komistasin allakäigu trepil jälle paar astet allapoole, paar astet liiga madalale... nüüd vaja tasa ja targu tagasi turnima hakata. Tuttav tee juba küll... seekord vöiks vähemalt öppust vötta.
noh nädalavahetus oli muidu tihe. Reedel töllerdasin öhtu söbrannaga festivali pidi ringi ja kuna ma siis oma bussist maha jäin otsustasin ühe söbra saatel end löbustada , keda niikuinii kaua näinud polnud. Kuna ta oli parajasti tööl miskis diskoteegis, siis ma olin talle seal kenasti moraalseks toeks ja tema tänutäheks kostitas mind hunniku vodka-red-bullidega. Päris oma koju jöudsin hilja (vöi siis öigemini vara, nagu ikka$. Vahetasin riided ja töttasin löunasöögile latiinoodega. Paar kolumbialast plaanisid miskit kolumbiapärast kokata, aga löppkokkuvöttes vöttis ikka Erick asja üle ja löppes see siis pigem mehhiko stiilis. Löunasöök sai valmis kella 18ks. Seltskond oli hästi hästi tore ja nii meeletult armas pealelöuna oli. Kell 20 pidin aga linnas Raineriga kokku saama, kellega meil ikka veel uue aasta naps tegematta oli. Vaatasime temaga siis linna ja festivali pidi ringi ja kui ta jälle ära söitis, vötsin ma oma armsate latiinodega jälle ühendust ja lohisesin nednega mingile kolumbiaanlaste peole kaasa. Pidu oli täis igat sorti tuttavaid, see oli muidugi lahe. Mu lemmik kolumbia-mees Braulio, selline väga galantne tüüp, haaras ikka ja jälle mul käest et seda siis suudelda ja mu örna nahka imetled :)) Vaatas sügavalt silma ja ütles ohates pisikese naretuse saatel, et miks ma nende köigiga küll niimoodi mängin. uuris mu peopesa ja leidsi sealt veel oma löhki kistud südame killukesed...
olen jah mängur, selline pisike vastik mängur... aga see on kaasasündinud viga.
...
Aga kahe nädala pärast lähen teatrisse eesti tükki GEP kaema. Siin miski teatri festival kus euroopa uusi ilmutisi vaadata saab. Paar aastat tagasi käisin Tätte "Meeletut" kaemas ja kohe nii mönus tunne miskit kodumaist kuskil vöörsil nägema sattuda.
Ja lemmikmehhiko mees on hullumas, lausa meeleheitlikult juba..... ja ajab mind ka hulluks. Jumal tänatud et ta hetkel nii kaugel on.
Oh jah suvi on käes ja mehed on pöördes.... ja minu bloog on meeste-teemat täis. Luban et parandan end.
Ps! Roheline tee on kurjast. Ajas mind üks öhtul pööraselt öökima. Varem on ka seda juhtunud, aga siis ei julgend isegi möelda et see nii kiidetud tee pärast on. Ja kunagi noorena kui sai vee-tee päeva tehtud (1 kord), siis töusis kehatemperatuur imelikult körgeks, aga siis sai ka see rohkem selle mitte-söömise arvele pandud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar