Salvator

Nädal: môtetu. v.a. ehk seltskondlikus môttes. Lobisesin üks ôhtu pikalt liibüalasega, kes täiendab siin Saksamaal oma diplomaadi haridust. Mees on selgelt revolutsionäär ja üritab siinmail tôelist olukorda levitada. Kuigi no lôppkokkuvôttes vist taanduvad (vôi alluvad) kôik kôrgemad jôud, poliitika ja meedia eesotsas muidugi, ikkagi vist bisnessile ja al-Gaddafil on selles suhtes haaret igal pool. Muide mehe üks poegadest elas mônda aega lux elu siinsamas Münchenis ja oli siinses tehnikaülikoolis isegi arvel :)) Selge see, et ülikooli ta ilmselt tihti ei jôudnud. Kui revolutsioon lahti läks, siis pistis ta küll neljatuulepoole plehku.  Müncheni ja Gaddafi seosest veel nii palju, et tema on rahastanud siinse moschee ehitamise. .. mis muideks näeb välja nagu mingi raketibaas vôi tuumajaam. Haaret sel mehel on rohkem kui vaja ja muidugi ehe diktaatori veri. Väga kuri kombinatsioon. Mul tuli kananahk ihule kui ma teda esimest korda kunagi uudistes nägin... vist oligi seekord kui ta UNO mingil konverentsil oma raevu valla lasi. No huvitav kuidas see asi lahenduse leiab. Kuigi  ääriveeri üritatakse sealsesse sôjaolukorda ka lääne poolt panustada, eks näiski kas vôidule saab demokraatia ja inimôigused vôi siis puhas äri. Läänele on ju ikkagi kasulik, kui sealne monopoliitlik loodusvarade äritsemine jääks nii nagu ta seda praegu on. Ja ta on ikkagi peaaegu ainuke valitseja maa vabanemisest saati olnud. On seal seega ikkagi üht-koma-teist kujundanud. ühe pôlvkonna jagu vähemalt.

Kange 'paastu-aja' ôlu ka nüüd ära proovitud, mis maitseb imehea, pisut isegi magus, aga seda salakavalam ta on.... nagu vist kôige säärase moosisega. Aga homme lähen vististi taaskord seda mekkima, seekord hunniku prantslastega. Nad on vähemalt môôdukad. Teab kas ühe Maß-ôllegagi (liitrine) hakkama saavad. Väiksemas koguses seda ei jagata :)

Nädala keskele mahtus veel taaskord väike ebameeldiv kogemus, kui ..noh ..väevôimuga üritati miski lähenemiskatse teha. Väga vastik. Üldse on olek nagu teine süütuseaeg. Ei no tôelpoolest, ennast ajab ka naerma, ainult et, ega see naer enam nii süütu küll pole. Pigem siuke irooniline irve.

Aga üldiselt olen liialt go with the flow viimsel ajal  ja ega see erilist head ja meelerahu ei too. Sihitus on see eriti môtetu olek teatud aspektides. Just sellistes, kus asjad on enda teha ja ainult enanst puudutavad. Ma ei pea silmas selliseid teisi-inimesi puudutavaid olukordi... sellistel puhkudel on liigne sihilikkus kohati vist isegi laastav. Selline ennast puudutav kaugemate eesmärkide puudumine on aga lausa ohtlik ...  arvestades tänast meeleolu...

Pilt