eile tehti ettepanek siinsest Müncheni igaastasest firmadejooksust osa vôtta. See selline eriti suur üritus Münchenis firmadele. Tegelikult on siis vist lausa suurem üritus ja Saksamaa suuremates linnades esindatud. Siin on siis neljapäeval.
Tegelikult ma olin sellest juba varem huvitunud, aga lôpu möllus ununes kôik muu kôrvaline sootuks. Aga mingil toredal kombel firma mingi osakonna meeskonnast keegi langes välja ja mulle tehti siis nüüd ettepanek. Muidugi ma jooksen, kôik juba kenasti kinni makstud (mina kui seal mitte enam töötav peaks osavötu maksu ju tegelt ise maksma). Ja ma väga röömuga jooksen EADS all. Vahemaa on 6 km ja toimub see jälle seal olümpiakülas igasugu muu show saatel. vinge. Nüüd on kaks päeva veel aega, et end vormi saada. Pühapäeval ma juba üritasin taas liigutamisega algust teha. Peale oma viimse aja üsna ebatervislikke eluviise ja toksiine täispaagitud keha ja kohati üsna lôômava päikse käes polnud see teab mis lihtne küll. Peale-jooksu-mônu vaheldus siukse minestuse äärse olekuga. kuna ma niisama heast peast tervislik ei viitsi olla enamasti, siis vaja ikka motivatsiooni. Nii et neljapäevani olen tubli. Higistan ja valutan pead ja talun neid külmavärinaid ja magan rahutult, pluss kinninööritud kurk. no nagu see ikka käib. ühesönaga tunnen mônu mürkide eemaldumisest. nojah edasist ma suurt ei luba, aga halbadest kommetest on plaan ikka lahti saada. nimelt on septembris pool maraton siiski kirjas. ja tervislik on ikka parem kui siuke jama. aga see kôri-lugu on vastik. nagu oleks tsementi täis paagitud. eile tuli korraks tunne, et valan keevat vett kurku ..äkki leevendab miskit. kuna selge möistus sai vöitu, siis ei hakkand jantima.
Niisiis eile sai suure ôhinaga väike rulluisu ring ka tehtud, täna veel jooksma ja homme siis ei tee midagi ja panen vaimu valmis.
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen