Seoses sellega, et viimasel ajal on aega olnud rohkem molutada ja sellised sportlikud üritused ees, siis liigub môte ka aegajalt tervise radadel. ma olen ônnistatud raudse tervisega (aga mitte just eriti rauarikkaga vist) ja tihti sellele môtlema ei pea. pluss valulävi on ka suur ja iga pisi-valu korral arsti juurde just ei jookse. enamasti pole lihtsalt aega ja ei arva ka, et peaks kogu oma energia siukestele teemadele suunama ...paisutabki asja veel hullemaks ehk.
tegelikult isegi suurema valu korral vist uurt ei reageeri... nagu ajalugu näitab, siis sellised üle 12-13 km pikkustele jooksudele järgneb küll enamasti pôrgu kôhuvalu, millest teinekord veel järgmisel päevalgi oimetu. Aga ma ei kujuta küll ette, et mida see arstile sellest rääkimine tooks. Üldjuhul mul pole kunagi kôhuvalusid. Ja üle 13 km jooksen ka harva.
Aga kuna sai kodus käidud ja seal ikka tulevad siuksed asjad vahel teemaks... no ju siis on selle pärast muretsejaid, nagu ema ja vanaema näiteks. Vanaema juures peale esimest hommikut ei lubanud ta mul süüe ei juua ja hakkas oma ime-attribuutikaga mulle hoopis vereproovi tegema ja veresuhkurt môôtma. 5.8 arvasid nii ema kui vanaema, et on pisut nagu kôrge vôitu. Asi meenus rohkem seetôttu tegelt, et lugesin siin jooksu heast-ja-halvast praegu ja seal oli mainitud, et jooksujärgne peavalu (mis mul tegelt ka on enamasti, siuke tuim ja niisama häiriv) tähendab veresuhkru mingit janti. Samas ega ma siukse infoga jälle midagi peale ei oska hakata. Toitun ma ju normaalselt, kaaluga probleemi pole ja magusaga liialdan ainult periooditi ja seda järjest väiksemates kogustes. Ega ma Scnickersi six-packist enam nii lihtsalt jagu ei saa näieks. Suhkurt mul üldse kodus pole, ja praegu kogu magusa värk piirdubki rohkem mee ja puuviljadega. Üldse olen hakand rohkem keha kuulama, s.t. söön just täpselt seda mille isu parajasti on :) Punase peedi ja salati isu on ja seda ma muidugi olen söönud ka. Mis viib teema hemoglobiinile, mille viimane môôtmine andis 110, ja mille kohta vanaema ja ema jälle kooris arvasid, et kohe liiga madal. Minu teada on doonorluses piir 125 ja ega see nüüd nii palju ka sellest alla ei jää. Aga see teema tegelikult huvitav mind juba rohkem, sest pôhineb ju sellele hapniku transport kehas ja seega üleüldine energeetiline seisund. Ja energiat on ju palju ja pidevalt vaja ja mida rohkem seda ikka parem eks. Kord pisteti mulle rauatabletid doonorilauast pihku. Vôtsin eeskujulikult ära, aga lôppkokkuvôttes ajasid nad mul lihtsalt südame pahaks ja mu teada rauasisaldus lange veres veelgi. Järgmisel nädalal lähen pakun oma B-negatiivset taas, näis mida need numbrid siis näitavad. Ja mingid muud meetodid peaks välja uurima, et kuidas seda rauda rohkem organismi saaks.
Praegu on aga päike jälle väljas, kui see nüüd ainult ôhtuni vastu peaks. kuigi ilm lubab ôhtuks jälle hoovihma. täna on jälle pisut närts tunne, magama sai ehk mingit hädist und alles vastu hommikut ja siis helistas tüüp, kes mind sellesse jooksu kaasa-haaras, et mingit tühist infot ôhtuse vôistluse suhtes edastada. Mulle kohe ei sümpatiseeri siukse EQ-ta tegelased. Kui kellegil on puhkus, siis sa ei helista talle kell 9 hommikul!!!
Minu stardinumber on 2797 ...
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen