laupäev, 17. mai 2014

Voila!

nii on eks.... mina olen oma öppetunni saanud. Praegu on köik lihtsalt kaunis. Eriti eile öhtu..seda tasus nii pingsalt oodata küll jah..
Välja arvatud möni pisike vahejuhtum... möni päris jöle tegelt. Eile löödi mu pölv korralikult jakust välja... noh ei löödud, väike surve valesse kohta ja nii see juhtuski. 18 aastaselt olin siukse asja pärast nädal aega haiglas... sellest saati olen palvetanud, et mu nüüd veits nörgendatud pölvega seda janti enam ei juhtuks... ükskord suusatamas pooleldi juhtus.. aga önneks ainult peaaegu. Esimesel shokihetkel vaatasin oma tagurpidi jalga ja mötlesin ahsaraisk..mis nüüd teha. Kiirabi ju nii delikaatses olukorras kutsuma ei hakka... lükkasin siis jala jälle raksuga öigesse suunda. No ma tean, et see on röve ja mul endal siiamaani külmavärinad peal... pölv on ka nörk ja veits valulik, aga paistesse pole veel miskit läinud. Kaassüüdlane ka ehmus ära ja uuris et mis nüüd saab.. no eks ma ütlesingi, et kui paiste läheb, siis on jama, kui mitte siis ei saagi miskit. Ta on igasugu söjaväekoolitused läbi teind, ma arvan et ta teab küll mis asjaga tegu.
Iseenesest ikka päris sürr...nuku tunne tuli peale... väkk

Kommentaare ei ole: