Mitte pikk poiss vaid pikk päev tegelikult. Algas kell 3 öösel kui ärkasin unenäo peale, milles me E-ga üritasime peaaegu ta naist petma hakata, aga viimane sai ônneks viimsel hetkel jaole. Ôigemini eriti ônnelik ma tol hetkel muidugi selle üle polnud. Igastahes pidin karistuseks nende lapsi hoidma. Tööle jôudes kindel siht silme ees, et peaks tast nüüd ehk paar päeva distantsi hoidma, kui juba siuksed unenäod. Aga nii kui esimese kohvi järele läksin, sai ta mulle köögis jaole. Jutuastasime pisut ja kuidagi jutukäigus mainisin korraks, et mul on kôrv häirivalt lukus. Ühe poolega tôesti miskit peaaegu ei kuulnud. Tsakk, otsisid E ja K mulle firma arsti telefoni numbrit, järgmine hetk juba helistas E, et tal siin üks patsient pakkuda ja järgmine hetk juba istusin ta autos. Kuigi arstini on oma paarsada meetrit ainult. Firmaarst vaatas asja ja kamandas nina-kurgu-arsti visiidile. Kuna me juba seal olime, tahtsin oma silmi ka kontrollida. Sellest käigust ka muud rohkemat kasu polnud, hoolimatta sellest et noormees mu silmi pikalt testis, löpptulemus oli ikka see, et saadeti silmaarsti juurde ikkagi. Mu vasak silm näeb kolmekordelt :D Samal ajal aga olid E ja valvelaua löbus onu mul kohaliku körvaarsti juurde aja sebinud ja E söidutaski mu kohe sinna ka. Nii, et sai professionaalne abi ka kohe. No ma ei mäleta siukest hoolitsemist isegi mitte plikanähvitsapölvest. Arstivisiidid on niikuinii enamvähem viimane vöimalus ja niisama lihtsalt, eriti veel siuksete nö 'häirete' pärast end eriti ei liiguta. Aga olgem ausad, häire oli ja sellele visiidile oleks ilmselt pidanud varem-vöi-hiljem minema.
No ja eks E sellise hoiaku pärast ma nii ära kiindunud ilmselt olengi.
Ja öhtukohvi juurde hörgud pralineed :)
Peale tööd käisin veel ühte elamist kaemas. Ahjaa sellesse teemasse veel nii palju, et see pühapäevane visiit. Mees oli muhe, kuigi välimus ehmatas küll alguses ära. Siuke Rumsais. Aga jutu jätkus kauemaks. Elamine - ei. Mu praegune on palju parem. Spontaanselt sai veel sumedal öhtul teist elukohta kaemas käidud. Suur ja ruumikas, aga ka kuidagi ajast ja arust. Aga pakkuja mees oli pönev, lennupiloot nimelt :) Mul vötavad siuksed mehed kohe jala tudisema. Ja täna, elamine ilus, aga no üürija oli siuke kohtlane veits. Nii, et vist enam ei viitsi selle teemaga jamada. Mul on praegu ikka päris kobe see värk siin.
Ja päeva löpus öhtusöök Münchenisse reisinud värske söbraga, keda tegelt olin köigest ükskord näinud, aga tol korral jätkus juttu kauemakski. Nagu tänagi tegelikult. Huvitav tüüp (poliitik). Kuigi, kui jutt läks lôpuks sellele, miks ta siin on, pidin mehepoja löppkokkuvöttes ikkagi keset ööd linna peale hotelli otsima jätma. Päris mitmeil pôhjusel.
Ok head ööd.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar