Skinny jeans

Ma hullutasin eile oma meest vahelduse möttes teksade ja lihtsa t-särgiga.. ja oi kuidas piidles, silmanurgast ju nägin. no eks teksa oli ikka üsna liibuv ka, t-särk samamoodi. Aga igasugu kleidikestele ja seelikutele vahele siis siuke kraam ja oi kuidas möjub :-DD Oh neid mehepoegi. Lisaks tuleb varsti puhkuseplaanid paika saada... Ta nagu mainis jälle seda augustikuist plaani Vahemere ääres, kus tal kogu pere sii koos on.. ei tea kas dziinide pärast tekkis siuke öhin jälle vöi? No igatsahes ma pean nüüd paari äevaga slgusel jöudma, kas ma siukest asja ikka taha ette vötta... ikkagi kogu pere :-S No hea prantsuse keele praktika oleks muidugi. Aga jah... praegu need asjad. Ma ikka isuke köikuv ja kategooriline. Ja hoian siin teisi mehi soojas. Jama ainult selles, et ma vöin kole spontaanselt, hetke vihahoos vöi ajendil,  kole kategoorilisis otsuseid teha, mida siis hiljem kahetsen. Praegu mul siin itaallane ja see hull löuanmaalane jälle ridva otsas...

Haa lisaks köigele sain endale ratta! Siuke üsna aegunud, aga äge retro ja roosa linnaratas. Täpselt minu jaosk. Pidurid suurt ei taha töötada ainult ja noh tolmust vaja puhtaks nühkida. Mul siin üks söber ka rattameister, viin ta juurde ehk väikseks ülevaatuseks.

Mul tuli keeksi isu järsku peale, homme küpsetan endale! Viimati söin keeksi Buenos Aireses Santiagoga... peale kuuma argentiina ööd.. küsis mis ma hommikusöögiks tahan ja ladus kogu vöimalused lauale. Ma eelistasin keeksi... tuli välja et see oli mingi jôulukeeks :-)) Eks selle keeksi teemaga sai seal veel korralikult nalja.. 

ei noh ma olen viimased päevad tubli olnud...vähe söönud...noh ikkagi shokolaadi ka, ega ma siis endale miskit keelama ei hakka. aga eks need kogused ja öhtused söömised need kurjajuured ole. sporti olen ka teinud... oejah see on ikka väärt asi. Aga üldiselt ma ei jöua järgmist kaalumist ära oodata. Tunne on küll kergem ^_^

Esmaspäeval oli üks intsident ka... hakkasin oma kuuma jalgpalluriga (no tegelt ta jalgpallur pole, töötab kindlustuses üldse, Allianz. aga näeb välja täpselt nagu miski portugali jalgpalli staar ;) ) chattima.. Tema minuga enam ühendust polnud vötma, ja siis ma testisin, et mida kuradit. Samas no eks mu telefon jantis ka siin vahepeal.  No igastahes vastas ka kohe, ja järgmine küsimus oli juba, et kas ma kokku saada ei tahaks. Ütlesin, et nojah miks mitte, aga kunagi nädalalöpus. Seda vastust ta eiras ja pakkus kohe jalamid välja. Kell oli 22:30 kuskil ja esmaspäeval. tema mainis ainult, et unexpected is always good... ja umbes 20 mintsa pärast röökis mu uksekell. Ta elab teises linnajaos ja ma ei teagi kuidas ta end kohale vedas. Igastahes esmaspäeviti ma eriti külalislhke pole ja eriti veel siukste sihikindlate teemade puhul. Ust ei avanud ja telefoni lülitasin ka välja... mängisin et magan-. Nati veel täristas seal ukse taga ja siis lasi jalga. Järgmine hommik saatsin sönumi, et ta on hull. Mötlesin ja lootsin, et nüüd on rahu majas, et mehel mingigi uhkus on ikka löödud vöi nii... aga tundub et vist mitte. Hullud need löunamaa mehed... Aga kui mul siin asjad jälle käärima hakkavad, miks ka mitte eks ;)   

Motivatsioon

Nii nii ma olen neljapäevast saati sporti teinud. Neljapäeval 30 kraadiga sai taaskord jooksuga alustatud. Mulle need veits ekstreemsemad olukorrad on eriti ahvatlevad. Ja no paras paus oli ka sisse jäänud...sita ilma pärast. Nüüd on vaheldumisi jooksmas ja ujumas käidud.. Täna sai lausa mölemit tehtud..pluss muud sportlikud aktiviteedid mösjööga. Me panime reedel ennem ujuma minekut Nataljaga sihid paika...temal 54...mul 58 ... kuu aja pärast. See aga tähendab et ma pean oma 4 kilo maha raputama kuidagi.. no jant küll. Mösjöö teeb ka rohkem sporti.. see on hea. Järgmine nädal tuleb lühike..kolm päeva. Neljapäev on taaskord mingi kiriklik püha ja seetöttu pole reedel ka tööpäeva. Ega ei viitsi eriti töötada jah ;) Natalja saada mulle sääraseid pilte, nagu siin üleval, muudkui... motivatsiooniks.

Pôrsas

Einoh naljakas, et mul purjuspeaga nii suur lapse isu peale tuli. Eks see oli ilmselt toredatest uudistest ka tulenev. Söbrannad rebivad üksteisevöidu rasedaks jääda..Hetkel mu emotsioonid/mötted küll selles suunas ei lähe. Pigem palju pragmaatilisemad. Ja pisut ehk liiga tülpinud.. nüüd olen mina see, kellel kogu asi mötetu tundub. Ja selle eemale hoidmisega on ka nii, et vähemalt mösjöö tunnetab selle kohe ära, ja on siis ise nagu kleepekas. Aga ma olen hetkel töepoolest tülpinud ja mingit tulevikku asjas eriti ei näe.. ja teda ei taha ka mönda aega näha. Einoh...  huvitav kust see siis nüüd tuli... ma ikka muidu keel ripakil selle
prantslase järgi.. Pealegi hurmas ta mind reedel ja laupäeval ikka päris korralikult.. Nujah, aga praegu vöib ta minu pärast olematta ka olla..
Töö tülpimus on ka... see on siuke up and down. Hetkel on siuke laadnam hetk, aga mulle on stressi ja pinget vaja!
Endast on ka hetkel taaskord kopp väga ees... südame ajan endal pahaks..ja rasv ripub ka igalt poolt välja..

Imelik, päris mitu söbrannat kutsuvad mind viimasel ajal seakesesk... ma ei tea küll, et ma viimasel ajal mingite suuremate sigadustega hakkama oleks saanud... hmmm

mis ma nüüd öelda tahtsingi. Sôjaplaan on vaja kategooriliselt ellu viia...ma kaon lihtsalt ära.. mitte et ma pean ära kaduam... ma töesti kaon ära... möne inimese jaoks. Tegemist ju küllalt--- Täna läksin mösjööga ujumise asemel hoopiski biergartenisse...kuna ilm oli nii kaunis! Aga ta ajas mind närvi... hiljem ajas...hilluks.. kuradi hormoonid. Aga üldjuhul ajas ta mind närvi. Ega ma teda mönda aega enam näha ei taha. Täna oli teemaks usaldus.... ta tundub selles suhtes ka üsna minuga ühte meel olevat. See slleks... Homme teen home offisi..mingeid koosolekuid pole...11-13 on löuna-paus palkonil ja pruunistumas! ja siis jooksma ;)

ja kunagi on prantsuse keel ka.. Ma pean pisut söömise-reziimi kehakaaluga ja muu jamaga pisut piiri pidama... Jajah ma tean, et ega kehakaal inimessest inimest ei tee. Aga ma lihtsalt tunnen end sada-korda kindlamalt, kui asi on vormis...Ja enesekindlamalt ja seega ka eneseteadlikumalt...asi lisab vürtsi....rääkige mis tahate.

Ja köik mu neetud rasedad söbrannad! Ma olen igavesti kade te peale!!! Ja et ma siukseid uudiseid küla pealt kuulma pean! Nojah ilus uudis on ilus uudis..mida muud. Aga ma hakkan testima...piire tundlatega tuikama-tunnetama. Mida ma siin ärplen nii mötetult kogu see aeg :-D

Aga kui minna ürg-tasandile....... siis ma tahan ka lihtsalt rase olle... tahan kogu seda loomaliku jöledust läbi teha (vist)... ega sellista asja ei hirmuta ükski anu saagimilapsesaamiseöuduse pajatused ka enam eemale...

Samas

Üksi ma ei viitsi ka peast rasedaks minna ;)

einohhh... mida paganat ma nende unenägudega peale pean hakkama... üks kahest, kas nad on lihtsalt jubedad, vöi siis ... sürrid. Täna veetsin väga meelelise öö ühe oma ülemusega koos. No ja ta ei näe just halb välja. Eks see köik ole seepärast, et ma temaga hetkel ülitihedalt koostööd teen... Aga no täna oli küll veits jant temaga oma tund aega koos istuda. No see unenägu oli lihtsalt kuidagi kole eluline jälle... kirge  järkus nii et ragises :)) no raibe küll.. Ma peaks hullumajja kasima oma unenägude pärast... mainiakaalsed unenäo-häired...

Aga mul just valmis sôjaplaan! Mitte ülemuse suhtes...ta on önnelikus abielus...ja noh ikka omajagu vanem kui ma kah. Eks teen ma köik jamad ja vead isepead läbi, aga et töökaaslastega sebima hakaka, no seal on mingi raud-puur-trelll ees... see on ikka absoluutselt no-go. plaan on ikka möne muu lontruse suhtes..ja tulevase karjääri suhtes. no see viimane vaja tegelt veel läbimötlemist ...ja veel kuidas.

hakkasin siin statistikale mötlema...ei tea palju naissoost enesetappe on pms ajal sooritatud.. täielik psühhoterror see kuradima hormoonide jama.  

Voila!

nii on eks.... mina olen oma öppetunni saanud. Praegu on köik lihtsalt kaunis. Eriti eile öhtu..seda tasus nii pingsalt oodata küll jah..

Välja arvatud möni pisike vahejuhtum... möni päris jöle tegelt. Eile löödi mu pölv korralikult jakust välja... noh ei löödud, väike surve valesse kohta ja nii see juhtuski. 18 aastaselt olin siukse asja pärast nädal aega haiglas... sellest saati olen palvetanud, et mu nüüd veits nörgendatud pölvega seda janti enam ei juhtuks... ükskord suusatamas pooleldi juhtus.. aga önneks ainult peaaegu. Esimesel shokihetkel vaatasin oma tagurpidi jalga ja mötlesin ahsaraisk..mis nüüd teha. Kiirabi ju nii delikaatses olukorras kutsuma ei hakka... lükkasin siis jala jälle raksuga öigesse suunda. No ma tean, et see on röve ja mul endal siiamaani külmavärinad peal... pölv on ka nörk ja veits valulik, aga paistesse pole veel miskit läinud. Kaassüüdlane ka ehmus ära ja uuris et mis nüüd saab.. no eks ma ütlesingi, et kui paiste läheb, siis on jama, kui mitte siis ei saagi miskit. Ta on igasugu söjaväekoolitused läbi teind, ma arvan et ta teab küll mis asjaga tegu.

Iseenesest ikka päris sürr...nuku tunne tuli peale... väkk

Re-start

Ootamise magus valu. Vôi noh mis magus see nüüd siis on.. Ma ootan praegu Koreast juba tagasi inimest, kes pole veel sinna maandunudki. Pea 12 tunnine lend... oh ôudu. Mul on juba telefonis Seoul'i aeg ka ekraanil vilksamas. Hetkel on seal kell 3 öösel (siin on 20 öhtu). Kuskil 7 läbi tolle aja järgi peaks ta maanduma. Ja tagasi siia maandub reede ôhtul. Ja nôudis kohe kokkusaamist..eks ma siis löbustan teda, et ta oma jetlag'ga paremini hakkama saaks ja kiirelt taas kohaneks. Mingi kena restoraan vaja nüüd leida. Midagi uut. 

Aga no olgem ausad.. täna siuke heietamine, sest mul oln lihtsalt igav. Sai siuke kategooriline otsus tehtud, et peale siukest aktiivset ja magamatta nädalat, täna ei tee mitte miskit! Isegi sporti mitte, kuigi ilm peale löunat läks ikka päris päikseliseks ära. Ja nüüd ma vaikselt langen juba depressiooni sellest mitte-miskit tegemisest. Ja eks seda môtteainet on ka viimasel ajal nii üsna palju tekitatud. Kuigi ega ma suurt pole sellele energiat raisanud, sest igasugu muude asjadega on aeg ära sisustatud. Nagu näiteks prantsuse keele kursus. Vötsime löpuks asja Nataliaga käsile. Tase on muidugi päris korralik, aga ongi ju parem nii. Ja kuidagi nii vahva on miskit siukest teha...kuigi 18:00 -21:00 peale tööd tundus hirmutav. Aga ainult nii see tundus..aeg läks nagu linnutiivul ja nalja sai nii, et ragises. Ôpetaja on prantslane ja suurt saksa keelt ei räägi.. 

Tegelikult viimased nädalad on kuidagi väga päikselised ja imeilusad olnud... no rahu ei anta ja pônevust jätkub! Aga üldiselt tasub vist edaspidi seda ülemôtlemist vältida.. see need asjad tavaliselt tuksi keerab. Niisama nautida. Töö juures saan aina uusi huvitavaid projekte kaela. Üks ülemustest, kes hetkel on töesti köige operatiivsem tegelane vist,  viskas mulle eelmine nädal mingi ülesandekese kaela, mis oli kiirelt ja adekvaatselt ära lahendada... väike report global executive committee'le lausa. Aga siukse väikse aruandega ja siuksele kuulajaskonnale on seesamune jant, et ta peab väga lühidalt ja väga arusaadavalt kogu poindi lagedale tooma. Lisaks uues formaadis, sest me firmal on nüüd uus formaat - kogu space ja military on kokku kupatatud - Airbus Defence & Space. No ilmselt sain sellega enam vähem kenasti hakkama, sest nüüd ta nöuab juba uusi lahendusi. Järgmine on siis A350 kahe aasta top riskide evolutsiooni aruanne CFO'le. Noh A350 on uusim ja ökonoomseim lennuk, mis meil siin välja on antud. Esimene kunde vist isegi on Finnair. See teema iseenesest on lihtsalt jube pônev! Ja mulle sobib siuke värk, kui on vaja miskit kiiresti valmis kloppida.. muidu ma hakkan niivöinaa uimerdama ja ei tule sealt miskit erilist. 

Sellesse nädalasse mahtus luupainaja kah. Püha müristus, on see ikka jôle asi. 

Järgmine nädal üritan oma kehasse suurema respektiga suhtuda...viimasel ajal olen seda töesti nagu mingit prügikasti kasutanud. 

Reedeks küpsetan rabarberikooki ka! ;-)     

Ja järgmisel nädalal on mu jobu gey töökaaslane puhkusel..lausa kaks nädalat. Oehh kui tore... ta on täitsa lollakas... täielik jobu. Ônneks ma pole ainus, kes seda märganud on. Ainuke, kellega ta paremini läbi saab, on see teine titt, praktikant. Ja koristajad ja muidu siuksed.. Ma lihtsalt ei suuda varjata ka seda sugugi, et ma arvan et ta on lollakas. Muidugi on suhted viisakad... aga üleliia palju ma temaga aega koos ei kipu veetma. Môttetu "mees"... kuigi no ilmselt tema suhtes ta ongi see pigem naisepoolne..

Järg..

Ma nägin eila oma ühele jöledale unenäole järge. Egas sellist asja polegi veel siiamaani väga juhtunud... Nimelt, sellele kus ma endale järsku imearmsa beebi sain ja miskipärast häbist selle kummuti sahtlisse peitsin, sest ema ja vanaema pidid külla tulema. 

Nüüd siis nägin järge, et nad olidki mul külas ja askeldasid mu juures. Ma askeldasin söbrannaga linnas. Söbranna oli vahlduva eduga R ja P... kaks blondiini mul ühes isikus siis.. Ja järsku mul kargas pähe, et appi mu lapsuke on ikka sahtlis veel..oma nädalaaega juba. ja siis mul hakkas kiire...  Oi kus südametunnistus hakkas piinama, ja jooksujalu panin kodusuunas.. söbrannadest üritasin lihtsalt lahti saada. Väga paha tunne oli, ma peaks mainima..Koju ma jöudsin, aga edasist nagu eriti ei mäleta, ärkasin vist üles. Ja muidugi üliönnelik, et see oli uni... sest köik tundus nii neetult reaalne. Must südametunnistus piinab? Tegelt see vastik ja möru tunne oli see, mida tunned, et oled mingist asjast lahti lasknud/ ära ajanud ja siis järsku avastad, et see polnd sugugi öige tegu.. Ja oi seda kahetsus-närivat-valus siis..

Eks eelmine nädal oli ka ikka paras sürrealism kokku jälle.. Sinna mahtus jälle vist liiga palju mehi ja tralli, üks absoluutselt magamatta öö.. sest ma lihtsalt ei jäänd magama.

ja siis need pulmad. Köik oli imeilus, organisatsioon ja kirik ja koht ja köik oli töeliselt kihvt. Kirik oli imearmas, ja pastor oli ka äge. Ja pidu toimus mäe otsas (1500 m), kuhu me siis selle lihvtiga köik üles söitsime. Aga kus siis öhtu hakul lund sadama hakkas ja kogu maa ikka korralikult valg4eks sadas. No see polnud muidugi plaanis.. Kogu oranisatsioon ja söögid-joogid olid super. Ainuke asi, et egas ma vist üksinda vöi vallalisena ühtegi pulma enam eriti ei roni... olgu söber kui hea tahes. See on ikka paras ajupesu.. isegi kui muidu suudad normaalne olla, siis sellisel üritusel vallalised on nagu väärakad.. enesehaletsus surutakse (mitte sihilikult muidugi) ikka korralikult peale. Noh päris ainuke ma önneks polnud, oli seal teisigi.. aga hale värk niivöinaa. Eks ma oma morni kunagi taas välja elan, kui mul pirtsutamiseks taas öigust jagub.. Hetkel on targem eemale hoida.

Meelde jääb muidugi köik muu, kui see haletsustunne, aga no ikkagi..

Üldjuhul üritan sel nädalal veits tervislikumalt ja sportlikumalt hakkama saada..

Karupoeg Puhh

hmm.. ja kus on 36? näiteks...nojah mul üksköik. mis see mind enam puudutab. mul vaja ülehomseks kleit leida! on küll üks merineitsi kleit ja see roosa escada... aga ma ei tea.. escada muidugi toob need kurvid, mida mul pakkuda on eriti kenasti esile ;) 

ja maskuliinsema poolega on hetkel köige öigem aeg paus teha :-))  no töepoolest. ma segadushetkedel lähen ise ikka nii segaseks kätte ära ja testin piire.. 

no armas, et nii palju vöimalusi kohe on.... puhtalt lihtsakoelisi mida muud eks. no jumal tänatud ka... suuri tundeid pole möneks ajaks vaja enam... mösjöö kiimleb ka.. ja annab´aru igast oma käigust.. häääh? ags noh. selle pausiga ongi see jama...siis on köik karupojad nagu kleebitud mee küljes kinni... no minuti pealt. eks vaja rohkem kindlameelsust siis.... ega ma ennem ei saa ka mida tahan eks,, :-)) eks näis mis jalgpallur järgmisena ette vötab... vöi siis mösjöö..huvitab mis ta teeks kui ma päris ära kaoks??? mis mul vahepeal plaanis oli.....

muidu ma siin vaatan kodumaised seriaale ja no möni naine on ikka töeline pärl...no naised üldse on... v.a. soome v.ö. üle keskea saksa naised ehk.. aga päris palju on neid päris erilisi.. no mönelt ei saa üldse pilku pealt. isegi mina veendund hetero eks. nagu see siin. vöi siis marika korolev.vöi ülle lichtfeldt...vöi siis mu poola söbranna natalja. lisaks et ta nii kaunis on, on ta muidugi karastatud ja intelligntne... ehk selle karastatuse pärast me nii hästi läbi saame ka. aga ta on ikka siuke et kui ma mees oleks, ma paneks ta lihtsalt nahka. ja nalja saab temaga ikka kövasti...pohhuistid nagu me mölemad oleme..

ja kell on 5 hommikul..aga jzhhei, tänu töörahva pühale on homme ka vaba! eks siis teen viimsed ettevalmistused pulmadesse minekuks homme.. ja üritan magada. magamisega on ikka siuksed jamad et jube. silmaalused sinised..  Aga ehk ongi parem, hoiavadki köik mehepojad rohkem eemale :-)))

it's a must

40 ja nüüd siis 26. Noh niisama heaoluks. Küproselt toodi vein kaasa ja puha... hm. Elu on naljakas. Kuna siis veel kui mitte praegu, kui mu staatus on siuke niijanaa. 

aga selge see, et see 40 on etem.. ja tundub et sel teemal on mul veel küllaldaselt tegemist! ma ei anna eriti endale aru ja jändan lihtsalt ringi. Mösjööga suhtlen iga päev... ja rohkemgi kui vaja...

Ülehomme lähen pulma... saan oma kauni roosa escada selga tömmata... kuigi pulmad on Alpides ja 1500 m körgusel.. seega vöimalik, et mingid lumejäätmedki on veel maas... aga imeilus kindlasti igate pidi. siin oli täna jälle ca +20 ... seega on nats nadi, kui kuhugile lume kätte lähed...

töö juures on pönevaks läinud taas. elu on tagasi tulnud.. ideed tekivad. elu on lill

Tänu töörahvapühale on täna ka vaba.... hmmmm kuradi unejamad. et kui pole tööd ees, pole vaja ka magada eks. kell on 6:30 und pole mitte raasugi veel... 

emotsioonid? must südametunnistus? närvid...

no viimane ilmselt... :)

mu postkastil on ainult mu perekonnanimi,,,,ja kui keegi külla tuleb, paistavad seda tölgendavat nagu "it's a must" :-DD