I just came to say hello

ma tegin siin paar päeva tagasi endale heast peast leivavahtu. magustoit, mida sai ehk  viimati pôhikooli ajal tehtud, aga tollal ikka ôige pidevalt, oli kuidagi häbematult unustustesse varjunud. aga see on ju nii hea, nagu üldse kôik leivamaitseline, ja lihtne! nii et kui môni välismaalane järgmine kord tahab, et ma miskit eestipärast kokkaks, siis tean mida magustoiduks teha. pohlamoosi ja miski kohupiimavahu-kreemi sarnast juurde, et asi veits fänsim ja müüdavam ka oleks. ise söön seda muidugi kôige meelsamini lihtsalt piimaga. môtted sellele läksid seetôttu ilmselt, et keegi hiljuti just küsis, et kas ma küpsetan tihtilugu eestipärast. ei mäletagi kes, igastahes kehitasin ôlgu ja mainisin, et ega see meie köök saksa omast suurt ei erine ja noh kokkamisega on need lood niikuinii nagu on.
söögist&kaalust nii palju, et viimased ôhtud olen vôitluses ôhtul hilja veel miskit maitsvat pôske pista mina peale jäänud. eks need esimeste päevade vôitlused sisseharjunud mônusate harjumuste vastu kôige rohkem higi ja verd nôua. ja sporti olen ka rüganud. pooleldi peki pärast, pooleldi jume pärast muidugi. üleeile tund jooksu, tund rulluisku ja eile veel pikem rulluisuring. täna ka rulluisk. kuigi ühest kohast mu muidu nunnud rullid hôôruvad ja sinna kohta on mul vist juba auk sisse kulunud. aga see on hetkel teisejärguline muidugi. paar kilo vaja kiirelt alla saada, sest mul on isu tekkind shoppama minna. môni mônus idee on peas, mida soetada. samas tegin endaga diili, et nii kaua kui kaal 57 (vôi vähem muidugi) ei näita, ei lähe kuskile.
ja eile veini-sumiseva peaga toimus hoopiski miski selginemisehetk. viimasel aja prioriteedid olid kaaluakausi kuidagi väga ebaühtlaselt ja vale rôhuasetusega looka vajutanud. aga eks süüdi ole ka järsku ôuele saabunud kevad ja päikeselaviin, mis ikka meeled segadusse ja möllama ajab.  selginemishetk tekitas sellise väga mônusa rahu tunde meeltesse.
ok nüüd mune värvima.......NOT!

Pilt