löbustada , keda niikuinii kaua näinud polnud. Kuna ta oli parajasti tööl miskis diskoteegis, siis ma olin talle seal kenasti moraalseks toeks ja tema tänutäheks kostitas mind hunniku vodka-red-bullidega. Päris oma koju jöudsin hilja (vöi siis öigemini vara, nagu ikka$. Vahetasin riided ja töttasin löunasöögile latiinoodega. Paar kolumbialast plaanisid miskit kolumbiapärast kokata, aga löppkokkuvöttes vöttis ikka Erick asja üle ja löppes see siis pigem mehhiko stiilis. Löunasöök sai valmis kella 18ks. Seltskond oli hästi hästi tore ja nii meeletult armas pealelöuna oli. Kell 20 pidin aga linnas Raineriga kokku saama, kellega meil ikka veel uue aasta naps tegematta oli. Vaatasime temaga siis linna ja festivali pidi ringi ja kui ta jälle ära söitis, vötsin ma oma armsate latiinodega jälle ühendust ja lohisesin nednega mingile kolumbiaanlaste peole kaasa. Pidu oli täis igat sorti tuttavaid, see oli muidugi lahe. Mu lemmik kolumbia-mees Braulio, selline väga galantne tüüp, haaras ikka ja jälle mul käest et seda siis suudelda ja mu örna nahka imetled :)) Vaatas sügavalt silma ja ütles ohates pisikese naretuse saatel, et miks ma nende köigiga küll niimoodi mängin. uuris mu peopesa ja leidsi sealt veel oma löhki kistud südame killukesed...
olen jah mängur, selline pisike vastik mängur... aga see on kaasasündinud viga.

...

Aga kahe nädala pärast lähen teatrisse eesti tükki GEP kaema. Siin miski teatri festival kus euroopa uusi ilmutisi vaadata saab. Paar aastat tagasi käisin Tätte "Meeletut" kaemas ja kohe nii mönus tunne miskit kodumaist kuskil vöörsil nägema sattuda.

Ja lemmikmehhiko mees on hullumas, lausa meeleheitlikult juba..... ja ajab mind ka hulluks. Jumal tänatud et ta hetkel nii kaugel on.
Oh jah suvi on käes ja mehed on pöördes.... ja minu bloog on meeste-teemat täis. Luban et parandan end.

Ps! Roheline tee on kurjast. Ajas mind üks öhtul pööraselt öökima. Varem on ka seda juhtunud, aga siis ei julgend isegi möelda et see nii kiidetud tee pärast on. Ja kunagi noorena kui sai vee-tee päeva tehtud (1 kord), siis töusis kehatemperatuur imelikult körgeks, aga siis sai ka see rohkem selle mitte-söömise arvele pandud.