paha

Nädalavahetus üle elatud. Väga chill ja löögastav. Magasin end välja. Laupäeval tegin omi asju ja seltskondlikuks ei kippunud. Pühapäeval tegin üüratuma suure jooksu, vedelesin veel päikese käes ja lasin siis öhtupooliku end T-l hellitada. Völus mu ära teine taas. Tegi jälle süüa ka. Teab kuna ma omade kokakuntstidega lagedale tulen.. Ega ei kiirusta küll. Ja jume on näos. Eile oli plaan päev vara alustada ja enne kuut sain üles nagu naksti. Hoolimatta isegi kellakeeramisest. Ei miskeid meelemürke. Aga täna on väga sant olek. Kogu kurgu sügavus on kuidagi öönes ja imelik. Pea on haige.. Kuigi magasin küll piisavalt ja üldse olin ontlik. Sant on olla... tuju ka paha. väga nigel. kuigi väljas on suvi..

mönusat sooja kevadvihma höngu on tuba täis. nüüd peale löunat hakkas müristama. aga enne jöudsin ikka päikses veel väikse jooksu ära teha.
mul on kuidagi laiali olek.. ei tea millest alustada ja üldse mötteid koondada. musklivalu pole ollagi. no eile sai selle fitnessklubiga algust tehtud ja üsna kasutamata lihaseid treenitud, seepärast imestan. jöusaalikutt seletas väga pöhjalikult ja meeldivalt mida teha ja kuidas ja kui palju. pani mulle kava paika. harjutusi tehes jälgis väga kontsentreeritult mu muskleid (no nii palju kui mul neid nagu on) ja löpuks mainis ära, et mul on hea geneetika.. otsetölkes.. mida iganes sellega ta möles. aga no kui spetsialist nii ütleb, siis äkki peaks oma geneetikat pigem hoidma ja lasta sel mitte rasva alla peituda. Kuigi ma olen eila kell kolm peale löunat juba omadega läbi mis läbi.. oli ikkagi vaja need asjad ära teha mis lubatud. mulle ei meeldi see lubadustest eemale vingerdamine enam kuidagi. seega peale tööd jöusaal.. seal läks kokku oma kaks tundi ja siis Tom. Kuna me rääkisime teineteisest pisut nagu mööda, saime hoopis linnas kokku ja kasisime jälle mingisse iirikasse. Iiri pubid mulle meeldivad. ja seal oli live muusika ka. mina olin omadega läbi ja tujutu.. tema elav ja röömus. ajas mind närvi.. nagu köik juba tol hetkel tegi. kuidagi lollakalt röömus tundus ta mulle kohati.. kuigi kutt oli tegelt just päev tagasi saanud endale miskid rahustid vist peale ja veel kolm nädalat töövaba aega. depresioon..vöi miskit säärast. nojah..  igasugu asjade kokkulangevus. aga üldiselt ma olen talle täna ikka enamus ajast möelnud. ja ma ei tea mida ära otsustada..  äkki peaks asjale lihtsalt kiirelt löpu tegema. ise ma teda pikemas perspektiivis küll suurt ei näe.. kuigi tema  vist küll. igastahes on ta vanemad juba mu olemasolekust teadlikud, rääkimatta söpradest.. rääkimatta sellest, et ta annab pidevalt märku, et ta looks hea meelega juba pere..ja kui ma oma korteriotsingust räägin, siis uurib ka juba et miks küll... ma teen näo et ei saa aru lihtsalt. no korter on tal jah mönus ja ruumikas. üldse tal on väga palju väärt omadusi.. aga no paar asja häirib. kuidagi liiga lihtne.. ja ma pole ju eirit lihtsuse taga ajaja...
ja see vöib tulevikus liiga häirima hakata. oleksin siuke pere-tüüp, oleks hetkel parim partii käes. tal on köigele muule ka linnast pisut pöhja pool oma päris korralik krunt olemas, millele plaan peagi maja ehitama hakata. ja see krundi omamine Münchenis pole sugugi lihtne. mötleb üldse hoolega pere loomisele teine. vöi vähemalt on näha, et ta on pigem siuke suhte tüüp ja üksinda eriti ei meeldi. noh ma ei tea.. eks lase veel teineteist nati paremini tundma öppida.  loetud arv ju kohutud alles.. 

päike-äike

ma olen oma päiksekiirte eest  ülimalt tänulik. täna oli stress päev. terve päev koosolekut, milles mina pidin aktiivselt miskit presenteerima ja seletama ja öigustama. inglise keeles..ja ma vöin ju suhelda nii ühes kui teises keeles. aga midagi kellegile seletada, vöimalikult lihtsalt ja arusaadavalt. ses suhtes ma pean veel oi kui palju arenema. ja siuksed päevad on ses suhtes head...jalage peesse. aktivaatorid end liigutama. aga tunne on teadagi näru ja rahulolemattu.
Kogu kammajaa on aga köigest ettevalmistus järgmise nädala kahe päevaseks koosolekuks Marseilles. Kus pole ainult peakorter kohal, vaid nii Airbus, satelliidid, helikopter ja söjatööstus.  Ühesönaga kogu grupi riski ala spetsialistid. JA selge see, et meie, kui peakorter, peame end üsna selgelt ja tugevasti esindama. Ja esimene päev algab ilmselt kell 4 hommikul, kuna lend on juba miski 6:30, siis päev otsa kosolekut ja siis öhtune programm..ehk siis öhtusöök linna peal kuskil kogu kambaga. Vähemalt on hotell Pullman, viis tärni. Ma vihkan neid üheöiseid hotelliööbimisi, köik veel vööras. eriti see vööras löhn. aga viiekad oskavad seda siiski vöimalikult leevendada. Ja vahemere köök siiski ka önneks lisab kogu kupatusele ikkagi mekki juurde.
Aa aga päiksekiired. Täna päeva löpetades, vaatles üks mu tore kolleeg mind kuidagi murelikult ja hoolivalt, et ma olen kuidagi kahvatu vöitu. Ütles veel paar armast soovi ja ühesönaga pani päevale toreda löpu iseenesest. Ja bussis oli Chris kes naeratas nagu päike. Istusin eemale, polnud tuju suhelda... ta ise on öhtuti enamasti siuke. Aga väljudes ootas mu kenasti ära, kallistas soojalt ja uuris kuidas läheb jne. Sai veel nati toredasti jutustatud. Igastahes koju jöudes oli nägu jälle naerul.

Muidu silm tömbleb naugu närvihaige magneesiumi-aneemik. Pöhjus algas vist juba esmaspäeval. Silm kukkus hommikul valutama. Arvasin, et ilmselt riivasin seda läätsesid eemaldades kuidagi. Ma vötan neid läätsesid silmast juba vasaku käega ja kiirelt..mitte nii nagu algusaegadel, kui ma enam kuidagimoodi muudmoodi ei jaksand, kui arvasin et nutan nad välja. See ka ei önnestunud. No igastahes nüüd ma annaks läätsede avastajale mitu Nobeli preemiat. No see selleks. Silmavalu muidugi suundus otse ajju ja seetöttu valutas ka pea mitu päeva järge. Kolmandal päeval hakkasin asja uurima.. ja  voila. mingi imepisike odraiva (vöi mis iganes selle villi kohta öeldakse) oli lau-peal ja just nii höörus silma ka. kuramusk. nüüd on ta vist löppfaasis. aga silm on endiselt häiritud ja tömbleb. jöle asi ma ütlen. nojah nii palju mu traumadest.

Vahepeal sai Tomiga kinos ka käidud. Film oli jama (Haywire), aga muidu oli tore.  Ja täna üritas tüüp ka mind juba enda juurde meelitada.. vist olin maininud miskit neljapäeva kohta.... optimist.  nädala sees see asi ikka ei lähe eriti. Homme. Kunagi hilisööl jöuan ta juurde alles :) Sest. sain ennast miskisse fitnessclubi kirja pandud..kuuks ajaks, et no see talvepekk küljest saada. Ja homme on nii öelda esimene kohtumine peale tööd, kus siis treener vaatab üle ja annab nöu ja tutvustatakse klubi ja vöimalusi jne. Ma ei tea, mul see esimene fitnessclubi kogemus. Ja selge see, et eks ma löögastun seal saunas ka omajagu. Vot nii. Rasvast vabanemine vötab muudkui suuremaid tuure. Shoksi pole juba 11 päeva söönd. Aga neelud ikka käivad ja lihtne see pole. Aga vähemalt ses suhtes olen täitsa uhke enda üle. Ja muidugi see, kui möni jurakas seletab, et ma ei peaks miskit alla vötma..see muidugi ka suurt kaasa ei aita. muidugi ma jälle ei tea, mis ma kaalun ja nii. ehk homme saab kaaluda ka klubis.

kes ütles mjäu

väike kiire nädalavahetuse ülevaade. oli üsna siuke nädalavahetust vääriv plaan. laupäeval olin küll lubatust varem üleval, aga seetöttu sai mu elamine ära kasitud ja tolmuvabaks ja abosluutselt kevadest läbi öhutatud. terve päev olid köik aknad valla. no ilm lubas seda . ilm lubas ka jooksma minna t-ka ja lühikese liibukaga, et vöimalikult palju lumivalget ihu ikka päikest näeks. no jumest vist on küll vara rääkida, v.a. ehk näo piirkonnas. aga täna sai ka tund paar päikse käes sirutatud. nii et ehk mingi eelsoojendus on ikka käes.
Laupäev läks edasi nii, et Tom kutsus mingite söprade juurde öhtustama. läksin. kuigi närv on ikka ja alati piisavalt sees vörrasse seltsi minnes. eriti veel siuksele öhtusöögile.  aga kostitajad olid üli-meedlivad-toredad ja kogu seltskond. kokku oli meid siis 7 pluss kaks plika-nähvitsat. kostitajate lapsed siis. kuna on paastuaeg ja siin siiski mingil määral isegi pööratakse sellele tähelepanu (paljud loobuvad lihtsalt magusast selleks ajaks, vöi siis lihast... vöi siis facebookist :)), oli eine väga kerge ja mönus. miski mönus gemüse büreesupp soojenduseks ja  siis hunnik erisorti Knödeleid. See on siin miski kohalik toit, ma praegu ei viitsi seletama hakata täpselt. noja kuna oli siuke rahulik öhtusööma ja lapsed ka, sai önneks sealt vara minema :) kuigi toredad inimesed, aga no mingi kramp on ju algul ikka alati sees. Pealegi mässas T koguaeg pisikestega hullata, tundub et ta tuleb lastega töepoolest väga kenasti toime, ja mina üritasin siis niisama suhelda. Kuna T elas ümber nurga, kobisime tema juurde. Filmi vaatama :)) Hangover 2 sai seekord valitud. no kuigi see tundus juba märksa tähelepanuköitvam olevat, ei tea ma ikka kuidas see tohuvapohu seal löppes. Mingist hetkest tekkis küll paanika, et ma nüüd lähen koju ära.. aga ega suurt nagu ei lastud. Pealegi oli tüüp muretsenud mitut sorti kohvi koju ja bayeri hommikusöök pidavat ka ootama.. (olin nimelt kunagi hädaldanud, et ilma kohvita ma ei töuse ja ainult bayeri hommikusöök saaks ehk seda korvata). Nii et mul polnd eriti midagi enam mögiseda. Hommikul sain oma bayeri hommikusöögi ka kenasti serveeritud :) otse ahjust ja pliidilt. Öö oli muidugi natu rahutu.mul probleeme oma voodiski ära magamisega, no mis siis veel vööras kohas. köige naljakam on muidugi aegajalt üles ärgata, mingi kass köhu peale vöi kuhugile külje alla kerra kerinud. Ehk olen juba maininud, et T-l on kolma kassi! Suured ja karvased. No nii naljakas.. siuke mehine kobakas ja peab kasse :)) Nagu Chabal, prantsuse suurim rugby äss (vähemalt oli). hull monster, jooksis köik pikali. ja siis räägib intervjuudes oma seitsmest kassist.
No igastahes ehmatas T oma ülihoolitsevusega kuidagi ära,  kohtleb mind nagu miskit portselani. Mina ei tea mis sest asjast saab.. aga supis hulbin ma nüüd korralikult sees juba küll.
Ok nüüd vaja uude nädalasse vaikselt süveneda. Eelmine töönädal oli täis igasugu uusi tuttavaid tööalaselt.. iga päev sai eriinimestega löunatatud.. Üks vana tuttav ka sai nüüd ametlikult tuttavaks. G sünnipäeval saime tegelikult tuttavaks ja mingil hetkel tüüp sosistas mulle körva prantsuse keeles, et ma meeldin talle. ma olin just jutustamas kellegagi teisega, ütlesin et ta meeldib mulle ka ja rääkisin edasi :)) nojah igastahes nüüd on temaga juba mitu korda töö juures kokku pörgatud ja rohkem normaalsel tasandil suheldud. tundub huvitav teine..psühholoogiat öppinud aga töötab siis personali-osakonnas. veel on mulle väga sümpaatne üks prantlanna, kellega ka olen kuskil prantslaste peol tegelt ilmselt juba möningaid kordi trehvanud, aga nüüd siis töö juures ka. hästi tore ja huvitav tundub.

Ja shokolaadist on 7 päeva eemal oldud! Vaiskelt hakkab see suur isu ära kaduma... ja ka harjumus toidupoes shoksi-riiuli ette pörnitsema jääda. ka väga oluline aspekt. Kuigi magusat nati ikka tarbisin, täna maiustasin mingi vanilie-pudingut. aga no see pole mu eelnevate magusa-manustamiste körval miskit tegelt. Mötlen siin, et äkki vötan miski fitnessi ka kuuks paariks ette. Kintsud on nagu pakud all ja ei taha sest rasvast kuidagi lahti lasta. vöi siis hakkan tihedamini ujumas käima lihtsalt.

Minu väike luuletaja

Me teame kust oleme pärit,
kust tuleme ja kes oleme.
Me teame oma ajalugu ning päritolu.
Me tunneme riiki, kus me elame,
Me teame asju, mida me omame.
Vahepeal unustades oma kohustused,
vahepeal ületähtsustades oma võimalused
Vahepeal unustades riigi, kus elame.
Meie kodumaa - Eestimaa,
alati südames meid kannab see maa.
Meie sünnimaa - Eestimaa,
meie mõtteist iialgi kohta ei kaota see maa.
See maa, kus rahvuslilleks on rukilill
ja rahvuspilliks kandlepill.
See maa, mille lipuvärvideks on sinine, must ja valge.
See maa, mis on maailmakaardil nii pisike.
See maa, mille rahvus on rahvaarvult väike, kuid
loomult suur.
See on see maa - meie kallis Eestimaa!

See mu pisikese öe kätetöö, millega ta esimese koha vöitis... ilmselt siis miskit keelepäevaga seonduvalt. Lihtne ja armas :)

mul korraks tekkis valu körva kuuldes, et eesti naised on maailma ilusaimad. aga no tore kui me ise ikka nii arvame eks :)
no mis iganes.. ainult ilu pole iial teab mis suurt köitvust tekitanud... natu ajusid ja tahtmist juurde ja vot siis oled maailmavalitseja. prageu ma näen, kui oluline on ikka su välistel omadustel ka trepil edasi käperdamisel. ja oskus oma omadustega mängida ja flirtida... muidugi teatud piirides.
mul ei lähe see bossi nägu ja meelitused ikka veel kuidagi meeltelt. see oli nii siiras ja nii siiralt uuris mida ma edasi plaanin ja mida ma teha vöiks ja mis oleks tema idee minu tööülesannetest. ja inimene kes mind seljataga kiitnud on. tema meeldib mulle ka väga. sest. temaga on paganama löbus. ta on muidugi neetult professionaalne omal alal. ja samas saab temaga nii kole palju nalja ka alati. ma kukun vahel keset tänavat naerma kui möni tema esitus jälle meenub.  ei ole siuke kuiv sakslane...nagu natu ehk on mu otsene ülemus. suurem boss ise on ka siuke laadna. mu meelest me osakond on üldse eriline. saime uue sekretäri, kellel on koer, dalmaatsia. ja see on temaga alati kaasas. ma ei teadnudki et siuke asi lubatud üldse on.  nii et meil on sellise hiigel korporatsiooni kohta ja aasta 2011 parimaks risk management teami kohta ikka väga eriline osakond. ja üldse hakkab mulle selgeks saama..et no need puised reeglijärgijad on eos ja jääb teatud tasemele. ja ma tunnen päris palju siukseid...orjameelseid. enamus on. sest nii on lihtsam ju tegelikult.ma ka muidui olen.. ja ma olen puupüsti igasugu hirme täis.
aga noh...vahel tasub see igapäevane enese idioodina tundmine ära kah. pole nii lihtne end igapäev lollakana tunda.
aga uus kolleeg. oejah ma ei tea mis temaga ette vötta. meie vastastikune ebasümpaatia on iseenesest üsna selge. aga me mölemad üritame vähemalt.

Jessver kui päikseline hommik täna! Nägin juba tööle tulles paari tuttavat, kutsuti siinsele kevadisele Oktoberfestile ehk siis Starkbierfest'le. No vaatab. Chrisiga on ka täna ölle..aga see tundub juba nagu pigem siuke viisakuses-akt. Et kas viitsibki, ega suurt motivatsiooni pole.
Köige vahvam aga, kui hommikul sekretari juurest läbi hüppasin, naeratas osakanna ülemus uljalt vastu ja mainis, et ma olevat juba korralikult verlobt geworden selja taga. Ma kukkusin kohe segadusse, et misasja..  verlobt tähendab kihlumist. .. Ma küll veel kellegagi kihlund pole. tegelt ütles gelobt.. mis tähendab kiitmist.. :) Ja seda on hea kuulda..Peale nii lühikest olemise aega siin. Igastahes on üli-mega-super positiivne kui siukste ninade poolt oled silma jäänud. Ta on nii muuseas ka kogu grupi juhtkonnas!
Tom saatis sönumi, et muretses kohvi endale koju :)

Känguru

On igavesti au ja rööm töötada maailma parimas riskijuhtimise teamis. Siin highlights auhinna jagamise gaalast ja mu kolleegid, nii siinsed, kui paar ka Prantsusmaalt, on kenasti seal ka ära näha.

Aga muidu käisin Tomiga eile Austraalia baaris känguru liha söömas. Väga hea oli, nii liha kui kogu kupatus sealjuures. Ja seltskond ka pöhimötteliselt..kuigi vahepeal mul hakkas igav veits ikkagi. Aga teemad läksid järjest intiimsemaks ja isiklikemaks. Jah ta pole miski naljamees ja mind vist vötab ka neetult tösiselt juba.
Koju lonkisin pea sorus, sest hoolimatta sellest, et ma temaga end väga toredasti ja turvaliselt tunnen, jääb seal ikka mingi lohk sisse... ambitsioonides ilmselt köige rohkem..Ja vahel ta vaatles liiga anuva pilguga, mis meeste puhul pole sugugi mehelik. Kuigi mehelikkust jagub tal nii üldjoontes kopaga ja rohkemgi.
Tösiselt ma viskan tänasest köik meeste-mötted peast välja. Keskendul tööle ja tulevikule. Seal vaja nii mönigi asi ära korraldada/otsustada. Mis teha, kui mönele pole selliseid normaalseid eluviise ette nähtud..

Shokolaadi pole kolm päeva söönud, täna neljas päev.

Ilus

Mul oli ilus nädalavahetus. Tihe. Ja tihe on alati hea. Eks ma korraks pidin end jälle peksma, et jalule saada. Aga eks löpptulemus oli jälle endiselt palju palju parem kui kodus passimine. Sporti tegin.. laupäeval jooksmas, pühapäeval ujumas. Shokolaadi söin ka muidugi hulgi. Reedel, nagu juba mainisin, käisin Tomil siis külas. Väga ilus öhtu oli :) Söime öhtust ja vaatasime filmi..black swan.. filmi sisu pole mult mötet muidugi uurida. kasisin aga öigel ajal koju nagu tubli tüdruk ikka. üldse tuli siin vahepeal neitsimaarja tunne peale ära..no ikka on veel pooleldi eks. Vabanduseks töin, et tal pole ju kohvi majas.. ma ei ärka enne viit tassi üles. ta pidas seda muidugi just positiivseks, pikaldane ärkamisprotsess....Aga panin plehku. kuigi tunne oli isegi, et vöiks jääda. Siukest tunnet on mul üli-harva.. ma niisama lihtsalt kuhugi vöörastesse kohtadesse jääma ei kipu. Aga ju ta suured musklid tekitasid siis parajalt turvatunnet, et tegelikult oli isegi üsna raske ära minna..   Laupäevaks olid ilmselgelt mölemil mötted ainult teineteise peal..no äratas teine juba nii ime-armsa sönumiga. Aga plaanid tehtud. Kutsus küll endaga kaasa, aga see pidu kus ta oli, ei tömmanud mind kohe sugugi... on teatava kuulsusega, mille peale ta ise ainult naerab ja ütles, et ongi löbusam. Läksin Audreyga hoopiski mingisse väga shikki kokteilibaari. Nii shikki, et suu jäi kohe ammuli. Ainuke nukker asi oli, et ilusad inimesed nägin seal nii ühte nägu välja. Baarman oli david guetta ise.. noh vöi siis ilmselt siiski keegi wannabe guetta. ei sellised kohad vist pole ikka minu jaoks..Pole ilmselgelt seda töugu.
Pühapäeva äratajaks oli taaskord Tom. Aga plaanis oli siis ujumine. Ja plaan oli ka Tom kaasa kutsuda. Tuli ka. Önneks sain oma kilomeetri juba ennem ära ujutud, kui ta basseini plärtsatas. Ega ta ka mingi ujuja pole...ütles juba algul ära, et ta pladistab ainult. Aga no ta puhul oli see pladistamine ka täitsa ok.. kui ta ikka korra käega tömbas, siis oli poole basseini peal. No eks see ole ikka suhteline teema küll :)) see ujumise-testimine mul :) Igastahes kui ta juba basseinis oli, ega sest ujumisest suurt miskit välja enam välja ei tulnud. siukse konkreetse haardega oli teine. Sai siis väli-kuum-mulli-basseinis teineteise küljes riputud. Saun ka ja peale seda tema juurde. Sööma. Jälle ta tegi süüa. Ma imetlesin niisama. Olgugi, et meie kohtumisi vöib ühe käe sörmedel üle lugeda köigest..  ja me teineteiset veel köigest natu nuhkind-nuusutanud. tegi ta juba paar ehmatavat märkust jutusatamise keskel. Nagu, et minu puhul on ta siiamaani ainult ühte negatiivset poolt märganud.. et ämm-äi elavad kuskil kaugel Eestis..Jessver saksa keeles kölas see laadnamalt. Ja kui ma rääkisin oma hetkel korteri-otsingutest, siis mainis ka miskit, et ärgu ma väga kiirustagu sellega. Oejah siia seda kirja pannes tundub asi hoopis teistmoodi.. ta pole vist jah mingi naljamees. Aga no mis ma siin ikka üle mötlen. Kui end temaga hästi tunnen, no mida ma siis pidurdan. Kuigi väiksed küüned vist hakkasid kuskil vastu-kraapima. Aga no praegu on ju eriti pönev periood. Nii palju avastamist. Lisa plusspunkt veel ta kitarrid.. mängis mulle ka pisut. Ja imestas, et teadsin siukseid staare nagu DreamsTheater ja Satreani. Tal korralik varustus ka kodus olemas.. jestas, nagu G-l. .... Aga no peale kitarride pole neil kahel muud vördusmärki küll sinna vahele tömmata. Ja mis mind ajab täiesti pahupidi, et mismoodi ma ta otsa üldse koperdasin ja omadega hetkel nii sees olen...pole üldse nö minu tüüpi...
Chris kutsus reedel välja. Reedeks lubab 20 kraadi ilma!
Töö juures asjad kuhjuvad..aga köik on nii huvitv, et tahaks vöimalikult paljude projektidega kaasa teha!

Täna shokolaadi ega muud magusat ei söönud! Öhtusöögiga ka suurt üle ei pingutanud.. 

Mmmmm

Täna oli kohati tunne nagu filmis :) möned absoluutselt postkaardi kaadrid...
Täna tegi Tom mulle süüa ka... seapraadi.
Täna nägin ta kassid ja tattoo ka ära. muud mulle praegu hetkel meelde ei tule... eks ta ajas mu pea ilmselgelt segi ära.
Aga Amsterdami igatsen endiselt. Ehk önnestub hullu söbrannaga munapühadeks jälle sinna kasida..

jajah

nagu ma iga aasta korrutan, naistepäevast ei teata siin miskit. aga kes selle naistepäeva siis sisse juurutas? sakslane Klaara!! ..my ass. .. Ainuke nö "meeldetuletus" oli kaart vennalt..paksu rongaga...vöi varesega... vennakesed on mul armsad! kuidas tahaks nendega rohkem aega veeta.. aga asjad on nii, et hetkel ma saan ainult kogu südame pöhjast soovida ja unistada, et neil häst läheks ja nad önnelikud oleks.

Chrisiga söitsin täna jälle koos koju. Tal plaanib järgmine aasta töö maha panna..pens on välja teenitud (firmas meil on nimelt nii, et kui oled mingi 4 aastat ära töödand, hakkab sulle automaatselt mingi pens jooksma..isegi kui sa pärast firmat vahetad). .. Ühesönaga töö maha panna ja maailma peale jölkuma minna. Vot siis.  Chris on Chris. see on nii veider kui sarnased me köiges oleme.. see töik kord lähendab ja kord hirmutab jälle täitsa eemale. Täna oli tore temaga muliseda jälle.
Aga firmast veel, isegi eesti leht kirjutab :)  http://www.e24.ee/759656/berliin-nouab-airbusi-etteotsa-rohkem-sakslasi/
Köige naljakam on aga see vaatenurk...  Sest tegelikult lärmab prantsuse valitsus hetkel rohkem, sest uus EADS'i CEO on sakslane ja CFO on ka sakslane,. Samas Airbus-is on vöibla töesti rohkem prantslasi.. Airbus peakontor on ka Toulousis.   Ja sinna tahetakse meid ka kolida..idee järgi. Aga ma ei usu, et see väga toimima hakkab.
Igastahes on see ka vahva, mis info mulle köik kätte jookseb :D Täna viimase koosoleku käigus hüppas me osakonna juht ka sisse ja andis ülevaate... Oli just Airbus risk manager officer'iga juttu ajanud..  Ja ma nüüd tean umbes kui palju järgmine lennuk ehk siis A350 hilineb ja miskpärast. Ja mis meetmeid lennukifirma veel kasutusele peab vötma hetkel :) Rääkimatta kogu muust riskide infost.
Üldse usaldatakse meeletult palju. Mul jookseb vist kolmas kuu alles. Aga juba pean mingit policyt kirjutama... mis on ju reeglina kogu firmale... mis on kogu Euroopa-piirides, pluss laienev turg Araabiamaades ja osakonnad mujal maailmas (USA, Austraalia  jne).  Policy irjutamine on muidugi pain in the ass. aga su nimi on suurelt esilehel...

Nojah igastahes eile varjutas must masendus jälle täiega kogu maa ja mere...  Siis arvad et möne muu füüsilisema valuga saab mentaalset leevendada. vöi vähemalt tähelepanu ühelt teisele juhtida.. No ja eks see önnestus ka pisut enda pea löhkemiseni täisögimise kaudu. Täna oli lihtsalt kehva tuju.. ei tahtnud suhelda.. aga oli vaja jälle töö juures. önneks.  prantslane käib ikka närvidele, sest ma ei viitsi ennast nii meeletult alati pingutada, kui ma temaga räägin. kogu ta olek.. küll siuke ebakindelusest tulenev ülbus.. Ses suhtes peaks talle abiks olema, sest ega vööral maal pole kerge.. eriti kui veel keelt ka ei räägi. Aga no common.. kui ta pisutki närvis on, ta läheb nii vöimatuks kätte ära!

Vahingu raamatut pole üle nädala kätte saanud. Raamat on hästi depressiivne tegelikult. Aga sa oledki depressiivne kui sa pead millestki loobuma, millega sa oled oma "röömu" siiamaani täitnud. Karm distsipliin, söjaväekord. ainuke lahendus. Ja pole suuremat vöitu, kui vöit iseenese üle.
Eks seal ole muud ka..ja see muu tuleb eriti tutavlik ette... mehed..lapsed..  vööras maa
Asju millest isegi olen nii palju viimasel ajal arutlenud. Näiteks teema, et elu viskab sulle ikka just siuksed inimesed nina alla, kes sulle miskit öpetama vöi kaasatooma peaks. Ja nii see ju töesti on.. ja sellise suhtumisega ma vaata inimesi juba oma paar aastat. jaüritan aru saada.. ja öppida.
 Sama töödega. Kui viimane töö Merckis öpetas kiiret tegutemist ja feedbacki andmist kirjalikul teel ja üldse koreektset ja transparentset suhtumist, siis praegune  öpetam igast oma liigutusest ülevaate andmist. Väga palju peab rääkima ja seletama. Ja see pole tegelikult nii kerge kui arvata vöiks. Isegi emakeeles mitte. Teha asi vöhikule vöimalikult kiirelt ja töhusalt selgeks ( olgu siis saksa vöi inglise keeles) .. see on oma moodi kuntst. Ja selle teemaga vöitlengi vist köige rohkem viimsel ajal.  eriti et ma pole mingi keeletark..ma olen ikka neetult kehva keelte alal.

Amsterdam my love

Ma pole kaua aega nii haavatavalt miskit igatsenud kui seda linna....
Eks sai nati töbras oldud.. Kolmanda kaaslasega, kes ei joonud ja tuli välja, et pole absoluutselt huvitunud ka suitsetada proovimisest. Isegi küpsistest/koogist loobus. Ja mina olin siga..sest mina millestki loobuma ei hakanud. eks seepärats  ongi veits paha tunne..aga päris kindlasti on seal naiivsuse-ja-muu-teemal ka teatav lohk sees. Aga see ei vabanda minu käitumist.
Ühesönaga oli vägev nädalavahetus.. ma juba tsekkan taaskord pileteid, nii et kui keegi tahab kaasa tulla, andku hoogsalt teada. Maikuus lähen Jeromiga ka sinna. aga mai on neetult kaugel.

Ma kirjutaks meestest ka...aga siuke tunne, et ma juba vaikselt psühhopaat..muule ei mötlegi. nii et säästan.

29. veebruar

Magasin oma shanssi jälle maha. 29. veebruar pidavat olema päev, mil naised tohivad meestele abieluettepanekut teha. nägin hommikul oma uut töö silmaröömu.. oleks vöind ju talle hommikul pörutava ettepaneku teha. aga tol hetkel ta veel polnud mu silmarööm ametlikult (kuigi märganud olin teda iseenesetkimöistetavalt juba) ja tol hetkel ma seda ettepaneku-tegemise-infot ka veel ei teadnud.
Silmaröömud... noh neid ikka vaja ju eks. Ottost pole niivöinaa asja. kuigi ma pole ikka veel ära öppinud kommet järgi tsekata kas sörmus on sörmes vöi mitte, on see tema puhul üsna eeldatav. Ja mina olen ju kiire armuja. Ma vöin mootorsaani ka ära armuda...  Igastahes tundub, et me elame tüübiga lausa ühes kandis, sest täna pörkasin temaga juba metroos kokku... Hommikul segase-tusase peaga nägin miskit muiet eemalt ja siis kui töökoht lähenesin (mölemid siis), viisin selle muige teise muigega kokku. Möne inimese silmavaade on lihtsalt kuidagi könekam. Tööl teretame... aga mis osakonnast ta olla vöib, isegi seda ei tea. Corporate sourcing ehk, sest seal kandis olen teda siiberdamas näinud. ja see oleks muidugi tore, sest sellest osakonnast on paar tuttavat isegi. kasvöi seesama kutt kellega ma mingil elektro peol hommikuni jaurasin.
Täna nägin kantiines kaugelt tuttavat nägu... pingutasin ja pingutasin ja no meelde ei tule. ilmselt nägin teda seal nädalavahetuse peol ja ilmselt meil sai palju nalja.. mäletan et ta naeris väga millegi üle. issand kuidas ma suudan niimoodi.. ja nii purjus ma polnd.. pole kaua olnud.. et ei mäletaks lausa. ei mäleta detaile lihtsalt üldse enam.
süda valutab. terve nädal on valutanud.. vöi vähemalt see piirkond. see on nagu tollane no nimetgaem seda närvipöletiku hoo väike järelkaja, aga ainult vasakul.
täna sain veidra komplimendi. helistas keegi inglismaalt imekauni inglise aktsendiga muidugi. oli numbriga eksinud ja kuna otsitav oli siiski firmast, siis aitasin teda pisut edasi...Outlooki telf.raamat oli just ees niikuinii. löpuks headaega ja siis mainis inglane veel kiiruga, et sul on armas hääl ja armas aktsent  :) Siukseid komplimente teevad ikka ainult siuksed müügimehe sarnased. no vähemalt ei üritanud ta mulle küll miskit müüa.
Shokolaad ja magusa ögimine tuleb maha jätta. Kintsud on pungis nagu need kevadised pungad noh.. aga mul on motivatsiooni selleks vaja! No olgu siis see uus silmarööm mu uueks imaginary motivatsiooniks vöi nii.

Aga homme olen juba Amsterdamis!! :) kurnjau