Kôik

 28. November 2016

Do always 10% more than you are asked for

Be prompt

29. November 2016

What do you know about pain..

2. Detsember 2016

Anything is possible if you've got enough nerve

The biggest room in the world is the room for improvement

3. Detsember 2016

No mistake in the tango

5. Detsember 2016

Igas hetkes leidub head ja halba

Seal kus lôppeb, seal ka algab tee

6. Detsember 2016

The winners have it all

8. Detsember 2016

Take care of the luxuries and the necessities will take care of themselves

 

26. Detsember 2016

Parem enne teha ja siis kahetseda, kui mitte teha ja ikkagi kahetseda

Lihtsam on vabandada, kui luba küsida 

Päris huvitavaid asju jälle viimasesse sellelaadsesse blogisse, sest nüüd on toonane 2016 kalender läbi. Nüüd peab kuidagi uue nishi leidma. 

Esmaspäeval oli ôla-op. Kole raske oli hommikul poja ülesäratada ja riide panna, kui ta tavaliselt ikkagi ärkab ja saab aru, et nüüd on miskit pônevat...reisile minek vms. , siis tol hommikul sai muidugi ka aru, et nüüd on ema môned päevad ära. Ämm oli ka juba kohal, vapralt korjas poiss veel môned mänguasjad kokku ja oli tasane.. Op läks ilmselt hästi, ma saan parema käega teha rohkem, kui üldse arvasin. Loomulikult on valud jne. Seal ikka tehti ühtteist, aga kolmapäevast saati olen jälle kodus ja kôik asjad saavad tehtud. Kartsin rohkem tegelikult. Just, et kuidas poissi voodist välja tôsta jne. Vasaku käega saab ka, kui ta kôvasti must kinni hoiab. Ja lapsed saavad aru kôigest. Nii, et pole hullu miskit. Ämm ja äi on ka ääretult suureks abiks. Magada on küll nôme selle värgiga. No loodame, et vähemalt oli siis pikemas perspektiivis kasu kogu möllust. 

Haiglas ônneks sain vähemalt ka oma toa ja rahu. Aga haiglast välja saamine oli mul vist sel aastal kôige suurem jôulurôôm :) 

Ja mingi kuradima tati-röga bakteri ka kaasa ...üllatus üllatus.

 

Pealkiri

 ... ei osanud lihtsalt miskit muud selle postituse tiitliks panna 

7. November 2016

Inner Confidence:

1) Get to know your values

2) Trust yourself

3) Exercise the confidence muscle. You need to take the risks The more open you are to risk, opportunity and possibility the more confident you get.Confidence is what we get when we take fear, face it and replace it

8. November 2016

Die Perle

Just class & grace

9. November 2016

Elu on parim meelelahutus

10. November 2016

Don't settle for average

11. November 2016

Upps die Relika...hübsche Frau mit starken Ausdruck

18. November 2016

Today starts the rest of your life

Ise hangin raha, ise kulutan

21. November 2016

Goal mapping:

1) Dream = what do you want

2) Order = which goal is the priority 

3) Drew = create right-brain imaginary

4) Why = identify your motivating reason

5) When = order what period of time

6) How = what actions will be needed

7) Who = whose help will you require

22. November 2016

Be thankful you have the opportunity to fail 

24. November 2016

Mina enam teist korda sama labida otsa ei astu

27. November 2016

Say cheers to life! And have a happy day!

Eneseabi/motivatsiooni teemad taas 2016st ja siis môned meelitused ilmselt ...ah ei teagi kellega ma tol ajal sebisin vôi kes silmapiiril oli. 

Muidu on päevad pikad ja nädalad tegusad. Pôhi-energia läheb muidugi sellele, et poiss vôimalikult ära väsitada päeva jooksul eks ja et tal oleks tore. Vôtan ta ka igale poole mujale kaasa. Näiteks sôbrannadega veinitamisele. No hea küll, saime juba kell 16 kokku ôhtusöögiks, paariks veiniks. Seega sobis küll. Tal jälle pônev, sai rongiga sôita jne. Esmaspäeval sai toidumürgituse vaeseke. Sai vist liiga vana pasteeti leivale määritud. Ônneks oli ôhtuks kôik jälle lôbus ja rôôsa. Pasteediga vaatan nüüd paremini ette muidugi. Sellest hoolimatta sai muusikakool tehtud ja alles pärast seda läks paari tunnine oksemaraton lahti. Aga nagu öeldud, kôik sai ônneks kiirelt korda jälle. Paar asja sai kôrva taha pandud igastahes, paar märki mida ei osanud kohe tôlgendada. Suurt ta ju ei räägi ja egas ta ei osanuks ise ilmselt seda imelikku olukorda niikuinii defineerid ka väga. 

Eile käisime mehega beebide ja väikelaste esma-abi kursusel. No ei tea ju midagi enam sellistest asjadest.. Täna siis taas ujumine ja turnimine ja muud lôbud. Lasteaed on hakanud meeldima ônneks. Mees teeb Eesti keele kursust. Mul tuleb ôla-operatsioon detsembris. Njah jälle väljakutse, kuidas see kuu ajaline taastusaeg poisiga hakkama saada. Suusatamisega oleme algust teinud. Nädalavahetusel avatakse ka see meie kodu-suusapiirkond. Nii et tuleb ôdus olemine hütis taas. Ja muidugi suusk. 

Teisipäev

Lasteaed, MRT (isegi sellega vôib harjuda...), lôunauinak (mitte minul muidugi, sorteerisin kapi väiksematest riideesemetest tühjaks ja pakkisin ilusti kokku järgmisele kasutajale). Väike tunnine rattasôit poja ja tema sôbrantsi ja ta emaga muidugi, ja siis oligi pime. Poiss vanavanemate juurde ja meie "trenni"...no on värk. Jôu-tasakaalu trenn selline. Mis just suusatamisel vajalik. Väga hea. Aga läbi oled nagu latikas. Poiss ära otsitud. Ôhtusöök ja väike chill... lihased juba annavad endast tunda. Isegi mu mees on omadega täitsa läbi ja tema on ikkagi mingis môttes liikuvam. 

Täna küsisin poja käest, et kas talle lasteaed meeldib... ütles et ei. Noh ...eks see on tegelikult selline valutu kogemus (vôrreldes ehk meiega), natuke iseseisvamaks saada. Mina ei mäleta oma lasteaia algusajast küll tuhkagi. Teagi kas see on hea märk. Abikaasa igastahes mäletab väga hästi kui vastik ja eemaletôukav see talle oli.. 

Paras paar

 1. November 2016

Techniques to better thoughts:

1) Cut it off

2) Lable it, negatives only have power over you, when you react to them

3) Transform any bad thoughts to ridiculousness

4) Counter negative thoughts with exact opposite 

2. November 2016

1) Laugh at life

2) Wait to worry

3) Practice forgiveness

3. November 2016

Not enough wine kind of day

4. November 2016

Spread love not legs

5. November 2016

Elu imelisus selles seisnebki, et asjad on nii nagu nad parajasti on

6. November 2016

If you want to accomplish something, you have to expect it from yourself first

Mis siis sel nädalal oli..palju värsket ôhku, veidi sôitlemist ja poiss leidis pruudi Eva :))

Taas üks nädal

 17. Oktoober 2016

Ära alusta oma päeva eilse päeva kildudega. Iga uus päev on meie ülejäänud elu esimene päev

Kämpfe um das, was Dich weiterbringt. Akzeptiere das, was Du nicht ändern kannst. Trenne Dich von dem, was Dich runterzieht

18. Oktoober 2016

Rehearse success continuosly

Elu ei keera käkki, inimesed ise teevad omi valikuid

19. Oktoober 2016

Work of art

Rise & Shine

20. Oktoober 2016

Glaube an Wunder, Liebe und Glück. Schau nach vorne und nicht zurück. Tue was Du willst, und stehe dazu, denn Dein Leben lebst nur Du!

Kui sa oled kaelani sitas, ei tohi lasta pead norgu

25. Oktoober 2016

Let your dreams be bigger than your fears and your actions be louder than your words

26. Okroober 2016

Life is not fair, get used to it

27. Oktoober 2016

The best is yet to come

28. Oktoober 2016

Fortune favours the bold

Ülearu odavalt ei ole môtet miskit müüa, sest kui inimene on saanud midagi odavalt, ei oska ta seda väärtustada

29. Oktoober 2016 

Sa pead olema nii hea, et sind on vôimatu ignoreerida

Prepare yourself for success

Tol oktoobril hakkas kôik ülesmäge minema. 

Aga praegusest. Ôppingutega järgmiseks eksamiks tegin algust. Eksam on küll alles mais, aga ôppematerjali on ka kuhjaga ja veel. Ehk siis enne viit on taas äratus. 

Nädal oli taas tegus. Esmaspäev oli nii öelda "vaba" ja ilm ilus. Seega rallisime poisiga ja tema jooksurattaga (vöi kuidas iganes see eesti keeles on) pikalt ringi. Käisime poes. Ah et miks seda vaja siin ära märkida? Nimelt promosid paar noort poe ees midagi ja üks noormees lähenes ka minule. Viisakalt muidugi jäin seisma ja kuulama. Peale tsekkimist, et kas ma inglise keelt räägin, alustas "we are rock band from Estonia...". Peale rôômsat naerupahvatust asusin siis nendega eesti keeles jutustama. Promosid oma uut plaati ja jutustasid natu bändist jne. Väga meeldiv. Pärnu rock bänd California Condor. Kuulasin/vaatasin hiljem youtubist järgi ka ja no täitsa vinged on, eriti kvaliteetsed on nende videod. Nii et igastahes tuult tiibadesse neile. Siuke üllatus siis Saksa väikelinna toidupoe ees. 

Teisipäeval oli taas eel-lasteaed. Sellest nii palju, et esimesel korral olid vanemad ka terve see kolm tundi kohal. Järgmine kord enam mitte ja poiss pidas väga kenasti vastu. Teisel nädalal oli küll selline juhtum, et natuke enne talle järgi minemist helistati, et poja nutab. Tormasin siis kiirelt kohale, aga selleks hetkeks oli kôik juba hästi. Poiss istus ühe kasvataja süles ja nad lugesid/vaatasid raamatut. Aga mind nähes ikkagi tuli kohe kaissu ja paar pisarat veel voolas. Ma ei tea kust see tuleb, aga ta ka sellist nuttu-vöi-mingit ebamugavust ei taha nagu välja näidata. Ise alles kaks ja pool. Et tihub vaikselt omaette. V.a. muidugi kui on kuidagi ülepeakaela käinud ja haiget saanud. Ühesönaga natu ehmatas see, aga kiirelt oli köik jälle hästi. Järgmisel korral kui järgi läksin, oli ka juba kasvatajaga aknal, väike nutuvöre suul. Sel nädalal olid mölemad korrad juba paremad. Teisel korral läks isegi isa talle järgi, sest mul oli ôla-astile jälle käik. Valud on tagasi ja mingit teatud liigutust on ikka jube valus teha. Eks arst mainis, et egas ma operatsioonist ei pääse, mingi rebend on kôôluses sees ikka. Süstid lihtsalt leevendavad pôletikku môneks kuuks, muud ei miskit. Tegi ultraheli ka ja tuvastas mingi kera, mis on uus. Kuna röntgen midagi ei näidanud, pean järgmisel nädalal jälle torusse kobima. Operatsiooni ma puhtalt poja pärast hetkel niikuinii teha ei saa, siis ei tohi ölga oma kolm kuud väga vaevata. Teisipäeva öhtul oli siis meil sport kah, no see treener on ikka korralik. Kogu keha sai korralikult läbi vôetud, kôik ähkisid ikka pärast. 

Kolmapäeval oli meil enne lôunat ujumine ja peale lôunat muusikakoolis väike mini kontsert. Muusikakooli 40 juubeli tôttu oli terve nädal mingid üritused ja see oli siis kôige pisematele. Nägid/kuulsid flööti, tiibklaverit ja viiulit kenasti ja muidugi tehti môningaid mänge ja laulmist. 

Neljapäeval oligi siis taas lasteaed, koju jôudsime samal ajal. Mina arsti juurest ja mehed lasteaiast. No siis oli tal küll väga tore meel, nii et asi ikka edeneb. 

Reedel pôrutasime taas mägedesse. Seal sai ka terve nädalavahetus väljas jauratud. Pühapäeval oli pisut tormine ja lennutasime tuulelohet isegi. Paari naabrit ja kohalikku ka kohtasime isegi. Ja siis pühapäeva peale lôunat tagasi koju. 

Ilm on sel nädalal ka veel soe ja kuldne, nii et tuleb palju väljas trallida. Sel nädalal on siinmail koolivaheaeg, seega kôik ujumised, lasteaiad, muusikakoolid ka kinni. Nii et peame ise taas tegevust leidma. 

Kôik on uus oktoobrikuus

 10. Oktoober 2016

I'm not gonna bring out the violin and lessen your story

Passion by everything you do

11. Oktoober 2016

Glaube nicht an Wunder, verlasse dich auf sie

I see life as one big opportunity to keep learning, loving & living

12. Oktoober 2016

How to get what ever you want? ASK!

Voll porno

13. Oktoober 2016

Noorus on kingitus, vanadus on saavutus

Eile oli pojal esimene eel-lasteaed. Mul endal oli tunne, nagu läheks kooli vôi miskit, siuke sügisene koolieelne elevus sees. See on selline tore ülemineku teema, on kaks korda nädalas ja kolm tundi siis kôigest. Väike grupp.. eile oli ainult 5 last. Maksimum kümme last aasta peale lastakse gruppi. Pojale tundus kohe meeldivat. Ühe poisi ema ei tohtinud isegi peldikusse minna, laps pistis kohe kriiskama...ja veel kuidas. Aga see oli ka ainuke siuke nähtus. Teised lapsed tundusid palju rahulikumad. Esimesel korral on emad / vanemad juures. Istuvad kuidagi vôimalikult nähtamatult kuskil nurgas ja on lihtsalt igaks juhuks kohal. Aga mulle öeldi, et ma vôin küll järgmine kord juba koju minna ja kaeme kuidas poiss sellega toime tuleb. Homme lähme siis taas. Vaatame. Kasvatajad on hästi vahvad ja kogu see korraldus ja selle kolmetunni kava tundus väga tore ja pônev lastele. Esimene tund mängivad, siis kôik koos söövad natuke oma toidu-boxist mis neile kaasa on antud. Kaasa ei tohi anda jogurtit, magusat ja küpsiseid üleüldiselt. See môte mulle ka meeldib. Natuke puuvilja, môned kurgi viilud vôi säärast, väike vôileib ja noh niimoodi. Nosivad natuke ja siis mängitaks, puzzletatakse, loetakse raamatuid, vôi tehakse muud lôbusat. Väga nunnu. 

Lisaks alustasime abikaasaga eile ka oma spordi-hooaega. Nimelt suusa-gymnastika. Eestis ilmselt sellist asja väga ei eksisteeri. Selline aeroobne grupi treening muusika saatel, kus kôik lihased kenasti läbi vôetakse. Eriti muidugi kintsud, mis ehk on kôige olulisem, et suudaks mäest alla tulla. No tegelikult kogu torso ikkagi vôetakse läbi, pluss tasakaalu-jôu harjutused. Vormi pole ollagi, ja ähitud-puhitud sai korralikult. Aga pärast oli ilmselgelt väga hea tunne ja täna ka veel. Eks see lihase-valu jôua ehk ôhtuks kohale alles.   

Nädal

 6. Oktoober 2016

Today is a unique day

7. Oktoober 2016

The fun is still yet to come

A man is what he is thinking about all day long (R.W. Emerson)

8. Oktoober 2016

Elage ilusat elu!

Reflection of perfection

Eelmisse nädalasse mahtus palju. Esmaspäeval muusikakool. Teisipäeval laeva-tuur - Saksas oli vaba päev, seega oli selline tore perepäev. Kolmapäeval ujumine ja peale lôunat turnimine. Neljapäeval korralik mänguplatsi tuur väikse sôbrantsiga. Ja reedel siis taas mägedesse. Terve nädalavahetus oli seal ka veel imeilus ja päikseline ilm. Enamasti olimegi ainult väljas ja telekat näiteks ei vajutanud kordagi sisse. Pühapäeval tagasi jôudes sai veel valimas ka ära käidud. Mina valida ei saa, aga abikaasa tegi seda. Lihtsalt vaja, olukord on Saksas nii ülepeakaela näruseks muutunud. Üks loll otsus ajab teist taga ja olukord on järjest nutusem... 

Ära tegin!

Esimene level on pihus! 37 % said ainult läbi üle kogu maailma siis. Väike varvas finants-spetsialistide eliidi ukse-vahele on sees! Juhhu 

Vahepeal sai muidugi ka Oktoberfestil käidud ja täna tegime perega korraliku laeva-tuuri siin ühe lähestikus oleva järve peal. Päikesepôletus ninal ja meel rôômus. 

Nüüd on motivatsioon jälle pilvedes! 

Vananaiste suvi

Sügis. Selline ilus, pole veel kirjugi, T-särgil vôib laadnalt ringi lipata. Aga ööd on külmad, ja siis see hommikune kaste ja udu lôhn ja udune vaade. See on ju see kôige ilusam sügis...ja see mingi koolialguse lôhn. Minule kooli minna meeldis. Ju oli siis see koolivaheaeg nii pikale veninud eks.. Muus maailmas on need vaheajad enamasti teistpidi sätitud. Aga no mina vähemalt ootasin suve lôpul väga kooli juba. Äkki jälle väga targalt paika pandud süsteem, keas teab kelle poolt..Lenin äkki eks.

Kooli küll ei lähe, aga poisiga on korralikud plaanid paigas. Esmaspäeval muusikakool pôngerjatega, teisip. ja neljap. (algab alles 10.Okt) eel-lasteaed. Kolmpäeval hommikul ujumine ja peale lôunat turnimine. Vot see on äge, poja lihtsalt hullab ringi. Ja reedel me ilmselt sôidame niikuinii mägedesse taas nädalavahetuseks. 

Sel nädalavahetusel oleme veel siin ja Oktoberfestil. Näis kuidas see saab taas üleelatud. Näis kas ma üldse oma Dirndli veel selga saan....

 

September

 1. September 2016

Manisfisteerisin seal endiselt uut tööd ja Antoine (mösjöö) täielikku tähelepanu. 

6. September 2016

What determines your success isn't "What do you want to enjoy?" The question is "What pain do you want to sustain?"

7. September 2016

Discipline is just choosing between, what do you want NOW and what do you want MOST

Our struggles determine our success

8. September 2016

It's never too early

DO IT TODAY!

You can't win if you don't play

Live life to the full

Happiness requires struggle. The positive is the side-effect of handling the negative

9. September 2016

Magama minna ja üles ärgata tuleb heade môtetega

On nüüd ja praegu

Nothing is impossible

Let's do it!

Ask for adventure

10. September 2016 

Work hard on yourself

Have a purpose

Keep dreaming

Never give up

Relay on yourself

Think rich 

12. September 2016

Success is a game of habits

Isegi vanasôna ütleb, et ära usalda, aga kontrolli

13. September 2016

Those who don't believe in magic will never find it

Each day you wake up get those negative thoughts out of your head, strive to be in the 1% club, act as if, and involve yourself around success

14. September 2016

Du hast die größte Freiheit genau das zu tun, was sie sagt

Wiese'n Äkschen

15. September 2016

It's hard to beat a person who never give up

16. September 2016 

Sinu keha on sinu hinge vara, sellega oleks môistlik auväärselt ümber käia 

28. September 2016

So nice I got it twice

STAR - Situation, Task, Action, Result

Inhale (4 sec), hold (7 sec), exhale (8 sec)

30. September 2016

It's all about priorities

Your better future is YOU

You wont get payed for time, but value you bring to the marketplace

You must learn handle the night / winter / recession. You also must take advantage from the spring / day

Vai kui palju motivatsiooni ja tarkuseteri tollases septembris. Hingamisharjutusteni välja. Ônneks kôige muu kôrval polnud huumorimeel ka päris ära kustunud. Tänasesse päeva vôtan hea meelega kôik kaasa, mis distsipliini puudutab. Sellega on hetkel natu närused lood. 

Vahepeal sai siin hütt jälle sisseseatud. Mingil kohalikul Wirtefestil käidud. Palju kohtumisi Münchenis erinevate sôbrannadega. Niisama vedeletud. Poisiga ka palju väljas oldud muidugi, sest korralik vananaiste suvik kohal. Täna lubab ka veel 28 kraadi vähemalt, et ehk jôuame süstadega järve peale isegi. Ja nädalavahetusel algab vist Oktoberfest. 

Täna pean kindlasti ka vanaemale helistama. 

Joove

 23. August 2016

Try new things

You must be the change you want to see in the world

24. August 2016

What ever you want in life, give to others

What I want? Why? How? 

Vaprus, otsusekindlus ja ausus, need on kolm peamist tunnust, mis viitavad alkoholijoobele

August 2023 

Wouldn´t you want to know what would happen if you spent just one year giving your absolute all?

Habits either break us or make us

Inimene on see, mida ta kogu päeva joksul môtleb

Môned ütlesed selle aasta augustist on Sandra Vabarna blogist. Väga motiveeriv blogi muideks. Ainuke asi, et see esimene lause...et siis kôige muu hea tagajärg on ka lahutus.... See pani motivatsioonile väikse piduri peale :) No iroonia irooniaks, hea lugemine on igastahes. Tema mingist kunagisest insta postitusest ma jôudsin ka SleepSense teema juurde ja see unekool on ennast igati ja väga ära tasunud. Praegu ka poja magab magusat lôunaund. Ööd on niikuinii rahulikud alates sellest kui ta kuue-seitsme kuune oli. 

Mul oli eile eksam, millele eelnes muidugi raju ôppimine. 4:30 äratus, et enne poisi ärkamist saaks 2-3 tundi asjaga tegeleda. Poisi lôunauinaku ajal läks muidugi edasi. Väljas mänguväljakutel oli ka alati mingi ôppematerial kaasas. Nii see viimane kaks kuud möödus. Hommikuôpe muidugi juba pikemat aega. Isegi magusat hakkasin näksima nüüd lôpu poole. Sealt tuli ka järeldus, et kuna ma magusat ju tegelt ei armasta üldse, seega ei tee ka oma ajuga suurt eriti miskit. Siuke chill moodus koguaeg. Kuigi kui ma veel töötasin, siis ka nagu ei kippunud magusa poole... Ju siis ka suurt aju ei kasutanud.  No ja siis viis tundi eksamil higistamist.... Karm värk ma ütlen. Lisaks on ka ülesande püstitused kohati väga keerulises inglise keeles, nii et ainult vannud. Tôprad, kes selle eksami kokku panid. Aju ikka tossas lôpuks nii mis hirmus. Väljas veel 32 kraadi kuuma kah. Ônneks eksamiruumid olid enam vähem ventileeritud. Peale eksamit oli siuke tunne, nagu oleks maratoni maha jooksnud. Aga nüüd on see 4:30 ärkamise reziim täitsa sees, ja seda peaks ikka jätkama. Saab ehk miskit muud kasulikku teha selle ajaga. Prantsuse keele äkki taas käsile vôtta ja oma ratta-trenazöri selga taas kobima. Aga hetkel on nädalavahetus ja pinge langus! Punkt.

Lisaks ôppimisele sai ikkagi muud ka tehtud. Sai väga armsas Bayeri pulmas käidud. Enamus rahvast olid noored pered, nii et palju lapsi ja tralli. Lastele olid igasugu atribuutid üles ehitatud ja no neil oli väga vahva. Sai Austrias meie lemmik mägirestorani omaniku sünnipäeval käidud ja palju kohalikke suusatuttavaid nähtud.  

Koguaeg nagu miskit teoksil. Lisaks hakkavad ka tekkima huvitavad tuttavad mänguväljakutelt. See on ka vahva. Muidu on lihtsalt igav endal eks.. Liivakast enam pinget ei paku. 

Ja täitsa lôpp, mis elu ma aastal 2007 elasin.....St. Tropez, Pariis, München.. Praktika vinges kosmose-lennunduse agentuuris. Ja oi kui paljude meeste pead sai segi aetud. Selline tudengielu siis. 

August 2007

Endal jäi ka suu ammuli :D

Aga just selleks ongi blogid toredad....vôi päevikud. Egas enam ei mäleta neid aegu miskit, eriti kui on väga erinevaid eluetappe seljataga. Lugedes tuli kôik (peaaegu) taas meelde.. 

Minutid

 2. August 2016 

You must master your minutes to master your life

6. August 2016

Not at all, but yes exactly 

11. August 2016 

I look good, I just don't sound good

12. August 2016 

ME oleme nagu koit ja äbarik

13. August 2016

Know your worth..and then add taxes

Noh môni märkimine on ju täitsa vahva isegi. See viimane pani mind täitsa naerma...nii on eks ;-) 

Vahepealsest... nii palju on koguaeg teoksil et ei viitsigi kôike kirja panna. Sôbrad kontserdid, laste teemad jne jne.. 

Juuli

16. Juuli 2016

There is no passion without pain

17. Juuli 2016

Kill the vanilla

18. Juuli 2016

No matter what, I'll be OK

Nagu näha polnud tol juulil palju aega kirjutada olnud. Oligi tegemisi täis kuu. Highlight oli ilmselt pulm Lôuna-Poolas, kus me Julianiga koos käisime ja paraja furoori üles kergitasime. Päev enne pulmi ööbisime Kraakovis ja muidugi peale hotelli chek-in'i kobisime kohe vanalinna avastama. Maandusime üsna kiirelt mingis välirestoranis keset vanalinna ja shöu läks lahti. Postitasin fb-sse "The day before the wedding" ja sealt kogu nali algas, mis muudkui eskaleerus. Muidugi saime palju ônnutlusi jne. Kunagi ikkagi saadi aru, et niisama jamame. Pulm oli äge ja kogu reis oli äge...jne. Julian saatis just ka mulle sônumi, ônnitlustega pulmaastapäeva puhul..."Happy anniversary darling <3, cant wait for the 25th". Facebook oli nimelt meenutanud tôika... Njaa ega sellest ka asi väga kaugel polnudki, et meist olekski tegelikult paar saanud. Aga läks niimoodi :) Ja nii on hästi. aga miks on blogi hea, sest siis sa saad ka väikse ülevaate ikkagi kôigest. Leidsin selle https://maetinee.blogspot.com/2016/08/

Ja leidsin ka selle, et nädal enne seda jauramist jooksin Hamburgis pool-maratoni. Metsik kuu, 

Peab ka mainima, et Lôuna Poola on ilus. 

Roosa Eesti

Mis värk selle barby filmiga on?? Kogu facebook ja insta seda täis, aga ainult just läbi Eesti tutvuste. Mujal nagu sellist hullust pole näinud. On tôesti nii pônev end roosasse riietuda ja siis veel endast ka mingi barby kuvand teha? Kuidagi ...huvitav fenomen........................

Ja noh ..ma tôesti ei kujuta ette kui pônev vôi huvitav see film ise on ???? Oppenheimerist  kuuleb muidugi vähem.. Samas ma pole ju môlemat filmi veel näinud kah.

Aklimatiseerunud vist

Hakkan taas harjuma. Eesti reis oli nii vahva, et esimesed päevad tagasi siin oli klump ikka kurgus. Eriti, kui mees on pool teadvusettu kogu töö stressi tôttu. Lisaks ta renoveerib veel täielikult meie keldrit, kus tal töökoda ja samas ka nö suusakelder. Talveperioodil käib seal suur vahatamine ja lihvimine jne. . Suuski on meil kokku oma kümmekond, kuigi aktiivselt on ehk 4-5 ainult kasutusel. Ei teagi kas ta teeb seda, et tööstressi maandada, vôi isale näidata, et vot tema oskab kah. Ehk môlemat. Ja nüüd tahab sellega lihtsalt ühele poole saada. Ônneks suuremad asjad ongi vist tehtud. Ja veel väga hästi. Tema oma asjades on pôhjalik ja kvaliteet on tähtis. Minu ainuke etteheide endale on, et miks ma kauemaks Eesti ei jäänud?? Tegelikult tema pärast. Paar kohta ja kohtumist oleks veel tahtnud teha... Kuigi tundub, et tal läks hoog jälle lahti just siis, kui meie ilusti-kenasti-turvaliselt jälle tagasi olime. Nii naljakas kui see ka pole. Mehel oli 10 päeva vabadust igasugu pere-möllust?????? 

Eesti ja sealsete inimeste igatsus on küll jah tee mis tahad. 

Aklimatiseerumise juurde muidugi veel oma autoga jälle harjumine. Automaatikaga Eestile tiiru peale teinud ja nüüd harju selle käigu-jamaga jälle. Esimesel päeval suretasin auto vist oma kolm korda pea välja. Aga Mersu on siuke nunnu, et ta ei lase ikkagi ennast nii kiirelt ka välja suretada. Täna oli natu pikem sôit teise linna (30 km eks). Seal suutsin keset linna tee peale oma vist 5ks minutiks seisma jääda!!!!????? Siin on mägine värk, ja olingi just ühe mäe poole peal kui liiklus väga aeglunes ja ei suutnud esimest käiku kohe sisse saada...ja siis nii edasi. Auto läks errorisse..mina kah. Ohutuled ja kôik. Üritasin autot käivitada, aga ei midagi...Lôpuks hingasin sisse-välja, panin auto ka täitsa kinni nii paarikümneks sekundiks. Ja siis läks ikkagi sôit kuidagi edasi. Järgmine kord tean, et kui armaturil ka kôik tulukesed plinkima hakkavad, siis ohutuled sisse ja auto lihtsalt korraks rahule jätta. Muud ei oskagi öelda. 

Homme mingile korteri-omanike koosolekule, millest mul hetkel veel môhkugi pole. Järgmine nädal panka, et asjad üle vaadata ja raha kasvama panna, sest nüüd on see vist jälle vôimalik?  Jne.. Kuigi mul on ääretult hea meel, et mul just sellised ämm ja äi on. Kuidas nad pojaga jändavad ja kôik tema jaoks teevad. Lisaks liuväljale, ehitasid nüüd ka liivakasti oma roosiaeda. 

Aga no see raha teema... ämm on viimane kooner ja äi muidugi ka. Kôik on neil kenasti olemas, aga sellise igapäeva elu suhtes .... masendav. Minul, kellel on kaks rahareformi läbi teinud, ei ole lihtsalt sellist vereringet. Ja minul, kelle vanemad lapsest saati ei ôpetanud säästma ja raha kasvama panna...sest raha lihtsalt polnud. Teine suhtumine. Ja tegelikult mida rohkem ma vaatlen ja näen... neil pole ka täpsemalt suurt aimugi mis nende suure vaevaga teenitud rahaga tehakse jne... No elame näeme. Mis pôlvkond sest siis lôpuks kasu lôikab. Vist pigem pagulased ja niisama töötud. 

Mulle helistas igaljuhul muusikakooli-ôpetaja juba teist korda järjest ja pakkus (hoolimatta suurele järjekorrale?) meie pojale ikkagi sügisest saati seda kursust. Nimi on sel kursusel Muusika-aed otsetôlkes.. 1-3 aastastele. Ôpivad rütmi ja laulmist ja tantsimist ja ehk mônda instrumentigi näppima. Nojah laulavad ja tantsivad need väiksed niikuinii mingist ajast juba. Aga et niimoodi juhendatult ja teiste lastega.. no igastahes otsustasin et paneme end kirja. Septembris siis alustame. Lisaks läheb ta sept-okt. ka eel-lasteaeda. Näeme siis kuidas tal seal läheb. Lisaks veel mingi turnimise-spordi? värk ka veel plaani vôtta. Et pearôhk sinna.. 

Laupäeval viime posu kenasti jälle vanavanemate juurde ja ise tôttame kontserdile :) 

Vot nii

Reisisell

 28.06.2023

Kell 4 äratus. Lennujaam. Hüvastijätt. Paar pisarat isegi..

Eesti. Takso. Laste reisivoodi renditud ja venna juurde. Lôunasöök. Sôbrannade juurde, kes varem olid kaua Saksas elanud, aga kes mehed ja lapsed kaasa tarisid ja nüüd Eestis elavad. Siis oli veel tädi külas, isa ôde. Kellega lapsepôlves sai väga vähe suheldud, aga nüüd on suur sôber.

Ja siis sai magama kuskil kesköö vastu. Ma olin niikuinii kella 1hest öösel juba üleval, sest stress reisi pärast jne. Aga esimene päev läks kôik ilusti-kenasti.

29.06.2023

Kell 4 hommikul oli poiss plaks üleval, sest nii valge oli. Miks kuramuse pärast pole Eestis neid akna varje vôi tumendajaid. Mehe meelest oleks kaks vôitu, suvel valguse eest ja talvel isoleeriks külma. Äkki peaks neid maale tooma hakkama? Ühesônaga poiss oli vara üleval, vôtsin enda juurde ja natu veel kaisutasin, aga kui nägin et ta tôesti enam magama ei jää, pidigi jube väsinuna üles kargama. 

Hommikusöök, väike ostlus ja siis sôbranna juurde, kellel ka lapsed. Seal oli vahva. Ja siis otsustasin, et jalutal lapsega koju (üle tunni jalutuskäik), et ehk ta magab. Magaski ônneks. Väike hiline lôunasöök jälle venna juures ja jälle linna, et oma onu tütardega kokku saada. Ühte polnud ma 30 aastat enam näinud. Ema jôudis ka siis linna ja lôi kampa. Väga äge oli. Siis koju ja üsna pea tuttu. Sai venna juures üks struktuur täispuhutava madratsiga välja môeldud, mis tegelikult kogu akna ära täitis. Esimene öö korralikku und. Mônus!

30.06.2023

Emaga ostlema. Oli vaja talle jalanôud osta korralikud. Oli vaja söögikraami ja oli vaja kingitus sôbrannale kel tol päeval sünnipäev oli. Pluss lilled jne. Ja pisut nodi venna lastele. Sai kôik tehtud. Venna juures sai jälle ainult tunnike oldud ja siis edasi sünnipäevale. See oli äge, sest kohal oli lihtsalt nii palju inimesi, keda nii kaua näinud polnud. Paraku mingi hetk pidin poisiga ikkagi lahkuma. Ilmselgelt ka taas liiga hilja, aga magas ka jälle korralikult. Seal peol oli lihtsalt paras ports lapsi ka, ja tal oli lôpuni pônev.

1.07.2023

Pikalt magatud ja hommikust söödud ja siis teise vennaga ühendust vôetud, kelle kogu lapsekari ja pere ka Tallinnas. Sai asjad kokku lepitud, et kus kokku saame. Lôpuks liitusid ka poole ôde-vend ja isa oma abikaasaga. Väga vahva päev oli jälle. Lapsed ka said enamvähem hakkama üksteisega. 

2.07.2023

Kôik kohvrid ja kodinad kokku pakkida. Ônneks saime ikkagi takso ka lennujaama laste turvaistmega. Eelmine ôhtu olin helistanud ja siis öeldi, et ei saa. Hommikul helistasin uuesti ja vahetult enne kui ma oleks mingi Boldi tellinud, tuli ikka vastus et takso tuleb. Boltidel on ainult need istmekôrgendused, ma ei teagi kas 2 aastane ikkagi tohib seal istuda. No igal juhul läks kôik lennujaamani häst. Ja siis minu järgmine katsumus. Auto-rent ...ja veel automaatika. Rendi mees oli nôus kaasa tulema, sest lapseiste oli ka ju vaja autosse tarida. Ja oli nôus isegi absoluutselt näitama kôike, kuidas automaatika töötab. Väga selgelt seletas ära. Ja auto oli niikuinii ägedam, mis ma alguses kinni panin. See oli mu esimene selline challence vôôra autoga Tallinnast Lôuna-Eesti minna. Hakkama sain. Igale poole jôusin ilma probleemidetta kohale. Aga eks peale seda oli väike pingelangus küll. Vahepeatuse tegime veel Taru kandis ôe juures. 

03.07.2023

Peale mônusat ärkamist kohe kohaliku sôbranna juurde, kes juba pôllult maasikaid otsis pannkookide tarbeks. Väga vahva hommikusöök, lisaks tuli veel üks külaline, keda ka polnud vähemalt 20 aastat näinud.  Siis kohe Pôlvasse teise sôbranna juurde, keda ma ka ilmselt no nii 10-15 aastat enam näinud polnud. Siis sai ema töö juurest ära otsitud, väiksed sisseosted tehtud ja koju ema juurde. Peale seda pea kohe ühe parima sôbranna juurde esimese kooli aegust. Ja sinna tuli lisaks veel üks sôbrants tütrega, keda ma ka kaua enam näinud polnud.See oli ka ikka ääretult vahva...kokku neli plikatirtsu ja üks jônglane, aga tüdrukud väga hoolikalt käisid pisikese mehehakatisega ringi. Aitasid sinna ja tänna ja tegelesid temaga.

Vastu ööd suutsin ikkagi veel emaga tülli minna, aga no mis sa teed....

04.07.2023

Mônus hommikusöök. Asjad jälle kokku ja kuskil 11 paiku järgmise sôbranna juurde, kes tegelikul Pärnust pärit. Elas kaua Saksas ja nüüd siis meie kandis seal. Ja temaga on meil ikka hulle mälestusi ülikooli aegust. Ta elab nüüd 25 minuti kaugusel minu lapsepôlve kodust. Ja tal ka poiss, kes kôigest 4 kuud vanem kui me oma. Elu ikka viiskab keerdkäike. Väga armas kohtumine ja poisid ikkagi ka môistsid teineteist hästi. 

Siis edasi vanaema juurde. Poiss ônneks sôidu ajal magas. Vanaema nähes sai shoki ja no mina ka natuke. Aga mis sa 99 aastaselt loodad, ... et ta oma juukseid veel värviks vôi mis iganes. Aga shokk läks kiirelt üle, ja juba tundis poisu nagu kala veel ka selle vana-daami juures. 

05.07.2027

Poiss oli jälle vara ärkvel, sest no vanaemal ka midagi tumedamaks tegevat akende ees. Ilusad kardinad küll, aga noh.. Mina muidugi ka olin juba 3st saati enam-vähem ärkvel. . Kui sulle ikka päike öösel juba silma paistab. 

Aga ikkagi mônus hommikusöök vanaemaga. Siis läksime ta aeda, et mingid tädi toodud nartsissi sibulad maha istutada. Kaks kilekoti täit oli neid. Aga töö läks muidugi kiirelt ja poisil oli pônev ja vanaema ikkagi ka sai natu liikuda jälle. Ja oligi juba lôunasöögi aeg. Peale seda panin poisu voodisse ja ta magas ligi 3 tundi. Nii unepuudus ikkagi terve reisi jooksul. Kui ta veel seal tukkus, pakkisin mina juba kôik vôimaliku kokku, et järgmisse peatuspaika suunata. Isa juurde.  Lôpuks ärkas, rôômus ja rôôsa. Sai asjad autosse pakitud, minu kôige kallima vanaemaga hüvasti jäetud ja edasi 35 km isa juurde. Seal tundis poiss end kohe kuidagi väga kodus. Grillisime sashlökki, lisaks oli pool-öde ka kohal, kes pisikesega terve see aeg mängis ja ringi jooksis. Poisil oli lôbu laialt. Ja lisaks oli ka väga mônus saun! Kaks tuuri tegin sinna. 

06.07.2023

Hommikusöök. Poiss magas jälle pikalt, ju siis väsinud ja see magamiskoht oli ikkagi hämaram ka. Ja siis oligi ärasôit. Pea kolm tundi Tallinna. Andsin reisivoodi ära. Regasin meid hotelli sisse, tankisin auto ja viisin tagasi rendiagentuuri. Ja siis korra saime hotellis veel lôôgastuda ja kohe jälle Ülemiste keskuse juurde, et vennaga kokku saada. Sôime temaga ôhtust. Väga armas oli taas. Ja siis tuli veel sôbranna. Temaga läksime lihtsalt edasi hotelli, seal ju ka baarid värgid. Ja siis läks asi pôhimôtteliselt üle käte. Pinge langus..

07.07.2023

Ärkan üles, Anton kaisus. Polnud teda üldse lapsevoodisse tôstnudki. Pooled asjad ähmased, aga vähemalt poiss oli kaisus. Mônus hotelli hommikusöök. Vot neil oli tôesti hea see. Ja siis välja chekkida end ja lennujaama. Tagasilend oli kôik äge ja super. Poiss magas terve see aeg, sest lôunane aeg. Mina vôtsin vell ühe Drunken Sailori :-))...sest esimene reis kahekesi lapsega läks ikkagi väga hästi. Kôige ägedam reisisell on ta mul!

Ja kui väga ma stressasin kogu autosôitude pärast jne alguses. Seal kohal olles polnd pea mingeid muresid. Kôik sujus mônusalt ja hästi. Ja ausalt öelda tahaks juba tagasi..  Kuigi no eile saime ka ôlleaias paari vana siinse tuttavaga kokku ja oli ka väga lôbus. 

Eesti reis väikemehega oli äge :-) Reisiks igale poole temaga. 

Win - Win 60-50% situation

 22. Juuni 2016

Sometimes you should break stuff, to make stuff

23. Juuni 2016

Muidu ei saa aru, et on magus, kui pole ennem olnud soolane

26. Juuni 2016

Black is the new black

28. Juuni 2016

Just keep it short and sweet

30. Juuni 2016

No guts, no glory

Panin môned asjad jälle kirja. Tol suvel oli ju hunnik tegemisis. Norra reis oma esimese ristilapse ristimisele. Siis hea sôbranna pulm Lôuna Poolas, väga metsik. Jne. Need kaks tähtsat sündmust jäävad kauaks meelde. Poola pulmast ma olen ehk isegi toona kirjeldanud...paras skandaal ja nali Julianiga :D  Ma arvan et see "screw it lets do it" on ka just tema sônavarast. Tegime ära. 

Eesti reisi plaanid hakkavad kokku tômbuma. Lapsevoodi on renditud, hotell viimaseks ôhtuks, auto. Tundub et ettevalmistustega on vaikselt ühelpool. 

Screw it, let's do it

 27. Mai 2016

At the end of each week spend a few minutes reviewing the things that went well, and the things that did not work. Then commit each week to make one concrete change to improve the things that didn't work. 

29. Mai 2016

This is your life, make it phenomenal experiences

30. Mai 2016

Be bold. Challenge yourself

Ask

Screw it, let's do it

2. Juuni 2016

The messier the better

Meeleheide on surmapatt, aga see pole kuritegu

Gib alles, nur nicht auf!

3. Juuni 2016

We are what we are (thats profound :-)) 

4. Juuni 2016

Inimene planeerib, aga Jumal juhatab

6. Juuni 2016

Ega ma nii sitt naine ei ole, et mul ühtegi vaenlast pole 

13. Juuni 2016 

By every choice you make today, think what influence gives it you tomorrow

Planeerin siin vaikselt Eesti reisi. Üritan küll môelda, et pohhui see raha, selle pealt reisil küll kokku ei hoia. Aga ikkagi... Kurat autorent on juba sama kallis kui lennupiletid kokku jne. Otselend Eesti ka nii keeruline ja mitte kôige odavam.. Kôik muu kohapeal on juba ilmselt iizi-biizi selle kôrval. No näeme elame. 

Aga esimene reis niimodi pojaga kahekesi :) Paras seiklus. 

Parim

 On min poja. 

Kahe aastane. 

Pidin ta täna lôpuks lümpfimassaazi kaasa vôtma, kuna ämma-äia ka ei tahtnud enam vaevata. Pealegi ütles kirurgi-härra, et peale kahte nädalat vôin autoga ka sôita. Täna sai kaks nädalat. Koorisin poja kaenlasse ja esimene autosôit (siduriga, vasak jalg..) lümfiteraapiasse. Seal olid nad juba varem öelnud et lapsed kaasa vôtta pole probleem. Poja leidis endale mänguasjad (Saksas on igas arsti jne praksises ka mängunurk, Eestis ehk ka?) aga pigem oli algul muidugi huvitav mis emaga tehakse. Talle pandi isegi matt maha, et saaks mängida jne. Natu uuris neid mänguasju ja siis pigem kôike mis ümbritses. Kui terapeut ütles mulle, et tänaseks on kôik, korjas poja kohe kôik mänguasjad kokku (ilma et mina oleks midagi maininud) ja astus juba ukse juurde, et need sinna kuhugile oma kohta tagasi viia, kust ta need tôi. Mina jäin veel omi asju kokku panema ja seda jalaümbrist jne. Samal ajal oli tema juba (füsioterapeut tema järel) kôik asjad omale kohale viinud ja siis tuli mind otsima. 

Siuke mees.

Pärast olime pea poolteist tundi ühel ägedal mänguväljakul. 

Op läks kôik super hästi. See kliinikum kuhu mind suunati, on tôesti vist üks parimaid siinkandis. Jalgpallureid tehakse siin korda, ja neid on siin (kuulsaid) ikka päris hulgi. Pluss suusatajad ja muud sellised.  

Esimene nädal karkudel oli...masendav. Ülimasendav. Kui sul on väikelaps, ja sa tegelikult ei saa väga jalga patjadele visata. Poiss sai asjast igastahes kiirelt aru - kui varem ta mind kuhugile tiris, siis vôttis käest, nüüd tôi lihtsalt kargud nina alla...et lähme nüüd sinna, teeme seda-ja toda.  Kargud oleks tohtinud teoreetiliselt alles täna nurka visata, aga see sai juba neli- viis päeva tagasi tehtud. Mis seals ikka. Jalg paraneb hoolega, eile vôeti niidid välja. Ühesônaga on hea jälle kahel jalal olla. Naljakas fakt, et kui endal kargud all, siis kadestad absoluutselt igat inimest, kes vabalt ringi liikuda saab .... Mitte isegi ei kadesta, aga lihtsalt see môte, et wauu kui hästi tal läheb, et ei pea iga väiksema liigutuse pärast karke otsima ja môtlema et näiteks kuidas ma selle kohvitassi nüüd köögist elutuppa transportida saaks..ja lapsele puder jne. Leidlikuks teeb selline olukord..

Operatsioon

Täna sai käidud poisiga juuksuris, mina naistearsti juures, ja siis kôrva-arsti juures ka veel kôrvu puhastamas. Vahepeal mingid pakid ära saadetud, sisseoste tehtud, koristatud, asjad pakidtud. Pakitud nii poisile kui mulle. Pojake on kogu mu eemal olemise aja taas vanavanemate juures. Mees peab ju töötama kolme eest hetkel. Üsna keeruline aeg. No igastahes opereerib mind Saksamaa rahvusliku jäähoki meeskonna arst vôi kirurg nii öelda :-)) No tôepoolest siin pole pôlvekirurgidega väga muret...siin ju jalgpall, suusatamine ja noh jäähoki ju kah lausa. Nii et heades kätes vähemalt. 

Aga eks pabin on ikka sees. Täna naistearsti juures môôdeti vererôhku 165/102. Arst ei lubanud mind ennem minema, kui peale poole tunnist ootamist veelkord môôdetakse. Oli 135/92, ehk siis ikkagi palju parem. Vôisin ikkagi üksi koju taas sôita. Loodetavasti ei saa see teema homme probleemiks. Abikaasa midagi pomises, et see on just jama igasugu operatsioonide puhul. Enesetunne on endiselt hea, lihtsalt nii tihe plaan oli täna ja koguaeg nuputasin et kuidas ja mis järjejorras oleks parem ära teha. No kôik sai tehtud vähemalt...vist

Ilves

 29. Mai 2023

Inimesed, olge head! Ja kui te ise enda üle naerda ei suuda, ärge muretsege, seda teevad teised (Aapo Ilves)

Aapo Ilvese juures käisin ma kunagi 10 klassi aegu kunstiringis :-D Mingis keldris kôik toimus ja haises see siukse väga spetsiifilise tubaka järgi kôik. Ja môned aastad hiljem peale miskit discotamist juhtusime kôik koos kuhugile poole jalutama, mina olin kellegagi ees. Tema taga...ja tegi minu siluetist spontaalselt luuletuse. Ilusa. Kahju et meelde ei jäänud. Äge tegelane selline. 

Koristamise tuhin on endiselt sees. Riburada pidi kraamin ja viskan asju minema. Ülehomme pôlve op. Kolm päeva haiglas, sellele ei taha kohe üldse môelda. Aga mis teha. Küll poja ka hakkama saab. Ta on metsikult tubli mul.  

Eesti reisi bookisin ära. Kahjuks seekord siis lendame kahekesi, abikaasal on tööga liialt metsik sel suvel. Ootusärevus on igastahes sees juba!

Koristustalgud ja inglaste tarkus

 20. Mai 2016

See peaks olema ajju tätoveeritud

23. Mai 2016 

A rock star in performance

25. Mai 2016

Mother Theresa wasn't btw. terrible nice person

Vot siis, mai oli toona vist üsna segane kuu.

Mul on hetkel suur koristamis hullus, mehel samamoodi, aga keldrites (meil on neid kolm). See on äkki mingi kevade sündroom. Eile sai poiss jälle vanavanemate juurde viidud ja meie siis tegutsesime. Viisime kaubikutäie asju jäätme-jaama. Siis tema toimetas veel edasi mingi puidu värgiga ja mina korteris. Vannitoakapid tegin korda, sealhulgas muidugi ka kogu ravimite riiulid. Oejah kotitäie prügi sain sealt (vananenud tabletid-värgid). Ja siis poisi magamistoa. No seal ta tôesti hetkel magab ainult, mängud ja asjad on pigem elutoas. Aga see tuba oli varem nii öelda  büroo tuba ja seal on kôik raamturiiulid ja muude dokumentide riiulid. Oejah isegi googeldasin, et kuidas sellist asja kiiresti puhastada. Raamaturiiuleid siis. Aga ei ole seal veel mingit trikki välja arendatud. Peab ikka kôik raamatud välja tôstma ja nagu kord ja kohus riiulid puhtaks tegema. Raamatu-virnad ise veel tolmuimejaga üle. Eks tehtud sai, aga aega vôttis. Läksin igastahes hoogu, ja tômbasin täna kôik kôrged kapid ja riiulid ka tolmust puhtaks. Asjade ära-viskamise lainel oleme me hetkel ka môlemad. Igasse päeva nüüd mingi nurk vôi riiul vôi kapp planeeritud, mis vaja üle kaeda. Aga ikka palju saab  tehtud, kui poiss koguaeg kannul ei sörgi, vôi et ei pea alati kaema et mida ta nüüd korda saadab taas. Tahan enne pôlveopi ikka kôik asjad ära teha. Sest peale seda on suvi ja plaanid jne.. Siis enam selleks aega pole ja ei viitsi kah. Eesti reisi teen ka ära. 

Aga tegelikult tahtsin ju need inglaste tarkuseterad Alkeemia facebooki lehelt kirja panna. Targad sônad :-)

1. Kes kakelda tahab, leiab kaika igast hekist.

2. Väikesed löögid langetavad suuri tammesid.

3. Kui uhke mees kuuleb teist kiidetavat, peab ta seda enese solvamiseks.

4. Kui sa pead oma risti kandma, siis ära lohista seda järel, vaid võta õlale ja kanna.

5. Ära loe koorumata tibusid.

6. Meie kliimal pole vigagi, aga ilmad võiksid küll paremad olla.

7. Pott, mis ämma käes katki läks, oli kindlasti juba enne praoga. Pott, mis minia käes katki läks, oli kindlasti uus.

8. Jumal aitab neid, kes ennast ise aitavad.

9. Mitmekesisus on elule vürtsiks.

10. Mis kasu on jooksmisest, kui oled valel teel?

11. Ära jäta seda homseks, mille võid täna ära teha.

12. Kes abiellub armastusest, kuid ilma rahata, sellel on head ööd ja kurvad päevad.

13. Kui sa ei proovi, siis sul kindlasti ei õnnestu.

Mai

 12. Mai 2016

On your last day on earth, the person you became will meet the person you could have become

Teab kas just viimasel päeval, pigem need viimased aastad / aastakümned .. sôltub. Nii et tuleb end kokku vôtta ja natu jälle tegutsema hakata. Igas suunas. Motivatsioon kasvab ja kahaneb siin muudkui. Nägin paari pilti ühest kunagisest klassiôest, kes jälle TÜ-s mingi diplomi kätte sai. Ma ei tea mitmenda-setmenda tema puhul. Lisaks sellele, et ta ääretult intelligentne ja edukas on, näeb ta ka lihtsalt meeletult hea välja.. sile, ja naiselikult musklis. Crossfit on vist selle taga nagu aru saan. Eks sellele vôi siis kick-boxile olen ise ka taas môelnud. Aga vaevalt see ilma ristatisidemeta kôige parem môte on. Täna autosse istudes käis jälle see vastik nôks läbi. Ääretult ebameeldiv asi... Samas mingit sidet ma ka koguaeg jala ümber kanda ei viitsi. Täna oli igastahes narkoosi-termin, mis enne op-i ikka tehakse. Haiglasse panin ka ennast kirja ära, loodan et asi üksik-palatiga ikka klapib. 

Spordist muidu - midagi ma ikkagi juba teen vaikselt...planki, kôhulihaseid, kükke, ratast. Parem kui mitte midagi eks. Nahahooldusele ja toodetele panen ka rohkem rôhku. KU2 on mu hetke vaieldamattu lemmik ja usun, et selleks ta nüüd järgmised ajad ka jääb. Alates ripsmedushist, mis mul on ainuke meigi-vahend. Seega peab see ikkagi hea olema. Pluss näohooldus, mis nüüd vanusega aina olulisemaks hakkab saama. 

Nojah ja siis muidugi see CFA teema...

Ahjaa kuputan ju ka! Kintse, kôhtu, dekolteed, silmaaluseid. Ma ausaltöelda täitsa usun sellesse värki, mônusalt ôhetama vôtab ikka naha. Kui see aga ikkagi midagi väga ei tee, siis vähemalt teadlikuks oma rasvast ikka  :) 

Tundub, et 2016 aastal oli maikuu kuidagi rahulikum (vôi siis just mitte), ei ole väga palju kirja pannud toona. 

Vanavanemad

 5. Mai 2016 

Charming, magnetic, irresistible = presence + self-esteem + emotions (you know who you are, what you want and where are your strengths and weaknesses

7. Mai 2016

The numbers tell the story, they always do

8. Mai 2016

Päevaplaan - mis sa täna teed. Seda on vaja teha, seda ma tahaks teha ja seda vôiks teha. Päevaplaan peab olema, siis ei lähe elu raisku.

9. Mai 2016

Me näeme maailma mitte sellisena nagu see on, vaid sellisena nagu oleme meie

10. Mai 2016

Trust is the key. Let go. Do it big, do it right and do it with style

No mis iganes valem see ülemine ka poleks...

Päevaplaani suhtes olen nôus, saab palju rohkem tehtud kui muidu. Muuga ka endiselt nôus.

Mul hakkas lôpuks füsio ôlale pihta. Teisipäeval kell 11 oli esimene seanss. Sai siis poiss jälle ämma juurde viidud ja isegi nii kokkulepitud, et ta jääb jälle ööseks. Väga palju sai tol päeval tehtud, uskumatu mis kôik ära jôuab, kui ei pea väikse nagaga pidevalt asjatama. Eile hommikul siis helistasin ja uurisin, et kuidas läheb ja et toon siis poja varsti ära. Aga ämm tegi ettepaneku, et las poiss jääb üheks päevaks-ööks veel, sest neljapäeva hommikul mu ju jälle füsio ja oleks ta niikuinii selleks ajaks taas nende juurde viinud. Esimene môte oli, et väga môistlik, aga ma ju ikkagi nagu igatsen ka oma pojaraasukest juba. Et äkki siis hüppan niisama nende juurest läbi korraks. Samas tundus see môte ka kohe môtetu ja otsustasin ikkagi, et las poiss tôesti harjub ja ei hakka neid segama. Ja siis tekkis siuke segane tunne, et mida ma nüüd selle sülle langenud vabaajaga peale hakkan. Sada môtet käis peast läbi, mida kôike teha vôiks. Majapidamis-värgid said ju kôik juba tehtud selleks nädalaks. Esimesena läksin otsisin endale linnast sushit :)) Lôpuks ei teinudki muud, kui vedelesin lihtsalt. Väga veider tunne, et juba teist päeva on selline "vabadus". Väntasin natu ratta-trenazöriga ja tegin omi harjutusi jne. Pisut veel pesupesemist ja meest ka aitasin keldris, kus ta ümberkorraldusi teeb. Ja oligi siis veel mônus ôhtu abikaasaga. Varsti panengi end valmis, teen ühe pika-pika dushi seanssi, käin seal füsios kiirelt ära ja otsin suure ôhinaga oma pojaraasu ära. Huvitav kuidas ta üldse reageerib. Ämma-äia sônul on tal koguaeg nii tore olnud, ja meid ei tundunud üldse igatsevat. No tore tore, sest kolme nädalapärast on ta niikuinii sunnitud pisut rohkem aega nendega veetma. Tôeline taevakingitus, et on lähedal sellised toredad vanavanemad, kellel ka aega ja tahtmist jagub.  

Vahepeal

 29. Aprill 2016

I earn my right to be hated

I got skills. I just can't find them right now

Envy is a bitch

30. Aprill 2016

Due diligence, that's all

If you do 1 hour in a day your field/expertise, in 5 years you are national expert

1. Mai 2016

Select & Connect

You got a have vision, what exactly you want

3. Mai 2016 

Fuzzy statements make progress hard to measure

Get rid of bad habits - say "I don't do X", instead "I can't do X"

4. Mai 2016

1. Pick a time

2. Ask for this miracle to happen during next 48 hours

3. Let go of any expectations

Väga tihe aeg on olnud. Päiksepôletus eelmisest pühapäevasest suusapäevast. Sai poiss ämma-äia juurde viidud ja kahekesi üks mônus suusapäev tehtud. Münchenis paari eesti tüdrukuga brunchitud. Ôlleaed eile, ka taas paari teise eesti tüdrukuga. Mehe vanatädi oma mehega käisid külas. Jne. Ei mäletagi päris kôike enam. 

Külviaeg

 28. Aprill 2016

Mida külvad, seda lôikad. Mida enda kohta môtleme, saab tegelikkuseks

Nothing great is ever achieved without much enduring

Huvitav misasju ma lugesin vôi kuulasin toona, et sellised tarkuseterad muudkui pudenesid. Hetkel ei loe nagu midagi enam, ega kuula kah suurt. Eks mingid tôed on niikuinii paika ka saanud juba, seda huvitavam on toonaseid märkmeid lugeda. 

Nädal oli tihe, sôitmist palju. Kôik abikaasa kaubikud vajasid riburadapidi töökotta kummivahetusse viia, mina pidin siis ju teda sôidutama. Enda bussi rehvid said ka vahetatud. Minu Mersu veel jäänud. Näis mis sellest pikast nädalavahetusest saab... pole nagu üldse konkreetseid plaan veel.. 

Eksole

 27. Aprill 2016

Never try to take before you give

Turn your fear into fuel

High value woman attract high value man

;-)

Uni

 25. Aprill 2016

How can I increase my output?

The key to happiness is process

Raise your standards

26. Aprill 2016

I expect to be successful and never be broke again

Nojah päris broke ma toona just veel polnud, aga juba kuid töötu küll jah ja meeleheitlikult otsingutel. 

Ma ei ole väga pikka aega nii hästi maganud kui täna öösel. Vôibolla ka kortisoni süsti tôttu ôlga muidugi, millel on ka tuimestav omadus. Igastahes seetôttu ei olnud ka enam nii metsikuid valusid keset ööd. Eile vaatas üks teine doktor (samast praksisest) mu ôla MRT üle ja ultraheliga ka natu uuris. Äge limaskestapôletik ôlas ja lisaks on üks kôôlus vôi asi (saksa keeles Sehne) natu välja veninud ja oma kohalt ära lipsanud ja tekitab seega jamasid. Esialgu üritatakse süstidega ja füsioteraapiaga asi korda saada, kui see ei aita siis väike op, kus seda kôôlust natu pingutatakse taas. Oejah...täielik vigane pruut. Ilma metsiku valuta ärgata on muidugi karge. Kuigi nii uimane on ikkagi veel olla... kohvi aitab! 

Juhus

 22. Aprill 2016

Paper is just a paper

Don't walk, dance

23. Aprill 2016

Fear is just a line in your head. You can choose what side of that line you want to be on 

Action cures fear

Väga ôige...kui tekib mingi hirmu-moment vôi siis need suuresti arutletud paanikahood (mis minu jaoks ongi hirm tuleviku ees), tuleb midagi teha. Aitab. Kasvôi elamine korda lüüa. Veel parem oma hirmu suhtes midagi ette vôtta eks. 

Nädalavahetusel kuulsin gondlis eesti keelt. Paar poissi jutustasid ja tuli välja, et nende isa ka oli. Kui inimesed jätavad tropi mulje, mida on ka mingite noorte-kampade puhul nähtud, siis väga välja ei näita, et ise ka eestlane. Aga seekord tervitasin kohe ja asusin uurima, et kas puhkusel jne. Puhkusel, ja seda nad teevad igal aastal just sel ajal, sest Eestis koolivaheaeg. Väga meeldiv jutuajamine oli, ja väga sümpaatne inimene. Kuna tal olid laenutatud suusad, jäi ta nimesilt suuskadel kuidagi meelde. Pärast, igavene nuhk, googeldasin. Ühe minu jaoks väga pôneva firma finantsjuht. Kunagi pakuti mulle selles firmas isegi äkki tegevjuhi abi kohta...vôi miskit säärast. Tähendab, et ei pakutud, aga kutsuti koha konkurssile nö. No igasugu asju ikka juhtub ja maailm on pisike. 

Mure

 20. Aprill 2023

Seal kus on sinu tähelepanu, seal on sinu vägi (Mai-Agate Väljataga)

Väga veider nädal on olnud. Môtted on ikka naabri peal. Nüüd aga rohkem sellised muremôtted tema pärast, et mis ja kus. Üks kahest, et kas ta on ikka veel haiglas, kuigi ma ei usu, et teda seal nii kaua kinni peaks pidama. Vôi ta otsustas kohe kuhugile vôôrutuskliinikusse asuda. Kes teab. Aga ei kujuta ette, mida sa vôid môelda, kui hommikul haiglas üles ärkad ja kuuled, et eelmine öö käisid tuletôrjujad, politsei, kiirabi ja peaaegu ka press (rääkimata mônest naabrist) sinu korterist läbi. Ja mis olukorras naabrid sind tegelikult nägid... Ja siis, et sinu üürile-andja vôtab ühendust sinu venna ja emaga kogu kupatuse pärast. Tegelikult ainult lahti jäetud akende pärast, mida politsei lubas öösel veel tulla kinni panema, aga hommikul olid kôik veel pärani. Vôtit oli vaja. Ja nad loomulikult ei teadnudki, et poeg, vôi vend, hetkel haiglas. 

Äiaga täna rääkisin, kes selle maja ju tegelikult ehitas vôi ehitada lasi. Ta arvas, et peaks ikka enne, kui kôik juriidiliseks läheb,  ta emaga asja arutama,... tegelikult väga südamlik ja inimlik suhtumine. Ja see ongi selle pere puhul minu jaoks kôige köitvam olnud. Ämm on teistmoodi, ta on natuke tundetu ja südametu kohatu ja ääretult pragmaatiline. Aga hetkel on vist nii ôigem. Abikaasa niikuinii ütles, et see käik vaja lihtsalt enesekaitseks ettevôtta igasugu kindlustuste môttes jne. Aga enne kui naaber advokaadilt hoituse saab, läheb ise ta juurest läbi ja seletab olukorda ja mainib, et siuke kiri varsti tuleb. 

Sest tegelikult on ka teised naabrid hetkel natuke rahutud. 

No igastahes on ka muud juhtunud. Eile kobisin Münchenisse messi-keskuste kanti,  et jälle selle sôbrannaga kokku saada. Kaks tema kolleegi olid ka kohal, väga meeldiv ôhtu. Meil sôbrantsiga (nagu vanul ajal) venis asi pikemaks. Sai naerdud ja isegi nutetud ja väga sügavuti mindud. Koju läksin taksoga, ja no arvestasin et 100 euri ikka läheb (vanade aegade järgi). Aga see kuradi paks mustanahaline üritas mind ikkagi lollitada. Hoolimatta sellest, et Müncheni taksosid pidevalt kontrollitakse siukse jama eest. Mingi hetk kui ta aru sai, et vist pole môtet, sest ma ikkagi teadsin kus ja mis jne...siis mingi hetk pani taksomeetri kinni ära. Sôita oli veel omajagu. Lisaks ma ju vingusin ta sôidustiili üle, mis oli lihtsalt kohutav...gaas-pidur-gaas-pidur ja seda lihtsalt ilma takistuteta teel. Hakkas rääkima (väga halvas saksa keeles), et sul ju hea meel, et ma su koju viin, ole ônnelik. Ei osanud muud vastata, et kas see pole mitte just sinu töö? Vôi mis? Tropp kuubis. Ma andsin sitapeale ikkagi 10 euri tippi ka, sest nii on viisakas. Ja mis iganes jobu otsa sa satud, ilmselt temal nii hästi ei lähe,  nagu ta ka mainis, 6 last jne. Aga enamus ôpivad vähemalt juba korralikult. Aga ehk midagi see ikkagi aitab. 140 euri oli sôit, ma tavaliselt ei osta nii kalleid saapaidki. Aga noh .... äkki peaks? Igatsahes ôhtu oli äge. 

Täna sai muidugi pohmakaga ja ähmiga ärgatud. Kiiresti poiss korda, midagi süüa (temale), kohvi (mulle) ja siis varba-arsti juurde, sest tal suure varba küüntega mingi jant. Täpselt ôigeks ajaks jôudsime kohale. Väga meeldiv varbaarst, tuli välja et polegi midagi muud teha, kui kreemitada ja jalavanni, midagi hullemat pole ônneks.  Mida ka lastearst varem juba öelnud oli. Aga poja lihtsalt koguaeg viitab oma varbale ja seetôttu ei teadnud ka mida teha...Lihtsalt halb varba-kuju vôi midagi taolist. Siis ämma-äia juurde, poiss sinna antud (oli juba eile nii kokkulepitud) ja natu jutustatud. Siis kiiresti poodi ja peale seda abikaasale auto-töökotta järgi, kuni firma ühe auto rehvid vajasid vahetust suvekummide vastu. Järgemööda peavad nad kôik nüüd vahetatud saama. Siis kohe küürima, sest kui ôhk puhas, siis selleks see aeg on. Triikima. 3-4 tundi produktiivsust. Pool alkohoolses olekus veel ma pakun. Kui abikaasa töökojast peale vôtsin, küsis, et kas sa oled siin midagi desifintseerinud vôi tuleb see eilsest ôhtust....pidin tunnistama, et desinfitseerinud pole ma autos kaua juba miskit. Njah, aga üht-teist sai täna ikkagi tehtud.

Muide täna on Hitleri sünnipäev ja minu esimese tôelise armastuse sünnipäev kah. Veider päev...

Vastik

 17. Aprill 2016

Congratulation for your new super coole and excellent payed new job

Mache niemanden zu Deiner Priorität, der Dich für eine Option hält

19. Aprill 2016

No risk, no  reward

Uut tööd mul toona veel ei olnud, lihtsalt mingi manifest ilmselt. See vôttis veel oma jagu aega.

Igastahes väga paha maik on nädalavahetuse intsidendist ikka suus. Tuleb välja, et see naabrimees on varemgi veidralt käitunud - talvel lume ja külmaga väljas ihualasti ringi jooksnud, nädalavahetuseti korteris karjund ja laamendand. Me oleme nädalavahetuseti enamasti ära, seega suurt nagu ei tea mis toimub. Enamus ajast ta suudab ikka normaalne püsida mu meelest, aga korralikud joomahood käivad peal ilmselt. Praegu on tôesti selline hirmu ja viha segadus, sest napilt oleks vôinud palju hullemini minna. Ja oht on ju endiselt olemas. Naabrimeest poole küll enam näinud, äkki isegi on haiglas veel. Igastahes käisid ta ema ja vend ka veel korterit üle vaatamas, kuna abikaasa vôttis nendega ühendust järgmisel päeval. Mees läks ka nendega korraks kaasa, ikka korralik läbu... Kôik kohad erinevaid alkoholi pudeleid täis jne. Lisaks oli ikkagi tahma ka pliidi ümbruses, mis tähendab, et tegelikult midagi seal juba pôles. Ônneks ei läinud edasi lihtsalt. Endale jôudis ka kogu asja shokk alles järgmisel päeval kohale.

Ving

 16. Aprill 2016

You get what you tolerate

Asju on vôimalik ainult kahte moodi teha, kas hästi vôi halvasti 

No vat kui must-ja-valge :)) Aga tegelt nii vist on. 

Just äsja natu peale kella ühteteist öösel (pühapäeva ôhtu) kuulen uksekella. Mäh? Ääriveeri piilun uksesilmast, ja nähes kahe korteri naabreid ukse taga, tegin muidugi lahti. Selgus, et mônda aega on juba mingi alarm meie kohal olevas korteris pläranud. Ise ma seda ei kuulnud, abikaasa juba oli voodis. Äratasin siis mehehakatise üles, sest tema on tegelt maja peremees ja ka tegelikult ainuke ôige mees siin majas (8 korterit). Ülemine naaber on niivôinaa muret tekitanud. Tavaliselt ta on selline hästi meeldiv ja jutukas ja tore ja korralik lihtsalt. Hea töö jne. Aga siis on mingid faasid, kus teda ei tunne enam äragi. Ema viib teda jalutama, ta ise ei jaga maast-ja-ilmast tuhkagi. Ema elab kuskil nii 10 km kaugusel. Esimest korda kui teda nii nägin ehmatas päris ära. Tekkis kaks môtet, et kas alkoholismi mingi tsükkel, vôi siis tôesti raske haigus.... Äratasin abikaasa kiiresti üles ja ta asus asja kontrollima. Kuna uksekell ei aidanud, kolkis korralikult vastu ust, ikka nii mehe moodi. Mina jooksin garaazi, et vaadat kas ta auto on üldse seal, et äkki teda pole üldse koduski. Oli küll. Siis jooksis mees välja, et akendest näha, kas kuskil pôleb tema korteris. Selle kolkimise peale oli naabrimees ikkagi uksele tulnud, ainult t-särk ja muud ei miskit. Kui ma nägin, et üleval uks lahti läks, jooksin ka kohe ülesse ja tundsin kohe mingit vingulehka... korterisse ei läinud, aga ei lasknud ka sel pool-paljal mehel enam sinna minna, ise ta oli täiesti kontaktivôimetu. Siis jôudis abikaasa ka kohe üles, tormas korterisse, tegi kôik vôimalikud aknad lahti ja uuris, et kust see tuli tuleb. Ma muidugi ka. Naabrid helistasid tuletôrjesse. Tuld ônneks ei olnud, aga korter oli vingust paks. Ja kohe ei leidnud ka, et mis pôhjus, aga siis ikkagi pliidil olid mingid odavad plastik ôllepudelid, visatud, pliit enam kuum ônneks polnud, aga piisavalt et korraliku jama tekitada. Lisaks oli mingi paar viinapudelit kôrval laual ja hunnik tablette igal pool. Ühesônaga tuletôrje oli kôige kiiremalt platsis, vaatas asja üle ja tegi ilmselt kindlaks et ohtu enam pole. Siis jôudis politsei, kes alati siukseid asju protokollima peab ja alles viimasena kiirabi. Kiirabi vôttis mehe igastahes kaasa, omal jalal ta tuigerdas (nende toel küll) vähemalt trepist alla. No ônneks nii, sest sinna korterisse teda sellises olukorras küll päris kindlasti jätta poleks saanud. Mu mees veel uuris, et kas nad panid aknad jälle kinni jne...aga ühel neist politsei, vôi siis tuletôrje olid juba vôtmed ja mainisid, et korter peab veel tuulduma, nad pärast käivad veel läbi ja panevad kôik korda.  Kurb teema. Hea, et nii läks... ma arvan. 

Täna on tegelikult üldse teistmoodi päev. Viimane päev meie suusakuurortis nö. Nüüd on mägedel kevad-puhkus (v.a. lisustik). See oli tegelikult nukker. Kuidagi on just see piirkond ja suusk väga südame külge kasvanud. Lund oli ikka vingelt veel ja suusatada sai korralikult iseenesest. Ja kôik need inimesed.. ja meie sealne kodu. Lisaks tuli üks sôbranna Eestist külla, kes töö-asjus Münchenis. Elas kunagi ka Saksas ja temaga on igasugu shöud saanud. Ikka väga hulle asju koos tehtud. Nüüd on tal ka poeg, 4 kuud kôigest vanem kui meie oma. Kihlatud ja tundub ka eluga kenasti rahul olevat. Temagi on piisavalt asju läbi teinud ja elanud nii et hoia ja keela. Ta on veel vähem asjadele risti ette löönud kui mina :-))  Väga äge oli näha. 

Tänases päevas oli lihtsalt nii nii palju erinevaid momente..kurbus, rôôm, shokk, hirm...

Ja naljakas fakt veel, kui ma hôikasin, et korteris pôleb (tossu tôttu), siis üks naber haaras koridoris oleva tulekustuti ja tôi üles, aga kiskus kohe kiunuma, et ta ei oska ju seda kasutada (vanus nii 25-30). Ônneks jôudis mu mees ka kohe veel lisa kustutiga üles, tal poleks sellega mingit probleemi olnud. Aga jah... mina ka ei oska seda kasutada... Peab kiirelt ära ôppima. Ja et noored mehed nii saamatud on, on muidugi ka nukker. 

Ainuke mees täna kôigist kolmest kes kohal olid, oli tôesti minu mees! 

  

Alkohol

 15. Aprill 2016

Andja käsi ei tühjene

Vihm puhastab

Suhtuge kôigesse austusega ja ärge seadke end kellestki kôrgemaks

Kôik rumalad môtted teiste suunas pöörduvad teie poole. KAdetsemised ka. 

Ärge jooge. Alkohol hävitab keha, meeli ja hinge

Ilmselt on enamus neist ütlustest Fred Jüssilt. Kindel pole, aga tundub nagu..

Must

 14. Aprill 2016

You want something, go and get it!

Where focus goes, energy flows

Make a success a fucking 'MUST'

Kae ôudu

Mis sitasti, see uuesti

You only live once

Pokaal

 13. Aprill 2016

When the end comes for you, let it find you conquering a new montain. Not sliding down an old one (Jim Rohn) 

Do not aim too low

Eks sellest ajast tuleb veel nii mônigi ütlus Jim Rohn'lt. No igastahes panin kirja ära, sest homme tuleb tihe päev. Vaja teha üht-teist-ja-kolmandat. Norrakatele ka nende trofeed ära saata :) Mehel tekkis selline idee meie taaskordsest legendaarsest nädalast väike mälestus tekitada.

Ja see on minu hetke mänguasi (mitte see tagumine..). Siiamaani olen täitsa rahul. Kaks päeva ju lausa vändatud juba. 

Järjekindlus

 12. Aprill 2016

Say shut up for bad thoughts

It's better to be prepared to an opportunity and not have one, than to have an opportunity and not be prepared

Persistence

Be sincere; be brief; be seated (F. D. Roosevelt)

Tough times never last, but tough people do

Tegelikult on just järjepidevus hetkel see, mida vaja praktiseerida. Hetkel küll peamiselt ôppimise ja liigutamise suhtes. 

Täna pole väsimust ollagi enam, nii vôiks jääda kah. 

Pekk

 8. Aprill 2016

Things will work out

1+1 on 2 ja see on päris mahe

9. Aprill 2016

Champagne

10. Aprill 2016

1) Catch yourself having negative thought

2) Replace it with positive one

3) Praise yourself for rejecting negative thought.

Replace worrying with solution search. 

Make peace with time

11. Aprill 2016

Let all your problems be whenever they be, but not with you

You don't have to be great to get started, but you have get started to be great

Minu trenazör jôudis sel ajal kohale kui Asutrias olime. Eile panime kokku. Täna väntasin juba oma 50 minutit. Kôhulihaseid tegin. Mingi tervisejoogi tegin ka endale kurgist, sidrunist ja piparmündist. Pisut peterselli kah. Vaja end jälle vormi saada! Mingi väga imelik väsimus on viimasel ajal kallal. 

Ohlalla

Kui keegi X inimene nii reaalselt su unenäkku trügib ja seda veel sellisel ‚huvitaval‘ kombel, kuigi sa temale ikka niisama lihtsalt just ei mõtle… no lihtsalt veider tunne on. Nägin eile õhtul veel oma unenäokangelast ja ei julgenud kohati silmagi kaeda 😀 Punastama võttis. Samas nägin silmanurgast teda ka mind pidevalt põrnitsemas. Tekkis küsimus, et äkki nägi tema mind ka  miskil põhjendamatul kombel unes. Une-telepaatia 😊 See on seesama mees, kellele ma esmakohtumisel seletasin, kui mõtetu ja igav on murdmaa suusatamine, ja kes osutus Austria biatloni rahvusmeeskonna üheks treeneriks. Sõbraks jäime 😀 Äge on ka, kuidas ta meie pojakesega jaurab ja jutustab. Lahe tüüp. Tal endal vist isegi on 1-2 lapselast ka juba. 

Täna igastahes tegin kogu väsimusest hoolimata korralikud suusaringid. Eile sai jälle liiga hilja voodisse kobitud ja noh ega siis seetõttu väikse lapsega kauem magada ei saa. Aga suusk oli mõnus!

Muinasjutumets

 6. Aprill 2016

Luxury

6.Aprill 2023 

Kôik mis meid ei tapa, teeb teatavasti vanemaks ja inetumaks (Yana Toom just kuskil telesaates mainis midagi taolist)

Niih kohe kui poiss üles ärkab, pakin kotid-potid kokku ja siis kuni esmaspäevani mägedesse! Kuigi ilm suurt selline terrassi ilm ei tôota tulla, sellegipoolest on tore ka lihtsalt hütis sumiseda. Suusa saab muidugi ka alla taas, see on hea. 

Unenäod on väga selllised ...kevadised viimasel ajal :)) Veidrad ka nagu ikka. Kuna ôla tôttu on magamine üsna häiritud, siis tänu pinnapealsele unele mäletan ka ühtteist. Tea mis seal alateadvuses ikka teoksil on, täielik kammajaa. 

Täna üritan osteopaadi juurde aja saada. Mitte, et mind unenäod häiriksid, aga korralikult magada tahaks ka taas kunagi. Pean ju juuniks särama :D

Meil siin ümbernurga on kohe väike selline lôbustuspark väiksematele lastele, Muinusjutumets on nimeks. On selline väga armas pargike. Kui mehe juurde kolisin, siis töökaaslastele jne seletasingi, et Muinasjutumetsa kolin.  Eile siis otsustasime läbi hüpata, kuigi ilm on jälle täiesti talveks pööranud. Aga päike siras. Poiss oli rahul, igasugu karusellid proovisime ka järgi. Ja ilmselgelt vähemalt kümme tiiru siukeste oldtimeritega. 

Siht

 5. Aprill 2016

Schwer verliebt <3

Truth is like poetry, and most people fucking hate poetry

Persuasion: give before you ask

Jah ilmselt ma rippusin toona veel oma mösjöö küljes kinni ja lootsin ikka aadlikuks saada. Kuigi keda need von'id, de'd jne hetkel enam huviatavad. Samas teadsin ka kuskil sisimuses, et see asi on läbi. Tsekkasin oma blogi ka toonase aprilli kohta, aga ega midagi nagu välja ei lugenudki. Köik muud ütlused, täitsa ôiged eks. 

Otsustasin end kätte vôtta, rasvas ja lodev olen. Kätte vôtmiseks on minul vähemalt mingit sihti vaja. Seega sai üks üritus paika pandud, kuhu otsustasime minna ja mis tôotab väga vahva tulla ja seal vôiks ju särada. Ei hakka siin rääkima mis pôhjustel just, aga pôhjus on olemas. Ma olen küll sel hetkel ilmselt karkudel, aga see ei häiri tuhkagi. 10.-11. juuni! Kaks kuud aega tegutsemiseks ja ainult enda jaoks. Nädalavahetus peale seda on tegelt plaan veel oma norra sôpru ka külastada. Juuni tuleb pônev!   

Esimese sammu tegin just ära. Tellisin endale sellise kokku-klapitava jalgratta trenazöri. Pôlve tôttu ma niikuinii pean natu jalalihast treenima, ja peaaegu ainus teema ongi jalgratas. Aga jalgrattaga väljas mulle väga ei meeldi sôita. Nii et siuke variant pigem sobib....küll see rasv ka nüüd kahanema hakkab. Seal on kätelihatsele isegi ka veel minig funktisioon. Näeme näeme. Tegelt peaks kaalunumbreid siin vôibolla enda jaoks kirja panema. Hetkel kôigub 168 pikkusele kuskil 66-68 vahel. 62 oleks täitsa ok. Kahe kuu pärast vôiks äkki max 65 ette lüüa? Loodetavasti vähem..                                         

Vôi nii

 3.Aprill 2016 

Elu tuleb ära kannatada 

Noh nii morbiidne ma hetkel küll ei oleks, elu ikka pakub ühte-teist pônevat ja seda pidevalt.

Aprill

 2. Aprill 2016

It is time for perfection

Where attention goes, energy flows

Nii on 

Naised

 1. Aprill 2016

Pole olemas mehi, kellele ei meeldi lilli tuua. Ainult naised, kes lepivad mehega, kes ei viitsi neile lilli tuua 

Igal naisel on oma tariif

I settle nothing less than butterflies

Taandareng on ka areng 

No vot siis tarkuseteri :)  

Ah ja üleeile sai ju helistatud ka toonase bossiga. Uuris Eesti kohta tegelt hoopiski seetôttu, et neil firmal on Vilnjuses miski uus projekt (teemaks firmal on muideks vee jätkusuutlikus, need ressurssid hakavad meil muideks ka otsa lôppema) ja ta lootis ilmselt, et äkki juhtumisi saan keeleliselt edasi aidata. No eks siis selgitasin olukorda. Aga ääretult meeldiv jutuajamine oli ja leppisime kokku, et kui ilmad soojemad, siis saame kuskil Biergartenis kokku kah. 

Kuna poja veel magab ja kôik on triigitud jne ja midagi nagu netist pole ka kaeda, siis sattusin taaskord Louise Hey ja Wayne Dyer'i peale. Ilmselgelt on kôik nende nii öelda bisness  suunatud inimestele, kel on hetkel raske. Kas on suhe purunenud vôi on metsikud majanduslikud probleemid, vôi isegi raske haigus. Toona kui neid kuulasin oli mul täpselt siuke madal madal seis. Hetkel muidugi ongi täiesti teine pilk nende jutule, siuke kaine ja kaalutlev. Praegu on ju kôik stabiilne ja ilus. Saan pojaga jämmida ja kasvada, saan ôppida kui tahan. Kôike saan teha ilma tööstressita ja siia-sinna rabelemiseta. Samas, midagi nagu jällegi ei sobi. Miks see inimene on ikka nii rahutu??  

Suusad

 31.03.2016

Sel ajal ma otsisin tööd ja olin lihtsalt kirja pannud, millist, umbes millistes firmades jne. See manifest läks pooleldi isegi täide, aga alles aasta hiljem. Ainuke asi lihtsalt jäi puudu, et reisima uues kohas ei pidanud, muu tegelt sobis. Aga need tööreisid mulle ikka meeldisid toona, kuigi olid ikka parajalt väsitavad ka. Aga ehk siis järgmisel positsioonil taas ;)  Samas tööiseloom ja keskkond oli vägagi rahvusvaheline, seega natu korvas see kah. 

Eelmise nädalavahetuse tipphetk oli see, et meie pisikene sai endale esimest korda suusad alla. Lihtsalt môtlesime et vôiks ju natu ringi libiseda. Lapsed üldjuhul hakkavad suusatamist ôppima kuskil 3-4 aastaselt, ta ju alles kaks. Aga tundus et meeldis. Päris vahva päev oli, mingi kummirôngaga lasime ka veel nii mônegi tiiru mäest alla. 

Jeerum

Youtube viskas Kaja Kallase miski video mulle ette security conference' ist. Kuna isa ka kiitis, et teda kutsutakse igale poole jne. ................ Kohutav. Inimene kes on töötanud Brüsselis. Ideed vôivad ju head olla, aga nii kehvasti neid inglise keeles edasi anda ja kanda. Kui su parasiitsônad on "you know" ja "I mean". Paras reklaam jutt muidugi jne. ja ôiged jutud. Aga ma näiteks välismaalasena väga kuulama ei jääks. Ikkagi väga laialivalguv... siia-sinna. Uskumattu. Pôhiidee jääb nagu kuhugil pilvedesse. Lôpuni ei viitsindki kuulata.