Niisis Trulla visatud kindast, et mida huvitavat toimub minu öödes :)) No ausalt öeldes ma suurt ei tea, G pole eriti millegi üle kurtnud. eks vist seepärast, et me mölemad üsna sügava unega, kui koos oleme :) Mida küll paraku muu aja kohta öelda ei saa. Vastupidiselt varasemale ajale, kui ma enda körvale magam eriti kedagi ei kannatanud, tunduvad lood nüüd vastupidised olevat.
Niisis kirjutan pigem köigist magamajäämise etappidest
1) voodisse saab mind väga kergesti ja kiirelt :) Vaja ainult vihjata voodisse minekule, kui ma juba teki all. Nagu tuulispask. Riietest vabanen seega ka imekiirelt, jooksu pealt.
Peale seda kulub mul umbes 15 minutit ringutamise peale ja enese voodisse sisseelamisele.
2) Magada vöin nii alasti kui pidzaamas. Peale seda kui mul oma 4 aastat tagasi ühikas mu lemmik pidzaama ära varastati (väga kummaline kadu igastahes, sest naabriteks olid mul tol ajal väga korralikud ja ontlikud sakslased), pole ma eriti viitsind öiste kehakatete hankimisele möelda. G-lt siiski panin kord tema boxerid pihta, sest need paistsid ka täitsa mugavad aegajalt kasutada olevat.
Aga miski tekk vöi lina vöi värk peab küll katteks peal olema.
3) Ükski kehaosa ei tohi ületada voodi äärt, sest mul on ka sedasorti hirm, et need voodi all elavad kollid vöi kotionud vöi kes iganes haaravd mu jalgapidi voodi alla öö käigus.
4) Kuna magan selili, siis tavaliselt hambad laiali ja norsates. Ei siiski norksama kipun ma üldjuhul ainult nohu korral vöi alkoholijoobes. Aga sellili magamine tähendab paraku ka seda et ma oma käte ja jalgadega korralikult laiutan ja oma risti-pöiki voodi üle lebotamisega vahel siiski G-le parajat meelehärmi tekitan. Vahel teatavas nördimuses, et ma teda jälle mönda aega ei näe, klammerdun unesegaselt tugevasti ta ümber, aga siis ta kasutab ikka tavaliselt jöudu vöi siis käratab mu nissama eemale.
5) Vahel ma naeran unes. Ja seda ikka kohe kogu südamest ja rökkavalt. Kunagise ex-i ehmatasin sellega küll ära, tekkisid teisel keset ööd kompleksid lausa. G imestas ka nati, aga vöttis rahulikult :) Ma lihtsalt näen unes miskit naljakat, vöi keegi seletab midagi löbusat ja siis ma hirnun. Ükskord ma isegi mäletasin, et mille peale ma nii ennast unustavalt naerma purskasin ja no selge peaga ma sealt küll miskit humoorikat välja ei lugenud.
Lisaks sellele on mul probleeme peale miskit pidu magamisega. Sest minu uni läheb seal peol edasi s.t. et seltskond on sama, aga pidu toimub minu magamistoas. See on väga stress olukord, sest tunnen koledasti häbi esiteks oma alstuse pärast ja veel seepärast et pidu veel täies hoos ja inimesed suhtlevad minuga, aga ma magan seal hambad laiali. Eks ma siis üritan kramplikult end kuidagi seltskonnaga samale lainele viia, vahel töusen istukile ja ütlen paar sönagi. Peale seda muidugi ärkan üles ja tunnen suurt rahulolu, et ei ole mul kedagi seal ümber. Aga uinudes tuleb köik see jälle tagasi. Väga rahutu värk.
6) No ja magama jään vist köige rahulikumalt siiski siis kui ma oma jalalabad (no vähemalt ühe) kellegi külje vöi millegi alla torgata saan. Seepärast ma vist üksi nii kehvasti magangi.
2 kommentaari:
Hea teada, et keegi veel öösel hirnub! Mul on viimase kvartali jooksul seda kohe korduvalt ette tulnud! J ükskord unesegaselt kärgatas- no mida sa irvitad! Aga see ei viinud mu tuju alla üldiselt...
Ma olen üks kord ka kõva häälega naernud :)). Ja siis ärkasin ülesse ja oli pisut kohmetu olla :P. Aga üldiselt ma pigem kaldun karjatama ja sellesama karjatuse saatel end unest (sel juhul tavaliselt mitte kõige meeldivamast) viimse pingutusega välja rebima .... et siis leida ennast voodist istukil ja hingeldamas ning ülejäänud majalised mind mureliku pilguga kõõritamas :).
Postita kommentaar