ingel kesapôllul

Ma endise ôhinusega tahan paar kilo maha saada. Aga nad ei lähe ju kuidagi. Need on vist ikka need aastad, mis kôike kôige rohkem pidurdavad. Söönud ma olen viimasel ajal ju normaalselt. Aga siuke lihaseline tunne on liialt. No siuke matcho...pole üldse ilus, ja ma ei taha. Ja ma ju käin ainult jooksmas (väga môôdukalt) ja vahel harva rullamas, mis värk. Rasv lihase all peidus ikka vist mängib oma rolli. Ei meeldi üldse. Peab söömise täitsa maha jätma vôi? No täna näiteks sôin päeva peale ainult ühe ôlle ja ôhtul pisut mingit riisi segu. Eile lôuna oli küll normaalne aga ôhtuks vein ja kitsejuust. Jne. Alkohol on muidugi ainult nädalavahetusel lisaks... ja mitte alati.
Täna peale pôgusat Müncheni kauniduse avastamist (nägin ka siinse surfi ära! jah siin jôe peal on ühe silla all miski tammi sarnane moodustis, mis tekkitab teatava laine, kus siis surfajad olukorda ära kasutavad) ja mônusat kohvikus istumist tegin ka väikse shopping tuuri. Plaan oli osta tossud ja uued balerinkad, naasesin hoopiski kleidiga. Ja siuke kleit, et teab kas julgen kunagi selga panna. Liiga armas vist minusuguse jaoks. Muidugi kui ilm peaks jälle 30 kraadi lähedale trügima, küll ma siis kannan ka. Ega miskit varjata iseenesest ju ka pole. Linna peal ja igal pool näeb hullematki välkumas.  
Aga et tänane ja M. Huvitav huvitav kuidas see värk edasi läheb... kuidagi kahtlaselt palju on juba kokku saadu ja aega veedetud ja nalja saanud. Tema ülima viisakuse tôttu ja see et ta alkoholi ei tarbi, ega aru ei saagi mis ta môtleb. Aga irooniat tal jagub täitsa ja see on muidugi positiivne. Ainuke asi mida oleks vôinud nii vôi naa môista, oli tätokateema. Nimelt ma olin talle maininud, et kord joogisema olekuga mul tekkis soov endale tatokas teha. Aga ei suutnud nagu välja môelda et mida ja kuhu... ônneks. Nüüd käivad tal igasugu variandid muudkui peast läbi. Kuna täna sai vabaduse-ingli juurest mööda jalutatud, siis olid teemaks inglitiivad...  seljale (ingel nagu ma olen eks)... mille keskel see ühe liitrise ôlle klaas. Ôdusas kohvikus ta isegi joonistas mulle kavandi valmis. Ja arvas et ta vôib isegi proovijoonistusena mul selja täis sodida küll. Aga 'joonistamise' asemel läksin ikkagi shoppama. Mina püsin nüüd rahulik. Lasen otsustada kes otsustama peavad ja suudavad. Jälgin lihtsalt mängu ja reaktsiooni..kes ajab iiveldama, kes paneb magusalt muigama, kes toas ringi karglema (ônneks on siiski neidki). Nii vôi naa, eelmise G vastu ei saa niikuinii keegi.. Ja soovidega peab tôesti ettevaatlik olema. Nagu juba mainitud Dhruv tulebki Saksa ja juba tulevad ettepanekud.  Ainuke asi, et nüüd peab vaatama, kuidas töö kôike vôimaldab, miski 400 km ikkagi. Aga ehk annab oma ülikooli linnaga muud ka ühendada. Näis. Aga soovidega on ju samas ka see jama, et kuidas kunagi. Ühes raadio-vestluses keegi väga meeldiv intervjueeritav pajatas soovide eripärasusest: Näiteks mees kes soovis endale saada viimase aja aasta kuulimat mercu mudelit, sai ka selle.. 50 aastat hiljem. Vöi siis teine kes unistas oma unelmate naisest, teade absouluutselt igat pisiasja kuidas ja milline ta olema peaks..kohtus temaga ka, aga oma pulmapäeval. jne .
See selleks. Endal oleks vaja üles ärgata taaskord ja miskit oma eluksega peale hakata. Pônev nädal oli.
Näis mis uus toob....