Karma

Karma virutab mulle ikka hoolega vastu vahtimist, ilma pikemat aega raiskamatta. Nii nagu mina käitun mônega, käitutub môni teine minuga vastu...
Ei ole siin mingit ajavahemikku vahepeal ja molutamist ..kohe näidatakse koht kätte. Ja nii ju ongi kôige parem ja selgem eks. ei pea hakkama pead murdma ja tagasi vaatama, et mida ja kuna ma siis miskit jälle valesti tegin..

ma pole oma kassiahastusest veel eriti üle saanud. aga hea meel on, et siuke piir nii konkreetselt ette löi. töö suhteks oleks igastahes veel palju areneda... vöimalus on hetkel täitsa olemas laineid lüüa, kui ise asja rohkem energiat panna ja öigeid küsimusi küsida. samas kogumus on see parim öpetaja..minul see loomulikku intelligentsi ja tarkust puudub.. ma olen ikka siuke, kes areneb tehtud vigade kaudu.
Aga nii armas juhtum oli öhtul.. Läksin oma kudend olemisega söbranna kampsunit ühest pubist ära tooma, mille ta laupäeval sinna oli unustanud. Päeval olin helistanud ka, ja öeldi et on siuke kamps leitud küll. Kohale jöudes vöttis "tuttav" ettekandja mees (see on siuke korralik bayeri koht, seega ettekandjad ona ka üldjuhul mehed... kes ikka neid taldriku hunnikuid ja liitriseid klaase tassida jöuavad) suure naeratusega vastu nagu vanale söbrale. Tegelt on asi nii, et suvel käisin seal kohas isaga ja siis ma rääkisin temaga pisut juttu jah... tegi paar komplimenti ja vsjo. Nüüd siis laupäeval läksime, no oma neli kuud hiljem, vöttis mees nagu vana söbra vastu. Ja täna ka. Nojah aga kampsuni asjus saadeti mind omaniku juurde, kes seal ka ringi sebis. Tema ei teadnud kampsist enam midagi, et sealkohas pole kommetki kuhugile körvale asju panna, jäetakse lihtsalt nagisse rippuma. kes tuleb otsima, see tuleb. soovitati lihtsalt natu nagisid pidi ringi vaadata.  No ma siis natu nöutu olemisega olin seal, ära ei kippund minema..  mötlesin, et tsekkan siis nati neid nagisid.. aga ei viitsind ka nagu. Koht on ikka päris suur. Ja siis oli tuttav mees jälle juures ja embas mind soojalt :D lihtsalt niisama heast peast. Kuidagi väga armas oli siukselt vöhivööralt siukest sooja kallistust järsku saada :) Aga siis tuli juba omanik ka, oli kampsi ikka kuskilt kassa tagant leidnud ja andis selle ka laia naeratusega üle. Tänasin siis hoolega ja  jätsin laia naeratusega meestega, endal veelgi laiem naeratus ees, kenasti hüvasti. Ja see muie jäi veel möneks ajaks ette.

Hale!

täna tuli enesehaletsuse hoog peale. Eks natu seepärast, et nädalavahetus olid armsad söbrad siin ja saatsin nad just ära. Ja siis on alati siuke nukker moment. Sest kogu see aeg oli ikka nii vahva  jälle. Sai pubisid-baare pidi käidud. Erinevad jöuluturud läbi vaadatud ja neid on siin töesti iga nurga peal ja igat sorti. Sai uisutamas käidud, ja modernset kunsti kaemas. No see peab end mulle veel omajagu töestama end.
See selleks, aga pluss siis veel see enesehaletsus. Mis on absoluutselt öigustatud.. mitte niisama hala. Ma olen ikka mönel teemal ääretult hale olnud viimasel ajal... no päris kaua tegelt juba. aga nüüd ma olen väsinud sellest hale olemisest ja enese maha materdamisest..varjates/ilustades seda lihtsalt mingite labaste valedega. Piisavalt kaua juba kestnud. Siuke idioot... muudkui pasundatakse, et köik algab iseenese respekteerimisest. Aga kui ennast ikka ei salli, et mitte öelda - vihka, no siis on veel eriliselt suur töö vaja ära teha eks.
Kaunis Chris...ka üritas midagi... äkki networkingu möttes? ma olen lühema aja jooksul jöudnud suheteni, milleni möni peab pugema aastaid. Ma ei tea. Enam ei huvita ka. See teema on nii löpetatud kui löpetatud. Ja kui ma peaks jälle otsast alustama, siis palun tulge keegi ja tooge mind maa peale tagasi!!!!!
Aga selle enesehaletsue pöhjus polnud üldse tema, ta oli juba niivöinaa unustatud... 
Ah aasta hakkab löppema.. maailm ka. Eks see oli märk, et aitab küll. Ja töepoolest aitab (hale olemisest... enesesallimatust paraku nii lihtsalt välja ei lülita).
Aga täna haletsen end veel nati, et ma nii hale olen olnud..  Ja siis veel paar päeva vaja särada ja siis olengi Eestis ka!

Püha juhmust

Tahate räägin teile saladuse? ;-)  Vot ei räägi ka. No tegelt pole saladust veel ollagi. Tuleb alles. Eks ma siis räägin :)
Igastahes ma olen siin viimsel ajal rohkem nagu töö lainel. jah vahelduvalt peaga pilvedes höljudes ka. Ei teagi kuidas mönel inimesel önnestub paari tunniga endasse nii suur usaldus ja kiindumus tekitada, et kohe ei tea mida köike teeks, et talle seda kuidagi töestada. Ja kuidas nii väga tahaks teda aidata tema väga järsku tekkinud leinaolukorras. Ja seda köike inimeses, kel tekib teiste suhtes usaldus alles peale aastatepikkusi jändamisi. See selleks.
Töö... ehk siis tegelt tahaks kolleege taga siunata. Üks köige morjendavam asi vist töötamise puhul on, kui pead alluma endast ebaadekvaatsematele inimestele. Vöi noh, kelle suhtes sul professionaalses möistes respekt puudub. Mul önneks nii see pole. Suuremad bossid on ikka väga karismaatilised ja edukad tegelased selle söna igas möistes. Aga paar samal tasemel kolleegi on küll jobud, ja nii palju kui ma ka oma pölastavat olekut varjata olen üritanud, tundub et enam ei suuda. Vöi noh ma olengi siuke üsna avatud olekuga inimene, kelle näost enamasti vähemalt pölguse küll vöib välja lugeda..  Ok üks on alles nooruke, kuskil 26-27. Tüdruk. Maakas. Jah teen juba vahet küll maakatel ka.. kuigi Saksas on see veits raskem. Siin on maakad ka üldjuhul üsna kombekad. Igastahes üks kole asi naiste puhul, on kui nad söömiskommetest ei oska kinni pidada. Mitte, et ta matsutaks, aga kui söögi kallale saab, asub habima juba enne kui köik lauda on jöudnud istuda ja headisu teineteisele soovida. Ja seda veel siukse metsloomaliku innukusega. Üldse peab ta pidevalt midagi sööma. Sama jant on teise jobuksega siin. No aga tema on juba 47 aastane mees ja kogemusi nii Löuna-Aafrikast, Austraaliani kuui Inglismaalt kogunud. Aga kes on ilmselt lambakarja loodud, see on. Lisaks sellele on ta homo ka. Mitte, et mul nende vastu midagi oleks. Ega ma sest asjast aru saa, täis hetero nagu ma olen, aga mul on nii mönigi väga hea gei söber, kellest ma väga lugu pean. Seega see töik tegelt ei loe eriti. Lihtsalt tema puhul otsin igasugu vöimalikke pahupooli. Respekt on kadunud, ja ei seda tagasi leida on ilmselt raske. Ta on ääretult meeldiv inimene iseenesest, aga selgrootu.. ja töötamise juures häirib see. Lisaks sööb ta ka koguaeg. Kaamlilöuad koguaeg käivad.. Prantslane on kolmas häiriv objekt..aga temal on vähemalt suts rohkem seda selgroogu. Ja tal on lauakombed olemas. Ja ta ei söö töö juures, iga poole tunni tagant. 
Naljakas töik on ka, et need nörgemad olevused vötavad teiste tüüp-kombeid lihtsalt ligi. Tüdruk vannub rövedalt, nagu see prantsuse kolleeg. Mölemi puhul on seda lihtsalt vastik vaadata. Ja üldse on veel möned muud gei-tüübi omadused ka üle vötnud. Möned miimikad jne. Prantslane on möningad ülemuste miimikad, vöi ütlemised, üle vötnud. Noh see on mingismöttes normaalne, et vötad kombeid üle, kui päevast päeva koos oled teatud inimestega. Igastahes ma loodan, et ma suudan siuksest asjast hoiduda. Mu meelest see on ka väike märk siuksest karjas jooksmisest.
No ühesönaga peab töötama selle nimel ilmselt, et siukstest ebameeldivustest jagu saada.. :)
Eile küsis üks ülemustest, kas ma Toulousi koliksin.......................

Rôôsa

Mina ja mu roosad prillid jälle. Mul oli lihtsalt reede ôhtu nii naljakas. See vist oleks see kôige ôigem sôna kogu jandi kirjeldamiseks. No tegelt oli nädal üldse päris aktiivne. Prantsuse kolleegid olid siin ja meil oli kolm päeva üsna intensiivset koostööd ja koolitusi. Ma ikka alati imetlen neid. Noored, ilusad, edukad ja väga professionaalsed kôik. Lausa lust koos tegutseda.. ôpib koguaeg miskit. Lisaks paar koosolekut mu lemmikkolleegi, prantslase Laurent'ga... algul oli küll kole raske asjalikuks jääda.. aga noh ei jäänd lihtsalt muud üle ja sai ikka kiirelt end öigele lainele saadud.
Neljapäeval oli üks esimene jöuluöhtusöök ühe suurema kolleegide grupiga. Hôrgu söögi ja rohke veiniga mônusas Bayeri restos. Laupäeval oli eestlaste jöulupidu, mis on viimasel ajal tavaeestlase jaoks kohe kindlasti liialt kiriklik Aga no vähemalt sai kotlette ja kartulisalatit ja siukest kraami. Aga no üleüldiselt on tunne, et asi on liiga perekeskseks ära läinud ja siukestel noortel lasteta asjapulkadel polegi seal enam nii väga miskit teha.
Aga nädala tipp oli reede! Ei viitsi siin tagamaid seletama hakata, aga pidin ühe advokaadiga pisut aega veetma. Vôi noh tegelt ühe hôôgveini ringi jôuluturul tegema. Aga asi kujunes nii, et jah hôôgveiniringiga sai algust tehtud, siis me jôlkusime niisama turul veel ringi ja kaesime kunstkraami, mis seal müüa pakuti ja naersime ja kommenteerisime kôikvôimaliku lihtsalt välja. Algushetkedest saati oli neetud lôbus. Eelmise päeva liigse veini, nelja-tunnise öö ja päev läbi kestnud koolituse väsimus oli peagi peast pühitud. Mees jutustas mulle kuidas ta eelmisel päeval pidi sôbra lastele Nikolaust mängima (see on siinne jôuluvana siis, ja tuleb 6ndal detsembril). Sôbra kaheaastane laps oli kohemaid siukse shoki saanud ja siis läks oma 20 mintsa et laps maha rahuneks ja jôuluvanast ka rôômu tunneks. Lôpuks kogu oma kommihunniku kätte saades tekkis vist ikka teatav usaldus. Aga S (see advokaat siis) mainis, et neetud raske oli küll see amet :)) No usun täitsa jah. Näkitsesime miskit süüa ja siis hakkas vaikselt külm juba näpistama. Kuna olime just täpselt siukeses pubide restode piirkonnas, siis otsustasime end kuhugile soojendama minna. Kuna ta on pôline münchenlane, siis ta tunneb neid piirkondi eriti hästi, jôudis igastahes mainida, et selles  väga uhkes piirkonnas vôib tegelt üsna jôledaid kohti ka ikka leida. Tahtis siis juba ühte kenasse hispaania lokaali sisse keerata, aga kuna ma hakkasin protesteerima, et ma hispaania ôllet küll ei taha, läksime edasi. Peaaegu üle tee oli üks kôrts, mis oma siniste ja roheliste jôlutulukestega nägi juba üsna kohutav välja. Aga mehel oli juba otsustatud, et just sinna me lähmegi. Kuna tüüp oligi siuke huumorimees, järgnesin itsitades..siiski veel teatava kôhedusega. Sisenedes muidugi selgus, et seestpoolt on see asi veelgi jubedam.. rääkimatta kontingendist kes seal istus...miskid väga ajast maha ja raisku läind tsiklimehed.. ja no miskit sinna kanti. . Rääkimatta vôluvast 80ndasse pidama jäänud  baaridaamist.  aga kogu olukord oli kuidagi nii naljakas ja nii me end kohe baari taha sisse seadsimegi. Minu teisel pool istund mees sattus miskil huvitaval kombel must kohe nii vaimustusse ja muudkui pomises miskit.. mönest sönast nagu schee = schön jne sain aru aga üldjuhul üritasin sinna poole mitte vaadata. Nii me siis jöime seal head Bayeri ölut ja naersime üksteist ja maailma välja. Siis läks asi niikaugele, et otsustasime paar piljardit teha. Ma vist olen piljardit ainult eesti baarides mänginud, siin pole need lauad eriti kombeks. Aga no nii jöledast lauda ma pole veel kuskil näinud, igatsorti alkohol oli seal kenasto üle voolanud ilmselgelt. Valgel kuulil oli üldse mingi lohk sees. Noh algul mängisime teineteise vastu - mis trikid said köik ära proovitud. Aga ta ikka vöitis. Järsku oli meile seltsi sattunud ka me baarileti tagune fänn. Tsentelmen nagu see S on, pakkus siis välja, et me vöiks ju temaga mängida, meie tema vastu. Mängisime, päris proff oli see vanamees.. samas me oma igasugu imetrikkidega mis sai mängus kasutusse vöetud, ikkagi vöitsime. Väike schnaps veel ja siis koju minek. Läbi paksu lumesaju. Mul pole kaua nii lôbusat ja nii lahedat ôhtut olnud. Ega pole lihtne leida siukest segast, kes sinuga huumori ja enamuse asjade suhtes nii ühel lainel on. Ainuke jama hetkel on, et ma nii tahaks teda jälle näha.. ja vôimalikult kiiresti! Ja ma ei tea  üldse mismoodi ma selle sooviga ja omadega nüüd hakkama saan?  Noh eks uus nädal too leevendust... ega töötamîne niisama naljapäraks välja ei môeldud ja homme on mul järgmine jôulupidu ühes ehtsas keskagses resoranis kogu oma kümne käiguga :)) Ja nädalalôpul tulevad Düsseldorfi sôbrakesed!!! Kui ainult tänase ôhtu veel vastu peaks...

Ddorf ja muu

 Eelmise nädala tusatuju ajas muidugi ära Düsseldorfi trip. See linn ja muidugi söbranna ja muu pande on alati nii vahva ja värskendav! :-) Ah, et mis seal siis tehtud sai. Kuna ma maandusin alles kesköö paiku, siis sai pögusalt öhtustatud ja siis niisama veinitatud ja jutustatud..  kuni järsku oligi kell 6 hommikul. Söbranna kutt oskas öigemal ajal voodisse minna, ja oli seega järgmisel päeval omajagu krapsim. Turgutas meid korraliku inglise hommikusöögiga ja oli üldse tore ja kannatlik. Me vedelesime ja taastusime Hangover filmi saatel ja öhtul siis jöuluturule minek. Hunnik vahetuid inimesi jälle. Löppes kogu jant iiri pubis ja karaoket lauldes jne. Hoolimatta sellest, et ma köiki hoiatasin oma ääratult halva laulmisoskuse eest, suutis keegi mu ikka ära regada. Noh vähemalt ei jooksund lavalt minema keset laulu. Ja pühapäev oli siis kultuurne. Käisime Ddorfi Kunstpalast's Gursky fotokunsti kaemas. Väga värskendav. Peaks üldse rohkem siukse kutluursemaga tegelema hakkama. Noh ja esmaspäeval veel pikk hommikusöök söbrantsiga ja siis tagasi. Tööga ei tegelenud, ütlesin et olen haige. Mida ma tegelt olin ka pisut. Nohu vöib ka üsna laastavalt peale möjuda ja eriti peale nohuga lendamist. Teisipäev ja kolmap. oli veel siuke näru olla,aga tööl sai ikka käidud, sest asju oli vaja teha. Lisaks üks sissejuhatav nö koosolek riskijuhtimise teemal siukse osakonnaga nagu real estate.. täpsemini selle finantsjuhiga. Gay kolleeg haakis ennast ka kaasa... mille peale ma just röömust lakke ei hüpanud.. vist seepärast, et mul teatav respekt tema vastu on kadunud.. eks see vist seetöttu, et tundub et ta on siuke rohkem jutustaja kui tegude mees.. ja kuidagi nörga selgrooga. Oleks möni teine me pöhimeeskonnast ennast kaasa pakkunud, oleks mul ainult hea meel olnud.  Nojah tema kohalolek oli töeliselt mötetu ka. Rääkisin ainult mina...  ja nii naljakas kui see ka polnud, real estate mees ka mu kolleegile vähimatki tähelepanu ei pööranud. Kuigi ta on vanem ja kindlasti peaks jätma proffessionalsema mulje kui minusugune tibi. Nii et suhtlesime ainult me... ja jälle tekkis see veits liiga pikaks veniv intensiivne silmside :D Pärast gay kolleeg mainis ka, et kas ma panin seda tähele, et tüüp ei vaadanud kordagi tema poole. No muidugi panin ja öige hästi :) Aga mees oli ka väga... puhasttöugu. Igate pidi nägi hea välja. Pikka kasvu.. soliidne. Noh loodetavasti tuleb temaga veelgi koostöötada.
Aga nüüd on pühapäev ja nädalavahetus ka peaaegu et läbi. Pisut nagu sürr oli see ka. Reedel oli öhtusöök prantslastega, millega kaasneb muidugi rohkesti veini ja siis kuhugile edasi minek. Ja no siis kui mul tekkis ülim huvi french kiss'i vastu, mötlesin et aitab nüüd alkoga. Peale seda vötsin veel oma vana söbra italiaanoga ühendust ja koju jöudsin vabsee järgmisel päeval löunaks. Mul nimelt oli kell 11 veel üks korteri ülevaatamine kokkulepitud, seega käisin enne kodu sealt ka läbi. Korter oli ilus, aga vaade just mitte köige ahvatlevam. Ja eilne päev läks vahelduva eduga magamise nahka. Täna ehk jöuluturg ühe inglasega.. See eilne magamise-maraton pani ikka päris imestama.. polnud teadlikgi, et ma nii pikaks uneks vöimeline olen. No ju siis reedel läks ikka korralikult energiat tuulde :) Aga nüüd on lamatised ja keha karjub spordi järgi. Peaks ehk väikse jooksuringi tegema..kuigi temperatuur on nulliligidane ja lumekiht on siin ka maas..

Tänane öö oli rahulikum. Unes nägin köigest, et suusatasin oma kahe ülemusega kuskil Viluste kooli mäe peal lörtsi sees ja jöin vahelduseks shampooni. Maitses päris hästi. Selle olid mu ülemusd naljavilusk mu viskipudelisse kalland.

Aga muidu on sel nädalal kontstantselt halb tuju, millega kaasnevad igasugu tobedad apsakad ja üleüldine inimeste vihkamine. Ma ei tea kuidas sellest nöiaringist nüüd jälle välja saada...

Woww

Mul on unega viimasel ajal probleeme. Ja ilmselt seetöttu ka need muud sorti jandid. Täna öö oli eriti metsik. Esiteks oli see neetud luupainaja kallal, aga ilma jöletisteta. Lihtsalt suur vöitlus oli oma silmi lahti kangutada ja end liikuma saada. Metsik vöitlus. Ma ei tea miks see vaim üldse puhata ei taha, vastupidiselt kehale ja suurele väsimusele. Isegi ilma tontideta on see nähtus paras piin.
See faas läbi, algas metsik unenägude faas. Nii töepärane ja reaalne. Romantikast söjani välja. Algas see köik sellega, et üks helikopter mu Eesti koduöuel tegi trikke, mis mind Berliini lennushowl juba ahhetama panid. Mina vana flirtija alustasin muidugi piloodiga sügavat silmsidet. No igastahes tegi ta seal änksasid trikke. Pööras köhu taeva poole jne. Ja piloot oli oi ui kena hispaania tüüp... pole kaua kedagi nii ahvatlevat näinud. Noh ma detailidesse ei langeks, aga romantikat ja helikopteriflirti jätkus seal korralikult. Ja siis viis mu helikopteriga lendama... mispeale kohe söda peale hakkas. A400M -e ja tossu ja tuld oli öhk täis. Ma äkki süvenen liiga palju oma töö-teemasse? Lennukid, söjalennukid ja pommitajad on firma üks osast? Helikopterid muidugi ka. Vaevalt see Gaaza jant mulle ka siukseid unenägusid pähe paneks..uudiseid väga ei jälgi.
Ja ma olen ikka veel unenäo lummuses ja kohe töeliselt.. 
unenäod on kiirtee alateadvusse...

Blackout

Tegus ja pönev on köikse aeg. Alates sellest, kui ma kunagi oktoobri alguses ühe nö "igava" nädalavahetuse veetsin. Sellest saati on igasugu reisid, peod, deidid jne olnud. Ju siis pani üks igavlev nv niivörd tegutsema, et nüüd ei saa pidama enam.
Eelmine nädal algas juba esmaspäeva öhtul paari prantslannast söbrannaga kokteilibaaris kokteilide saatel. Teisipäeval kolmapäeval sai erinevaid kortereid üle vaadatud. Neljapäeval sushi baar ühe teise armsa söbrannaga. Jälle üks väärt leid Münchenis. Reedel öhtusöök oma vene härraga. Laupäeval date ja kokteilid. Pühapäeval teine date ja öhtusöök. Laupäeval pühapäeval käisin jooksmas ka. Lisaks oli Münchenis paras krahh nädal see eelmine. Neljapäeva hommikul kella 7-8 vahepeal oli pea kogu linn elektrita. Kuskil alajaamas olevat plahvatus olnud ja lisaks sellele et majapidamistes polnud elektrit, polnud seda ka tänavatel ja metroo ja trammiliikluses muidugi. Valgusfoorid ei töödanud, trammid-rongid-ja-muu värks seisis. Linn oli tuletörje autosid täis. Täielik segadus ajal mil enamus inimesi tööle vöi kooli ruttavad. Loomulikult ei olnd ligipääsu ka infokanalitele, kuna mul miskit patarei pealt just polnud ja mobiilimastid olid ka maas. Mind tabas see järsk blackout just hetkel kui olin dushi alla suundumas. Üleüldse oli siuke udune hommik...  siuke omajagu sürr peaks mainima..
Korteri otsingu juurde nii palju, et ma ei neid on nüüd päris hulgi üle vaadatud. Ja ei teagi kas nüüd toetuda oma irratsionaalsusele vöi pigem ratsionaalsele meelele. Üks korter völus mu tegelt kohe ära, ühe toaline, väga armas planeering ja meeletult ilusas piirkonnas. Seetöttu mjuidugi jube kallis ka. Aga tunne oli kuidagi väga hea kohe selle suhtes. Samas kas tasub maksta ca 900 euri miski 40 ruudu eest? Ja balkonit pole ka. Aga lux pisike korter, luksus-piirkonnas! Kole raske on siukest parajat leida. Üks oli ilusa planeeringuga, suur tuba lahtise köögiga, suur balkon, magamistuba lisaks. Aga maja milles see korter on, näeb röve välja, ümbrus ka...samas ikkagi väga kesklinnas. Ah kole keeruline. Önneks mul mingit survet selle ümberkolimisega pole.. samas kui ma selle vanalinna kauni korteri saaks... vist vötaks selle küll.
Meestest nii palju, et eelmise nädala esimene pool sai ennast Chrisi peale taas peaaegu haigeks möeldud. Nägin teda ka veel reedelgi tööle söites. Väga tore oli muidugi taas. Täielik müstika see meie teema. Ma arvan, et meil on eelmistes eludes mingi jant koos olnud :)) No whatever, selles elus meist miskit asja ei saa. Ma isegi oskan vist seda ära seletada, et miks mitte, aga praegu ei viitsi.
Ja siis, et tobedad mötted peast välja saada, sai käitutud nagu ma miskipärast alati teen. Teised tüübid sihikule vöetud. Laupäevane kokteili öhtu ühe pögusa tuttavaga oli kuidagi eriti meeliköitev ja sümpaatne :) Tüüpiline Bayerlane oma bayeri dialektiga. Ütles, et ta seda hoch-deutschi üldse ei oskagi :))) Laupäevane date oli ka täitsa ok, töötame tüübiga ühel alal. Vöi noh tema tegeleb ka lennukitega veits. Ainuke jama, et väga armunud sönumid tulevad sealt poolt nüüd järsku.
Igastahes oli asjast kasu! Täna hommikul nägin Chrisi, ja pölved ei läind raasugi nörgemaks. Pealegi ajasin just ühe teise tüübiga juttu ja ei teinud kaunist Chrisist väga väljagi.. üsna külma köhuga. Siuke bitch siis.
Söön ka päris normaalselt...ma küll ei tea, mida see kaal näitab. Aga tunne on kindlasti törts saledam. Maiustustest olen üsnagi loobunud ja öhtuti üritan ka vähem ja lahjamalt süüa. Eks see ringi tiirutamine ole ka üks plusspunkt muidugi.

Mmm.. balanss

Ilus nädalavahetus on seljataga. Reede päev oli juba töö juures selline eriline. Magnetiline.  Köik kleepusid külge... Nägin oma lemmik prantsuse härrat, kes oli siin Saksas tööasjus käimas. Korrutas ikka taas, et olen sinna Marseille'sse ikka ja alati oodatud :) Lisaks käis mu  juures üks inglise Law firma spetsialist rääkimas pentsi planeerimise vöimalustest. See oli ka paras sürr, sest tekkis mingi silmside, millest kumbki ei suutnud enam lahti rebida. Kolmas kuulaja oli ka, see mu nöme prantsuse kolleeg, aga tema siis kuulaski tasapisi körvalt. Firma on inglise oma, ja tüüp oli muidugi inglane ja kuramus kui veetlev see inglise aktsent ikka on! Ära minnes saatis veel mönegi üsna köneka pilgu. Kuidagi väga veider. See polnud üldse siuke tavalise müügimehe flirt.
Öhtul oli date neetud Chrisiga. Eks ta oskab ka öigesti asjale läheneda muidugi. Meie teema oli ikka täiesti maha vaibunud ja rahulik. Aegajalt nägime bussis, ajasime juttu. Oli nagu alati. Ja mul oli ka peas selge plaan, et kui ta peaks möne öhtusöögi ettepanekuga jälle lagedale tulema, siis ütlen kiirelt ära. Aga ta tuli hoopis ahvatlevama ettepanekuga, ja sellele ma enam ära ei öelnud :) Ütlesin hoopis ühe teise planeeritud kokkusaamise ära. Njah öhtu oli maagiliselt ilus jälle. Aga see selleks. Laupäeval käisin jooksmas, ja öhtul sain ühe inglise söbraga kokku, kes oli just Düsseldorfist Münchenisse kolinud. Ka tore öhtu taas, pluss inglise aktsent :) Käisimes ühes Bayeri kohas söömas ja joomas ja seltsisime kohalikega. Ja täna molutasin niisama, koristasin veits, käisin ujumas ja saunas ja siis ühe tüübiga miskis itaalia kohas öhtustamas.
Vot nii ja nüüd vist peaks magama kasima ja ennast homseks värskeks magada!

Ma ei tea küll millega ma selle ära olen teeninud, et see punt tugevaid, edukaid, ilusaid mehi on mu oma kaitse alla vôtnud ja üritavad mu eest seista niivörd kui vöimalik. Räägin siin oma Team'st, oma meeskonnast. Pöhitegelased on kolm karismaatilist ja väga edukat meest ja nad köik hoiavad ja muretsevad mu eest... ikkagi välismaalane saksa kuramuse bürokraatia hammasrataste vahel. Muidugi on selleks ilmselt pöhjust andnud töötulemused vöi nii. Aga ka ônn juhtuda koostöötama üsna avara silmaringi- ja vaatega inimeste sekka. Ja mismoodi ma küll nii huvitava teema otsa sattuda oskasin. Keda iganes ma hetkel tänama peaks, ma tänan kogu südamest. Aitähh!
Amsterdam oli muidugi üli vahva, ja üli ..wicked.  Detsembri alguses lähen uuesti!!

Kiire ülevaade, muidu läheb meelest. Aga mäletada tahaks. Eluolu on vahelduva eduga nii pööriseline, et siukse tempo juures kattub vana info kiirelt uuega ja ongi vsjoo. Mida ma siis lastelastele räägin?

Ega ma ei teagi kus mu jutulông viimati katkes, aga no vahepeal sai Pariisis käidud. Mis oli väga vinge käik. Töö Pariisi peakorter on kôige luksuslikumas linnajaos, ilus puha. Ilm oli kuldne. Töö juures sain oma asjad tehtud ja uute väga meedlivate nimestega lävitud. Sealne kantiine oli ka vägev.. alates foie gras jne. Saksas see kraam on keelatud. See on see vägisi täissöödetud hane maksa "kreem". No ma pole tölgendamises kuigi osav, aga maitsev on ja Saksas on keelatud, kuna hanedega käiakse ebainimlikult ümber..Mis möttes ebainimlikult küll? Ja just praegu sain suuremalt ülemuselt kiita jälle, Pariisi kolleegid olid kiitnud :))

Nonii nüüd on jälle kiire ja aega ainult märksönadeks. Pariisist naasemine ja kohene hispaanlastega väie tapase baari öhtu, Halloweeni pidu, kus ma fallen angel'it etendasin. Ei hakka mina zombi olema. Ah jeerum Pariisis viis söbranna mu veel nii toredasse veini baari, kust sai veel edasi kuhugile shikki kohta mindud.. imeilusas romantilises Pariisis. Hotell oli ka väga viskis kohas, ooperi läheduses. Koju loivates jooksis keegi tüüp järgi, tegi komplimente ja ma siis uurisin, et mida ta jookseb niimoodi keset ööd. Mainis, et teeb trenni, ta jalgpallur. Aga siis oli mu hotell ka kohe. Kus juba tuttavaks saadudu reservatsiooni noormees römuga vastu vöttis. Sellesse ööse jätkus ka omajagu rohkem äksionit ja uskumatuid juhtumeid, aga sellest ma ei räägi. Sellest räägin ainult väga lähedastele :)  Vahel..vöi noh päris tihti ma ikka jään üllatusega mötisklema, et olen see töepoolest mina, kes eriti millegi ees risti ette ei taha lüüa. Enne lennukit sain veel ühe armsa pariislinnast hea söbrannaga kokku, kes vahepeal oli tütretirtsu saanud. Printsess oli kolme kuune ja pariisilikult juba kaunisse kleidikesse riietatud. Väga nunnu. Nüüd oleks tegelt vaja end välja puhata.

Aga nojah kiire. Kott pakitud. Homme varahommikul Amsterdami! 

Igavus tapab?

hull nädal. Alates nädalavahetusest. Sellest nädalvahetusets , kus mul lubati vabalt igavleda. Selle igavlemise tulemusena sain nii mönegi veidra asjaga hakkama. Seekord siis internetis. Vahel ma arutlen, et olen ikka mina see kes siukseid asju korraldab?? No igal juhul köige laadnam asi on see, et sai endale ühtkomateist tellitud,  Acai marjade mingit dieedivärki ka. Mötlesin seda söömisasja ikka natu rohkem kontrollida. Kui kellelegi midagi dieedi teemalist mainin, vaadatakse mind väga köördi. Ega ma paks pole.. aga rahul ka mitte. Peale seda on nv tegude tulemusena mu mailbox vööraste meeste kirjadest pungil. Lisaks sellele veel, et ma nii laup. kui pühap. löunani magasin, pole ma suutnud kaks ööd pea üldse magada ja nüüd viimane öö ehk sai paremini magatud, aga üleväsimus on kramplikult turjas kinni. Ja magamatta inimene pole eriti effektiivne...täitsa lollakas on tegelt... ja purskab naerma alati väga ebasobivates kohtades.. ja ajab igavest möla suust välja. Lisaks sellele ma unustasin esmaspäeval keset päeva oma töö arvuti sisselogimis passwordi ära. 5 minutise kohvipausi käigus. Password mida ma juba 3 kuud igapäev no vähemalt 20 korda kasutan. Läind. Eks sai siis IT mehi tülitatud hoolega. Ja siis mingi hetke, voila. oli password jälle tagasi. Magamattusele lisaks on olnud päevad pikad ja tihedad. Täis tormilist organiseerimist, ja uute inimestega suhtlemist jne. Vastutust topitakse muudkui juurde, mis on tegelt vahva. Ja üle 11-12 tunnised tööpäevad teevad mind veel röömsaks.  Ainuke asi vist mis mind hetkel röömustab. Aga kogu krempli käigus pean hakkama rohkem ringi tiirutama ka.. Järgmine nädal Pariisi näiteks. Ja alles ma kurtsin kellegile, et kaua pole seal käinud ja igatsus on peal. Sügiseti on mul eriline Pariisi igatsus alati. Novot, nädala pärast olen seal.
Ah siiski üks silmarööm on ka, kes mind ikka röömustab. Öigemini keda on nii tore alati näha.. no ta on nii armas lihtsalt. Pean hakkama selle teemaga susima hakkama, et saaks rohkem temaga koostöötada. Prantslane teadagi... Hambaarsti juures käisin ka..see paganama arst pole sugugi hell minuga. Ma muidugi ei lase kunagi tuimestust ka teha, aga no natu vöiks ikka ettevaatlikum olla mu igemete ja muu kupatuseega.
Aga ilm on ilus jälle..kuni 20 kraadi sooja päeval. no kas pole vahva.

13 ja laupäev

ei miskit tarka. sain mida tahtsin. rahuliku nädalvahetuse üle  üsna pika aja. ja juba on igav. tunne on rahutu. aga möistus ütleb, et ärgu ärbelgu ja igavlegu aga röömuga.
mis teema mind siin ikka naerma ajab viisel ajal on see rahvuse teema. eelmine laupäeval kui ühe eesti söbrannaga oktoberfestil möllasime, oli neid juhututtavaid palju ja arvamusi seetöttu ka palju. ikka et kust pärit jne. inimestele meeldib asju omasoodu paika panna. Minu kohta pakuti esialgu shveitslast.. aktsendi järgi. seda oakuvad viimsl ajal sakslased köige rohkrm. siis söbrannale pakuti umbes poole tunnise vahega, et ta on venelase nägu (seda ütles üks gruuslane, kes tegelt me rahvust juba teadis) ja siis järgmisena, et ta on sakslase nägu (brasiillase poolt). mina olevat .... islandlase nägu :D  Ok eks sel ole omad möjutused, kuna Estland kölab enamustele nagu Island, siis ma tihtilugu ei viitsigi enam seletama hakata...eriti siukste juhututtavatele. Küsisin veel üle, et tösi jah?  Nojah huvitav mis nägu need islandlased siis on ka.
Aga kui nüüd üldistada, siis sakslased pakuvad shveitslaseks, araablased venelaseks. need vist on köige levinumad kleepekad.

Nurjatud

Ossa. midagi nii hea head pole kaua näinud. Juhtusin kogematta "Nurjatud tüdrukud" vaatama. Tegelikult hoidsin siukse tiitliga seriaalist esialgu eemale... Aga nägin väikest reklaami, kus Avandi figureeris ja see veennas kuidagi ümber. Ja no nii meeldivat üllatust pole kaua olnud. Peale selle Aunaste saate ja ehk Kälimeeste algusosade ära nägemist, jöudis ka mulle pärale, kui ähtis on tegelt rezissööri töö. Halb tegelane vöib ka väga hea näitleja väga nirult eisnema panna. No siin on kogu kompott ikka väga hästi ära töödeldud. Vöi no vähemalt minu maitsele sobib. Kvaliteetne värk. Kohe muidugi rezissööride järgi nuhkima hakates, löi keegi tuttav nägu kohe pildile.. kas mitte Eesti laulu ürituselt? Mönele inimesele ikka jagub seda talenti nii et .. no kohe jagub!
Täitsa löpp... las ma olen nüüd veits aega hämmingus... sellist asja pole Eesti tegijatelt kaua näinud...

Aga muidu peaks vististi söömisega taas midagi ette vötma. Siuke tünn olen jälle valmis. Suppi vaja süüa. Ja äkki hommikusööki ka. Distsipliini on vaja!

Pagan kui hea see seriaal on! Alates sissejuhatavast muusika-video-klipist. Perfektsionistid. 
Seriaalidest rääkides ENSV on muidugi ka hea! Köik tegelased on seal ikka nii ehedad ja välja mängitud! 

ah kui ebaöiglane see eluke küll on. Selle asemel, et töö jurues hetkel vahtida, midagi erilisemat kordasaatmatta, oleks vöinud hetkel keset Amsterdami kesklinna viies tärni luksuses supelda. Ja oma kangelast tööasjult oodata. Aga J tegi ettepaneku esmaspäeval, ja isegi ma pole nii spontaanne.. kuigi olgem ausad... oleks saanud kui oleks piisavalt tahtnud.. ja kui oleks kohe teadnud, et siuke luksus ootamas.. dämit.

Läbi

Oktoberfest siis. kuigi enne nädalalöppu mul oli isegi hea meel selle üle, körini hakkas saama sest metsikust ülerahvastusest linnas ja igal pool. Aga löpuks hakkas päris kahju. Ok reedel sai rahvariides isegi tööle tuldud, meil oli nimelt siuke Bayeri hommikusöök plaanitud. See on ikka uskumattu kui lahkeks völus see kleidike meeste naeratused. Täieli magic riideese. Aga Dirndl on mul ilus töepoolest ja mitte labane, s.t. et rinnad kogu uhkuses letti visatud. Diskreetne on. Isegi mu prantslasest kolleeg, see kellega me vastastikku eriti ei salli, nimetas mind printsessiks :)
Reedel olin oodatud veel G sünnipäevale, tähistas ta seda okt.festil. Aga ei viitsindki minna peale tööd enam. See pole ka eriti naljaasi öhtuti kuhugile telki sisse saada. See on ikka kohe päris raske. Läksin koju, tahtsin magada. Vaatasin Mad Men 'i ja järgmisel päeval magasin 12ni. Ärkasin ka seepärast, et söbranna helistas ja kamandas festile jälle. Läksingi. Välja puhand ja ilm oli ka imeilus. Sisse saime omade trikkidega. Paari tuttavaga saime seal kokku, ja siis segunesime niisama. Ja kuigi kogu festi vältel ma suutsin öllega ikka enam vähem piiri pidada, siis tol öhtul enam mitte. Ma siin pikalt ei hakka seletama, igastahes eksisin ma festivali alal ära, siis ma söitsin mitu korda vale U bahniga, kui koju hakkasin minema. No koju ikkagi jöudsin, telefon miskeid meelitusi täis. Järgmine päev selgus, et olin kellegagi ka deidi kokku leppinud. ja hommikul peale esimest toibumist, mötlesin et ah mis mu kaotada ja läksingi. No eks mul omad kahtlused olid ka, et kellega. Aga kindel muidugi polnud. Üks pesuehtne brasiillane. Jöime kohvi ära ja siis saatsin ta rongi peale ära ..huuhhh. Hea, et ta siitkandist pole. Poleks viitsind jännata. Mingi tähtede seis üldse löuna ameeriklaste poolt hetkel. need mehhiklased käivad ka erinevate ideedega peale, kes kutsub modernset kunsti kaema, kes on niisama uudshimulik. Aga see selleks, see pole üldse huvitav teema hetkel. Hetkel tundub köik kuidagi hall. Ah aga novembri algul pögenen Amsterdami! No on mida oodata vähemalt :)
Jessver, silmi käisin ka kontrollimas... ja selgus et vasak silm on -2,5 libisenud -3,5. Parem on endiselt -2. imelik kuidagi. Nüüd vaja uued prillid välja valida ja tellida. Aga seda ka ei viitsi üldse.

pidu & pillerkaar

nojah.. linn siblib. Oktoberfest on täies hoos. Laupäeval sai taas ring tehtud, aga tösise ülerahvastatuse pärast kobisime söbrannaga hoopiski linna peale.. baari. On üks üsna vahva hotelli baar, mis on omaseks saanud. Scooritud sai nii mönegi visiitkaardi. Pea köik, kellega läks flirtimiseks, olid itallased. Oktoberfesti teine nv on nimelt itallaste päralt. Nii on see asi välja kujunenud. Ja seda oli töesti tunda. Aga enamus, kes minuga jutustama kukkus, ei osand peale itaalia keele suurt midagi..seega sai asi kiirelt sinnapaika jäetud. Miskid hispaanlased löpus olid köige südikamad, no nad rääkisid pisut muid keeli ka. Tahavad täna taas kokku saada, aga ei viitsi. Ühele italianole lubasin järgmine öhtu samas baaris olla.. mis ei olnud muidugi plaaniski. Ah siukest janti. Muidugi on need löunamaalasemad komplimentidega üsna lahked. Mis pole ju sugugi paha :) Aga noh kes teab mida nad seal köik tegelt patrasid.. bellissimo oli ainuke millest ma aru sain :) Ühesönaga tähelepanu puuduse üle just kurta ei saand. Tuju on ikka nadi. Päikest pole mitu päeva näha olnud äkki seepärast? öudne väsimus on viimsel ajal peal. muidugi igasugu nädala sees toimuvate ürituste töttu, pole juba ammu öigesti välja puhand end. pluss kogu see alko ja tubakas. see teeb depressiivseks. 
Ah mul selle sügisega üleüldsielt kana kitkuda. Ei meeldi mulle see kärbumise aeg. olgu need lehed nii kirjud kui tahavad.

bad face day

eile tegelesin prostitutsiooniga. Noh.. mitte päris otseselt, aga kaudselt vöiks asja nii nimetada küll. vahepeal on palju juhtunud. Berlin Air show. mis oli vöimas! köik need söjalennukid ja piloodid ja oeeh..  rääkimatta trikkidest mis seal öhus tehti. berliini nnädalavahetus oli üldse väga intensiivne ja tore. söön oma sönad nüüd röömuga ära, ja Berliini enam pölglikult ei vaata. kuigi seal ma ehk ei elaks, aga hea meelega läheks jälle külastama küll.
pool-maraton meie hullude kambaga sai ka seljatatud. mis oli väga challenging, sest alpide piirkonnas, ehsk siis mägesid lausa oli. aga päris kindlasti ka väga tore. Peale seda oktoberfestiga algust tehtud. igasugu  öhtusööke.  hotell kus mee eelmine päev ööbisime oli väga önnestunud. Golfi hotell vaatega üsna lähedal asuvatele alpidele. no päris hinge toitev.  mehed.. ei miskit erilist. mönele on valesid lootusi antud, möne igatsus on meeletu. see kellega ma kohtmas käisin, et chrisi peast välja saada, sellega käisin jälle dateimas.kaks nädalat olen üsna magamatta... kogu see berliin ja pool-maraton ja oktoberfest ja muud lisandid. äkki täna saan magama. siuke plaan oli. tuju paha, ja no mida ma siukse päevaga enam peale hakkan.
ja chrisi igatsus on.. jälle söön oma sönu, et ei taha teda kunagi enam näha. sel nädalal peaks ta mu arvutuste kohaselt ka new yorgist tagasi saama... ah jeerum sellega seonduvalt tuli see ka meelde, et olin ju lubanud selleks nädalavahetuseks oma kuuma tömmut külastada. see asi tuleb nüüd ära klaarida, sest ei liigu ma siitkandist oktoberfesti ajal kuhugile. söbranna tuleb ka reedel. nii et miskit.


praegu seda talle serveerides torises mehepoeg et kui ma ikka väga tahaks, leiaks aja ka..  nujah. tahaks küll, aga ei viitsi sinna läände söita kuidagi ju :) aga no kuna ta on valmis special effordeid tegema, juhuks kui ikka tulen, siis soojendan seda mötet ikka edasi möneks järgnevaks nv-ks. eks ta üks kvaliteetaeg tuleks.

väkk

no kui ma midagi vihkan, siis kindlasti neid USA presidendi kandidaatide ennevalimis ôhutuskôned.  Obama poolt ma pole endiselt.. ta on liiga cool minusuguse konservatiivi jaoks. Nii, et siis see teine. Aga tema ôhutuskônest läks ka süda pahaks.
Aga kui mulle miski vaieldamatult meeldib, siis see on inglise aktsent. Pölved on automaatselt nörgad. Täna oli meil üks mönus pikk ja töhus koosolek ja üks osa oli telefonikas Abu Dhabiga. Ja sealne esindaja just nimelt oli inglane... oejah.
Aga pöhimötteliselt on mingi natu depressiivne periood.. ilm on olnud kuidagi hall ja sügise poole kiskuv.. ja see ajab mulle hirmu nahka. Olen ma ikka maininud, kui väga ma seda väljasuremise aastaaega vihkan?
Aga kollegid ja inimesed kellega koos töötan, meeldivad ikkagi üha enam. Täna oli söjatöösturitega koosolek ja seal on üks uus kaunis hollandlane kambas. Perekonnanimi on Lenoble :)
Ah mina ja need mehed. Chrisi vastu pole isegi pölastust enam, on siuke neutraalsus. Mis on ju väga hea. Homme viib üks mehhiklane siinsesse ühte audentsemasse mehhiko restosse sööma! Mitte, et see mees midagi enamat oleks vöi tuleks, kui lihtsalt üks uus söber. Ah mingi jant nende mehhiklastega hetkel - nädala eest alustas mu Mehhiko kallim Salvador jutuga "when do you think you are going to be reasonable and come to Mexico". Üks siinne mehhiklane uuris mu boyfriendi staatuse kohta. Ja ühega käisin kohvil, sest tal plaan eestisse reisida ja tahtis infot. Vöi tahtis kokku saada. Igastahes homme saame siis taas kokku. Peale seda on vist disko ka söbrannaga plaanitud. aga no näis. Täna olin juba üsna kärbitud olemisega, kuna eile oli üks ninnunännu söbranna Münchenis ja oli vaja temaga ju ölut juua! Väga tore öht oli. Siuksed öhtud meeldivad mulle ka :) aga näis kuidas ma nädalaga vastu pean. Homme on kopteritega koosolek, milleks ma veel omajagu ette pean valmistuma.
Nojah..aga Obama... prageu CNN üks mees räägib, kui hästi ta siiski möningad suured ettevötted ( ehks siis majandus ja töökohad jne) üles suutis putitada.. olgem ausad, ta on president ikka väga keerulisel ajal... Aga ma ei nimetaks USA majandust kadestusväärseks, nagu see mees praegu väitis. üks A ka langes ja puha. Noh ma vist ikka veel pole ta fänn.
ahjaa ürgmees vöttis eila taas ühendust, tuleb saksa. küll mitte siia linna. 
ah plaanid lähvad tihedaks! no aga tore vist.

vahepala

noh aklimatiseerumine toimus kiirelt. Esimene nädalavahetus oli kolm date ja pea segi. Segi neetud Chrisist. Rohkem segi kui kunagi varem. Kuna ma sel teemal eriline sulesepp pole, ei hakka siin asja üldse ära mökerdama. Lihtsalt neid meeldetalletuvaid momente on iga korraga lihtsalt rohkem. Kogu eelmise nädala kaunidusest hoolimatta on selle teemaga ikkagi vsjo nüüd. Reedel vihastas ta mind piisavalt välja ja nüüd on köik. Ta läheb peagi kolmeks nädalaks New Yorki ja Candasse käima ka. Ja eks see tule veelgi kasuks. Igaks juhuks vöiks mul möni haamriga mees kuklal passida, juhuks kui ta oma sharmiga jälle mängima hakkab. Töbras. Teistest datesidest niipalju, et üks vana tuttav, kellele pole kaua endast märku andnud, ei anna miskipärast ikka kuidagi moodi alla. Kuna oli selge, et kui poleks ta kutset vastu vötnud, oleks kodus passinud ja Chrisi järgi unistanud. Läksingi. Et mötteid mujale saada. Lollakas eks? Aga ega ma seda tohuvapohu möistlikult lahti ei oskagi seletada. Pühapäeval ka veel hoopiski miski teine teema. Üldse oli eelmine nädal see tähteseis kuidagi veider. Igasugu niisama tuttavad hakkasid huvituma, et kas mul boyfrend ka olemas ja nii. Aga kogu jandi löpptulemuseks sain vist külma ka. Igastahes nädala esimene pool olin näost valge ja väga kehva enesetundega. Palavik ja köhus keeras. Reedel tuli välja, et Chris oli sama olnud. Me vist ajame teineteise lihtsalt segi ja haigeks. Seda varemgi juhtunud kui sünkroonis äigame. Seega köige parem asi kiirelt ära löpetada. Vöi noh, ütleme nii, et ongi löpp. Minu poolt vähemalt. Liiga palju emotsioone on väistav. Kes saab aru see saab.. ebatervislik.
Töö juures oli ka ühtkomateist. Neljpäeval söime linnas koos kolleegidega öhtust. Esimest korda. Kuigi üsna vastumeelselt sai mindud, oli asi löppkokkuvöttes ikkagi väga tore. Reedel natu unisena tööle kobides lootsin, et tuleb laadna päev ka. Pörkasin esialgu Crisiga kokku, kes ka veel haigusest näost veits hall oli. Tööle jöudes tuli hoobilt tulekahjusid kustutama hakata. Täielik jama. Eks oli vist minu poolt üks viga tehtud, miks kogu see jama. Eks oli ka ühe osakonna juhataj poolt teatav asjatundmatu käitumine. Ja eks rolli mängis ka ühe divisiooni riski spetsialisti liigne egoism. No kuna tegemist on Airbus divisiooniga, siis tasub ses suhtes ka eriti ettevaatlik olla. Kuna selle teema minu ülemust reedel kohal ei olnud, tegin mis suutsin ja poliitiliselt nii korrektselt ja transparentselt kui suutsin. Ja tegelt igale körvalvaatajale peaks olema selge, et käratsemiseks pole pöhjust. Aga noh, näis mis sest saab. Sain igastahes öppetunni kätte. Lihtsalt teatd inimestega peab teatud moodi käituma.
Eks ma pean kogu jandist esmaspäeval aru andma ja eks siis kuulan ülemuse arvamuse ära. Airbus on küll konsernile köige rohkem tulu sisse toov division, aga kogu administratiivne värk toimub siiski peakontoris!
Ah üldse on need emotsioonid endiselt nii väsitavalt üles ja alla. Ma ei tea kas önneks vöi kahjuks mul on see nahk nii paks, et ... piisab.
Ah, no aga köigele lisaks käisin reedel peale tööd ka söbranna 3 nädalast poiskest kaemas. Jessver küll kui pisike. Pidin temaga veel omajagu aega hakkama saama, nii kaua kui M teist last magama pani (siuke 2 astase kanti nagi). Peremees oli jakat kaemas vahelduseks. No enam vähem sain hakkama, aga mähkude vahetamise jätsin ikka söbranna hoolde. Einoh.. nii pisikesed on nad ikka algul. Ja tuhkagi aru ei saa mis toimub. 

back in business

Täna oli tore päev! Üle 2,5 nädala taas tööle. Eile lihtsalt ei viitsind.. kuigi tagasi jöudsin juba varahommikul ja oleks ju vöinud minna küll. aga vötsin siis öiguse ka Vabariigi aastapäeva pidada ja niisama aklimatiseeruda.
Eesti reisist on palju rääkida. Panen siia märksönad kirja, siis hiljem lihtsam: Seto Kuningriigi päevad ja kuninga valimine, saun ja järves suplemine ja paadiga söit, Tartu, seal olevad kontserdid ja Tartuff ja Ürgmees, Vanaema ja tema komme mind ikka listi tööülesannetega Harglas  vastu vötta (mida ma ka röömuga täidan), Tallinna baaride maraton, söbranna külastamine politseis (no ta töötab seal), Haapsalu bluusifestival, vanalinn, väga spontaanne kohtumine SEB söbraga, isa ja tema värske abikaasaga öhtusöök, enne lendu vanalinnas vahetu veini ja konjaki joomine söbrannaga,  seetöttu peaaegu lennukist maha jäämine.. no ja vist sai enam vähem loetletud. Ja muidugi köik mu imekaunid ja andekad söbrannad, kellest ikka uut energiat saan ja tahtmist ennast ka taaskord turgutada ja veits üles putitada. Ühesönaga - ilus aeg, ilus maa, ilusad inimesed!
Nojah. Aga täna algas tööle minek juba mönusalt, mu armas söbranna Natalia juhtus sama bussi peale. No mis oleks parem kui sellise mönusa kolleegiga päeva alustada.. lisaks voila! lisandus ka kaunis Chris! Kaks päiksekiirt mul. Chris oli juba eile töö meilile väikse willkommen teate edastanud :) No eks vist igatses pisut ;) Öösel muidugi nägin veidrat und ühest siinsest soliidsest kolleeg härrasmehest..ei miskit siivutut ei juhtunud, aga asi vist suundus sinnapoole küll. aga ennem suutsin ikkagi üles ärgata. Ja no täna pörkasin temaga kohe kokku ka. Pani teine kohe tähele, et mul uus soeng... (no minu juuse puhul siuke väike löikus suurt erinevust üldjuhul ei tekita).  Löuna oli kolleegidega, ja mönus, nii mönigi tuttav, keda tegelt olnud eriti kaua näinud jäi kuidagi silma. Lisaks vöttis ühendust veel üks magus poiss, kellega pögusalt koos peaks töötama, aga mina tegelen temaga siis hetkel ainult seetöttu, et pea-tegelane on veel puhkusel. No aga tösi ta on et attraktiivsed inimesed panevad sind rohkem pingutama. Prantslanna Audrey vötis ühendust.
Ja jooksmas käisin ka. Oma tund aega..hoolimatta ühe suurenevast sinikast selle sääre ja labajala piiri peal. Koperdasin eile veits eskalaatoril... nii et seelik lehvis. aga päris uppi käimise suutsin siiski vältida. Eile käisin ka jooksmas, aga kogu oma roostes olekuga ja no üle 30 kraadises öhuruumis suutsin ainult kuskil pool tundi välja higistada.
Heh no ja tervise-testi tulemused sain ka kätte. enamus näitajaid olid normaalsed vöi isegi head. Paar asja pani ainult imestama.. No punaste vereliblede prontsent on üliväike.. need mis hapniku transpordivad. Kolesterooli möni näitaja oli ka veider.. ma ei söö ju üldse siukest kraamigi, mis seda asja töstavad. Köige vastikum oli muidugi kilpnäärme alatalituse kohta lugeda. Sellega pean lausa arsti juurde minema. Miski näitaja oli seal üle 5, mis on ilmselgelt liiga körge. No seda ma kahtlustasin tegelt alati..millest see poomistunnegi mul viimastel aastatel. Ajaks siis juba kehakaalu sujuva töusu ka selle kaela.  Kehakaalu index on normaalne.. 22. vöiks aga kuskil alla 20 ikkagi olla eksju. Ja siis veel mingi puusa-köhu suhe ütles mulle, et köhurasva on liiga vähe. no selles suhtes ma arvan, et ma küll miskit ette vötma ei hakkagi. Ja no mis ma teha saan, et kogu mu rasv otsejoones kintsu koguneb.  Ja seda südametegevuse ööpäeva skaalat oli muidugi päris pönev jälgida. Päeval oli umbes sama mis mul öösel magamise ajal (päeval, ehk siis tööl :) ), öhtul hakkas sujuvalt töusma ja muudkui töusis ja töusis.. no sinna mahtus taas väike jooks 30 kraadiga ja siis muidugi skaala tipp-tulemuse saavutas Chris :) Aga magamise ajal oli pulss ikkagi ka veits rahutu.. mitte välja puhkamis-pulss nii öelda.
aga septembris lähen Berliini lennu show'le! Köik makstakse kinni...seda et ma poole sellest ajast muidugi söbrannaga ringi löbutsen, seda pole vaja kellelgi teada onju ;)

ya mann!

sain just praegu asjaga hakkama, mis mind viimase nädala piinanud on. Unes ka. Algas see Marseille's, kus sain expromt hunnik uusi väljakutseid kaela. Nüüd löpuks leidsin asjale lahenduse! Punaveini saatel. Piinarikkad üliöpinguaastad tulevad ikka aegajalt kasuks :) Ega ma usku ei kaotanud, et ma nüüd asjale lahendust ei leia... aga siuksed ülesanded on algselt nii paganama turri ajavad. Nüüd on üks puhkuse-eelne suurematest do-to-dest tehtud!!!
Täna käisin vene dzentelmeniga nii löunatamas kui ka pärast-tööd öllel. Puhusime juttu ja tüüp andis uuemaid ideid karjääri rindeil ja luges samaegselt mehi, kes mu sääri piidlema on jäänud. Loendamine jätkus öhtul Biergartenis ka. Ah ei mina nendest meeste+säärte suhtest aru saa :) Vaesed peakorteri mehed, seal on kauneid sääri kuhjaga igal pool. 
Karjääri suhtes olen hetkeolukorraga absoluutselt rahul. Töö on hästi pönev. Riskijuhtimine siukses firmas pole just köige haigutama ajavav :)  Nojah paar töökat päeva ja siis kohvrit pakkima! Aga praeguseks klaasike veini ja rahulolu ja siis magama.

Rollercoaster

Nonii. Eriti tihti siia kirjutada ei viitsi. Nagu suve puhul ikka. Vahepeal on olnud veits igavlemise aega, täitsa sihilikku. Sest puhastasin ennast igasugu sopast siinse firmade jooksu tarbeks. Nii veider kui see ka ei tundunud, oli ikka päris suur saaavutus olla oma kümme päeva ilma alkohoolita.. ei öllekest, ega klaasikest veini egas miskit. Jooks läks vist hästi. Meie firma all jooksis 210 jooksjat kokku. Mina oma 32 minutise ajaga 6,2 km kohta mahtusin naiste arvestuses esiviisikusse. Sega vöistkondades esi-viieteiskümnesse. Ja kogu kupatuse kohta.. jooksjaid oli kokku 35 000 kanti, naiste arvestuses 1090.
See selleks, firma CEO Tom Enders jooksis ka! turvamees taga jölkumas. No mida köike need turvamehed ei pea kaasa tegema :)) Aga tema sai ajaks lausa 28. Väga meeleolukas ettevötmine igastahes.
Peale seda tuli nädalavahetus Chrisi shrami kütkeis. See värk on endiselt nagu ameerika mäed. Töusud ja möönad riburadapidi.. ja üsna järsud. Päev enne nägin teda vilksamisi tööle söites ja tabasin end teda vahtimas ja mötlemas kui neetult ilus mees ta ikka on :) Reedel kokkusaades oli teine hoopis teistsugune, kuidagi röömus :)  Seda külge näeb selle küüniku puhul harva ja see on nii neetult köitev. Pele kogu selle arrogantsuse loori kergitamist on ta teismoodigi üllatanud. Noh igastahes oli pea terve eelmine nädalavahetus teda jälle täis. Aga siis tuli uus nädal ja Marseille. Seal olin seekord kokku lausa 4 päeva. Hotelli vötsin tegelt seal nurga all olevas uhkes linnakeses Aix en Provence's. Intensiivne töö ja kaunis linn ja siis tagasilend Müncheni ja siis siin ka paar töökat päeva. Prantsusmaal nägin midugi oma Vincent poissi ka. No töötab teine mu sealse kontori körvalkontoris kohe. Oma lemmik prantsuse tsentelmeni nägin ka. Vincentiga sai üks öhtu söömaski käidud. Ja siis olin tänulik oma mitte liigse ruttakuse pärast sel ajal kui tüüp siin oli.
Ah ja ega muud nagu polegi. Hakkan vaikselt Eesti söiduks ka end valmis seadma!

Tehtud

panin puhkuse koha paika ja ostsin piletid ära. Ei mingit vahemerd vöi värki, sinna peab niivöinaa töö töttu veel minema. Ja mis olekski ilusam kui Eesti suvi, nii et augustis taas Eesti! Ja päris pikaks ajaks! Vot tak.

Nii

vahepeale on jälle nii palju ära mahtunud. Siia tagasi tulles ei lastud muidugi eriti kaua koduigatsemist tundma jäädagi. Juba lennukis sain kahe muheda vanamehega tuttavaks.. tsekkasin nüüd ka visiitkaarte veits ja tegelevad kinnisvaraga. Mis on märk mulle, et ma nüüd uue korteri otsimisega aktiivselt algust vôiks teha!
Neid lennukistest saadud visiitkaarte muidugi tekib ja tekib ühe juurde.
Aga tööle oli kuidagi üle nädalase vahepetuse natu kôhegi minna... ei teagi miks.. Aga see kadus kiirelt. Mis seal selle nädalaga ikka väga juhtuda sai. Intensiivselt läks töö kohe lahti ja väga mônusaid kontakte vôi kokkupôrkamisi oli kohe esimesest päevast saati. Ja no see andis hoo jälle sisse.
Sama intensiivselt edenes ka eraelu. Kauni Chrisiga käisime reedel kohe mônusas kohas mereande söömas ja niisama teineteise seltskonda pôhjalikult nautimas. Tee peale jäi taaskord see kurikuulus purskaev ka jne. Ja kogu action on salvestatud mu kardiogrammile igastahes :) Nimelt oli firmas paar nädalat vôimalus sellist tervise testi teha. Môôdeti ja kaaluti kôike vôimalikku ja vôeti vereproove ja muid proove ja silmarôhku jne. Ja pandi siis 24ks tunniks mingi vöö ümber südemetööd jälgima. Sinna 24 tundi jäi ausalt öelda päris hulganisti, näiteks väike jooksutuur 30 kraadises ôhuta ruumis, Chrisiga kohtama ruttamine, hulganisti valget veini ja muidu nalja ja värki, väike hommikune peavalu. Noh ma täitsa huviga näeks seda sagedusriba, mis sealt välja tuleb. Ja analüüsi muidugi ka :) Vähemalt pulsi kohta mainis mu töökaaslane, et see on sportlase oma... vôi sportliku inimese siis.. 54.
Peale tormilist reedeôhtut järgnes kohting kirjasôbra Vincentiga :) Ja eks tüübil olidki veits sügavamad soovid, kui niisama linna vaatlemine. No tore ja asjalik poiss. Sai jälle söömas ja joomas käidud. Ja siis metsa all jalutatdu.... :)  Siukse korraliku ja viisaka palge alt tükkis peagi üsna tugev sihikindlus esile.. mis muidugi pole sugugi paha,  pigem positiivne. Aga mul oli järgmiseks päevaks kell kuus äratus planeeritud ja paar lisanduvat tôkkepuud-mötet takistasid tormakust.
Äratus kell kuus, pühapäeval, oli nimelt seetôttu, et oli kamba tüdrikutega vesi-suusk ja wakeboard planeeritud. Kaks tundi ja üritus algas kell 9. Ja järveni umbes tund aega sôitu. Ja asjad oli vaja veel kaasa pakkida. Pikniku ajsad ka, mis pidi spordile järgnema. Igastahes oli üritus ülilahe. Ilm oli palav, saime need kostüümid selga ja suusad kätte ja riburadapidi startima. Ei, enne oli ikkagi väike sissejuhatav loeng, kus räägiti ära mida teha ja kuidas tagasi starti saada kui keset järve oled jne. Ma muidugi olin juba niivôrd paanikas, et enamus läks kôrvust mööda. No ja siis start. Lasin enamuse ette, sest jalga tekkis väike ärevusvärin sisse. Ja vaatasin siis nôutus, kuidas kôik üksteise järele peale starti kummuli käisid.. kes ninuli, kes seljali. Ja siis minu kord. Ja ma ei kkkunud kuhugile poole :) Sain selja sirgu ja hoo sisse.. kuni esimese kurvini. Siis panin küll hooga kurvist välja :) Aga selle triki sain ka kiirelt selgeks. Isegi kôige hullem kurv, mis oli 90 kraadi vähemalt, sellega sai ka kiirelt hakkama. See küll alati oli see köige suurem adrenaliini tekitaja, aga ühesönaga üsna kiirelt sai see suusatamine käppa. Ja erinevalt mönest algajast (selles grupis olid enamus algajad), sai ikka päris korralikult suusatamist nautida. Paar tüdrukut meiegi grupist, ei jöudnud selle kahe tunni jooksus stardist kaugemale. No aga mina sain suusatatud nörkemiseni ja muidugi ka metsiku üle-keha musklivalu. Peale viimaseid ringe, kus ma sugugi ei suutnud asja ära löpetada, olid käed nii läbi, et isegi pakutud shampuse-klaasi löpus oli vaevaline käes hoida. Eks vist sai veits üle pingutatud jah. Aga nüüd vaatan vöimalusi, kus ja kuna taaskord suuskama saaks. Ehk siis proovin laua ka ära. Lahe asi igastahes, proovige! ;)  Peale seda siis piknik tibidega. Ja siis kojusöit ja kogu väsimusest hoolimatta, sest magatud oli siiski pea 3-4 tundi ainult, ja sport ja adrenaliin, sain taaskord Vincentiga kokku. Olin nimelt nii lubanud, ja ma üritan ikka enam ja enam oma lubadutsest ka kinni pidada. Näitasin talle veel mönda nurka, mida linnas tasuks ära näha ja läksime siis sööma taas. Eks ta jälle hullutas ja hurmas nii kuidas suutis. No eks eelmisel öhtulgi oli pea nats leekides, miks ma muidu oma peatusest niisama lihtsalt mööda söitsin.. mida ikkagi niisama lihtsalt ei juhtu. Vaatasime veel jalka finaali ka koos ära. Egas mul ikka ei jäänud ka löpuks muud tunnistada, kui et hästi mängivad need hispaanlased. No igastahes oli ka see päev kord löpul. Magamatta nagu jube ja metsikus musklivalus tuligi uus nädal alustada. Esmaspäeval tuli kohe isa siia ja pidin siis tema ja ta kaasaga linna peal ringi siblima jälle. Jälle üks bayeri restoran ka plaanis, kus kellnerid mulle riburadapidi komplimente jagasid. Ma ei teagi mis ol päeval, vöi nädalal siis nii väga lahti oli.. Komplimente ja ülistusi sadas igast ilmanurgast. Teisipäeval külalised küll paraku juba lahkusid. Sain veel E-ga kokku ja käisime ka mingil päeval söömas. Mingi kahtlase palaviku jälle ja kaelavalu sain ka. E selle kaelajutu peale töi mulle mingi spordi-kreemi. Hoolitsev nagu ta on. Aga suurt see ei tundu aitavat küll. Ei teagi kas raputasid suusa-kurvid miskit paigast ära, vöi siis külmetusest tulenev närvivalu. Igastahes on veel praegugi kaela nati valulik keerata. Diclofenac sai ka otsa :( Jooksmas olen ka käinud mönusa palavaga. Et ikka higi jookseks.
Nojah kirjutada oleks veelgi, aga jutt venib kuidagi pikale ära. Et ma ka ei oska lühemalt omi mötteid edasi anda.

Terviseks

Mitte itaallaste. Kuigi itaalia inglismaa vöitlust ma jöudsin vaatama alles penaltite ajaks. aga olin inglaste poolt.. noh ma ei teagi miks. nende aktsendi pärast ehk.
Ühesönaga homme kihutan tagasi. Eesti völusid sai nauditud nüüd pisut üle nädala. Rohi on siin ikka rohelisem, taevas sinisem, päike kuldsem... ja salakavalam! Istuda juba saan. Aga sellest hoolimatta ilutseb korralik päiksepöletus seljal ja tagapool üldse. Söbranna tulekustuti vist ikkagi päästis suurema pöletuse ja villid ja kogu siukse kupatuse.
..ja lilled kaunimad ja söök maitsvam. Isegi kopra sashlökki sain! Väga hea! :)
 Ja maasikad magusamad...
Ah nii vöikski ju löpmatuseni jätkata.. tagatipuks küsimusega, et miks ma juba tagasi pole kolinud? Egas mul väga adekvaatset vastust polegi. Hetkene pönev töö ehk ainult.. aga kes väidab, et ma Eestis sama pönevat ei leiaks? Pole isegi proovinud.. aga vöiks ju?
Aga, et miks terviseks.. ma olen teisipäevast saati joonud! Vaene maks. Üritagu palju ma tahan... ei önnestu ilma. Oi tegelt ma olen siiatulkust saati ju :-O Ainult üks päev oli alkoholivaba.. kui nüüd päris täpseks minna.   Muidugi mitte palju. Üks öhtu klaas shampat oma väikse printsessi pöhikooli löpetamise puhul, teisel paar pitsi konjakit vanaemaga, paar öhtut paar pudelit veini, vöi siis 10 ölut. Täna pidin venna hädast välja aitama, sest talle oldi vein kingitud, aga ta ei joo. Oleks Torrese ära andnud. Pidin oma abikäe jälle sirutama. Natuke ta siiski aitas ka.
Ega ma peale perekonna ja paari kodukandi söbranna seekord kedagi ei näinudki. Ehk siis augustis.
Aga sauna sai! Oleks viheldagi saanud ... kui selg nii tulipunane poleks olnud. Jaanipidu ja muusikat ka. Pisut tantsugi tolmutatud kohalikul jaanipeol. Jaaniööl üheksat öit otsitud, et see siis padja alla panna ja oma tulevast unes näha. Unes ma ei näind tuhkagi.. aga äkki seepärast, et läbi körvenögestest otsitud öied (oh pole lihtne see vallalise elu), koduteel kuhugile pöösasse kogematta kukkusid :)
Isegi jooksmas sai käidud löuna-eesti metsade vahel. 
Ja kui ma neid veel pödenud pole, siis tuuleröuged sain ka söbranna tulnukas-roheliselt poisipönnilt. Tegelt käis sääsetulv ka muidugi üle. ehk on see ikkagi valdava sügelemise pöhjuseks. jalad on ikka üsna ära kraabitud juba. ja keegi söi nii et sinikas on taga.  aga palavik on olnud valdavalt terve siin olemise aja. siuke 37,1-37,4. väike aga tuntav. ema arvas, et ma pole siinse madalmaa öhuröhu ja niiskuse ja muu siuksega enam harjunud.
Politseile jäin vahele. Üks öö söbranna juurest veinilt koju patseerides peatas kohalikud valvsad korravalvurid kenasti kinni ja pahandasid helkuri puudumise pärast. Ega nad nii pahased polnudki tegelikult.. öö oli ka ikkagi üsna hele. Trahvi seekord ei saanud, piirduti sönade peale lugemisega ja minupoolse lubadusega edaspidi alati helkurit kaasas kanda.
Tagasi häälestuda veel eriti ei suuda. Eks homme lennukis tekivad jälle saksa mötted pähe. Ehk ainult see prantslase hakatis.. kirjasöber. Eks kirjavahetus on ikka jätkunud ja kirja löpud on sellised..järjest armsamad.  algasid 'Bisous'ga' ehk siis musid.. mis on prantslaste puhul tavaline kirjaöpu tervitus. pösemusid on ju tervituseks seal. edasi 'Gros bisous!!' ja 'Doux bisous'  ehk siis matsakamad ja magusamad musid eesti keeli :D  ja Je t'embrasse ja nüüd siis juba Je t'embrasse ma chère R! Ausalt öelda ma ei teagi .. pöhimötteliselt ta on ju ikkagi kolleeg eelköige.. ja noh korra ma olen teda näinud.. vöi noh kaks korda, kaks päeva olin seal tööreisil. Noh ja järgmine nädalavahetus saame siis kokku Münchenis. Kuna seekord on tema siin tööreisil. No kirju oli küll tore vahetada... muud ma ei oska kommenteerida, ma ei mäleta suurt miuke ta väljagi näeb :)  Ta mingi teatav selline süütu-uje muie ainult on meeles. mis oli muidugi omamoodi völuv :) 
Aga ennem saan wakeboardima. ma isegi ei tea täpselt mismoodi see välja näeb. aga paljud tuttavad on maininud, et tahaks seda proovida, aga väga ei julge. pidavat omajagu ohtlik olema. ja mina andsin nöusoleku ja registreerisin end siuksele üritusele ära, ilma et ma oleks asja süvenenudki. kiired ajad olid. ja kiiresti pidi ära regama. ja ma mötlesin, et veesuusk vist.. no ühesönaga ma loodan et sealne talveilm nati pareneb järgmiseks nädalavahetuseks. hakka vöi mäesuuska taas harrastama.
jh ja no kaunis Chris viib ka kuhugile sööma...  Ta ka paras gurmaan ja teab mönusaid kohti. Kuigi ta ununes vahepeal sootuks.. aga mingil vägivaldsel moel ta ikka tungib jälle suure tormiga mötetesse.  ei saa tast rahu nii lihtsalt..
Töö suhtes ka palju teha..

Kirjasôber

jajah... pole kellegagi siukest e-mailide vahetamist enam kaua kogenud... kôik on nii mobiilseks ära muutunud, et isegi igapäevane meilide vahetamine on nagu omamoodi vanamoodne... ja romantiline :)  Aga nüüd on nii, et iga päev ootan ja iga päev vastan sellele Vincent'le sealt Marseille tripist. Kui tema esimene ja teine mail jätsid kuidagi tunde, et mis supi sees ma nüüd olen jälle. Absoluutselt ebahuvitav. Siis nüüd on nii, et iga päev koju joudes on esimene asi lüüa oma private e-maili lahti, et rôômuga lugeda uut saadetist ja sama rôômuga ka vastata.. järjest pikemalt.
Eilsest olen edela Prantsusmaal Toulousis. Täna ja homme nimelt selline korralik töö-värk siin. Airbus'is. Aga selle käigus orgunnis siinne esindaja ka A380 lôppkonstruktsioonil väikse ekskursiooni. Meid lasti ligemale kui tavalisi lennuki-huvilisi. Ja päris vôimas on vaadata kuidas maailma suurimat lennukit kokku pannakse. Ôhtusöök ka väga mônus ilusas linnaosas ja restos. Ja homme läheb tihedaks... kella kaheni siin, siis lend Münchenisse, ja siis kohe lend edasi Eesti! 
Nüüd meenus, et selleks päevaks, mis Vincent Münchenis on, on mul ka miski wakeboarding juba ära registreeritud.. aga no näis kuidas köik laabub.. ennem tuleb Eesti, mu printsessi pöhikooli löpupidu ja jaanituli!

Mint

Tahaks kirjutada .. aga ei viitsi nagu... Aga mäletada ju tahaks. Ja mälule endale ma suurt lootma enam ei hakka.Koguaeg juhtub miskit.. vahel harva kui oma paari aasta taguseid postitusi loen, ei usu oma körvu kohati ise ka.
Noh.. algatuseks see prantslanna soolaleiva pidu. Ja just nimelt, ma viisingi talle ühe korraliku leivapätsi ja puuda soola. Prantsusmaal seda kommet vist pole, aga saksas ja no muidugist eestis (nimigi ju) on... Kunagi ma pole sest suurt kinni pidanud, viimane aeg. Ja siis see Julien.. et ta sinna peole järsku ilmus. See esimene Müncheni aeg siin, siis ta löi mu jalad paaril korraks üsna nörgaks. Ikka kohe üsna. Aga no siis läks elu edasi. Ja oli teine ikka väga unustuste varju kadunud, ja nüüd siis taas plaksti. Mu tollase aja nörkused muudkui ilmutavad end riburada pidi. Kaunist Chrisist üldse ei räägigi. See teema läks rahulikuks.. saime esimesets shokist üle, sest no tööle söitma sattusime jälle aegajalt koos.. ja läks köik nagu vana rada pidi edasi. Kuni siis eelmise nädalani. Ja selle nädalani. Aga no Julien...  ega ma algul päris kindel polnudki, et on see ikka seesama.. aga no nimi rääkis enda eest. Tegelikult ma olin ühele tööreisile minnes lennujaamas ka temaga väga viivuks kokku pörkanud. Oli nagu tunne et mölemid tundsid teineteise ära, aga mölemil oli kiire ja sai  mööda tuisatud. No ja siis ma hakkasin silmanurgast teda jälgima. .pidu oli kohe rahutust täis. Ja muidugi siis kui jälgimine mönda elavasse vestlusse ära ununes, oli teine selja taga ja liitus aktiivselt. Kui edasi linna peale peole suundusime, siis .. mm.. kohati me vist jalutasime päris kaelakuti. Joodikud :D Ja siis see köne tema söbralt.. ma ei mäleta enam paraku täpselt suurt midagi, aga ta pidas mulle siukse iluköne maha.. Aga no tol hetkel läks selle söbra jutt küll köik körvust mööda. Nojah igastahes üsna peagi otsustasin, et viimane aeg on ikka koju ära kobda, et viimse metroo peale jöuda jne. Aitab küll.  Kuna ma muidugi ei teadnud kus ma olen , siis uurisin esimestelt ettejuhtuvatelt. Miski seltskond andis nöu ja sealt siis üks tüüp ütles, et ta viskab mu autoga ära, et söidab ise ka koju kohe. Jeerum ma küll nati pöiklesin vasti, aga ta ei andnud alla ja viiski mu ära. Jessever mul seda oinapeasust ikka vööraid inimesi usaldada. aga no köik oligi önneks usaldusväärne. Koju jöudsin.
aga siis tuli kohe Marseille reis ja ei olnudki aega väga aplju öhtut ja veel vähem seda Julien'i analüüsida.
Marseillesse läksin juba pühapäeva hommikul ära. Vahemere öhk rahustas.. Hotell olis ilusas linnajaos. Köik väitsid seda hiljem, kiites valikut. Läks önneks seekord. Bookimise ajal mul polnud ju örna aimugi. Marseillesse jöudes, asjad hotelli viides, ja siis korraks sealses supermarketist läbi pöigsates, kinkis kassapoiss mulle pisikese armsa roosi. Oli sellise pisut köhkleva hoiakuga, aga sikkagi kinkis.. Ja tuli välja, et tol päeval oli Prantsusmaal emadepäev. Tere-tore.  Nojah nagu vist mainisin juba, suvalistest komplimentidest tänava peal puudust just polnud.
Töö läks ka hästi. Sain veel paari uue liikmega sealt team'ist tuttavaks. Üks Vincent ka. Ta mainis, et tal juunikuus ka Saksa asja, aga et on me kandis esimest korda. Ma vist mainisin, et vöin soovitada talle ühtteist, kui ta siinkandis on. Vahetasime kontakte. Ja nüüd on nii, et nii kui koju tagasi jöudsin, oli e-mail postkastis, .. et ootab juba siiatulekut jne.. vaatab hetkel prantsuse-eesti jalka söpruskohtumist. No see oli päeval löuunasöögi ajal teemaks ka. Mu lemmik härra oli maininud, et täna on siuke mäng. nojah. Pransakesed said hea tuule tiibadesse vähemalt :) Kuna ma kohe vastata ei viitsinudki, siis järgmine päev oli juba uus e-mail, täpsete kuupäevadega, kuna ta siin on ja et looking forward.. Vastasin ära ja täna tuli juba väga armas küsimus, et kas  ta mind öhtusöögile vöib kutsuda. See nende prantslaste kombekus on ikka nii armas ma pean mainima. See on midagi mis siin kesk ja pöhjapoolsel kontingendil juba täitsa ära on ununenud vist. Viisakus mitte, sakslased on ju väga viksid ses suhtes, aga just sellised kombed..
Ja siis järgmisel öhtul oli juba kauni Chrisiga öhtu jälle kokku lepitud. Kogu see mässamine on söömisharjumistele ka parem. Shokolaad on unustuste varju ununenud ja üldse see liigne ögimine. Eila oli ka öhtusöögiks ainult ölu ja magustoiduks Chris.... kes kurivaim jälle mu ajusägarate vahele end kiilus. Aga noh .. nii nädal aega ja siis on köik ok jälle. Ma ju tean. Pealegi tuleb töiselt väga väljakusuv nädal Toulous'is ja siis kohe Eestisöit ka. Nii et  polegi vöimalust imelikke mötteid mölgutada.
Aga selle dieedi suhtes.. pigem peaks vist alkoholi suhtes miskit ettevötma. Hakkasin mötlema, et mu tüse olek.. vöi noh tavalisest paar kilo tphkem on ehk sellest, et ma oma vaese maksa nii ära olen piinanud. Aga kuidagi ei önnestu see tervislikum eluviis ka hetkel sugugi. Aga ma üritan.
Chrisiga seoses on igasugu mötted ja mälestused vanematega seonduvalt päevakorrale hulpinud.. sest kole palju räägime sel teemal tegelikult. eks meil ole palju ühist, mis vaevab ilmselt..  Täielik tohuvapohu.
Täna oli plaan shopata, kole palju uusi asju on tarvis. Suurt tulemuslik see polnud.. uus igapäevane parfüüm ainult.. valisin Mint endale. Oli küll tahtmine jälle Armanilt miskit valida, aga selle suve löhnaks saab siis Mint. Ja prillipoes lasin löpuks omi silmi ka taas kontrollida, sest ammu tundus, et nägemine vist kehvem. Ühest silmast ongi mingi trikk juures. Ühesönaga saan lähipäevadel oma uued proovi-läätsed kätte. Prillide kontrolli jaoks on vaja terve päev prillidega olla. Ma ei etadnud seda ennem. No tore, siuksed asjad kipuvad ikka muudkui edasilükkuma.  Eks ma homme üritan uuesti selle shopinguga. Oma printsessile vaja ka pöhikooli löpetuse puhuks midagi ikka leida.

Loodus

eelmisele postitusele ma ei viitsi järge enam pidama hakata.. see on lihtsalt mu praktika tulemus. seda et ma igavene libu olen (vähemalt mötetes) pole ma kunagu varjanud... aga köik need sulnid söbrad kes vaikselt paljaks kooruvad.. loodus. Köik nad.
Aga pealkiri ei tule üldse sellest. Täna rikkus looduse ilu kogu mu ilusa öhtu tegelt ära.
Mis iganes.
Vahepeale on mahtunud väga mönus pikk nädalavahetus söpradega Düsseldorfist ja Maastrichtist, kes tegelikult kokku kombineerisid eesti-inglise segu. Ja siinsamas Münchenis . Väga kosutav, väga lahe!!!!!
Ja see nädal kohe business Marseille's. Ka lahe. Intensiivne töö, mu lemmik prantsuse härra. Läksin juba pühapäeva hommikul sinna ära, et linna ka nati vaadelda ja vana sadamat jne. Kui mul jälle miski tähelepanu puudus tuleb, lähen sinna, Kole palju tuli tänavapealseid kommentaare, et tu es tres joli, manifique. Üks tüüp oli lausa mönda aega järginud. njah. Ja muidugi mu lemmik tsentelmen oli ju ka seal.. aga temaga sai kaks töölöunat ainult veedetud. Aga sellest juba piisas.
Ja muidugi on vahemere kliima juba mönevörra mönusam kui siin vahelduvas Münchenis. Ainult et tuuline, Mu pihikseelik käis ikka pidevalt monroelikult ülepeakaela. Täna siis saksas jälle intensiivselt tagasi.
jessver ja järgmine nädal ma olen ju Eestis juba!! Aga enne veel korraks Prantsusmaale Toulousi.
Ja Chris on üllatanud... oma sönavöttudega nii FBs kui töö outlook'gi. Ja üldse. Ja täna taas öhtu koos. Segane värk.. hullumeelne. .. Aga imeilus. Liiga ilus et sel tulevikku oleks... siuke värk on ainult muinasjuttudeks...

Ja veel see soolaleivapidu eelmisel reedel... ühel prantslannal. ja jälle ma olingi ainuke mitte-prsantslane. ja siis see Julien .. kaugest minevikust. ja see mis juhtus. ma praegu polegi vist vöimeline ülevaadet andma, aga et ma selle aegade-tagusest Julien'ist, et ma temaga niimoodi jälle kokku pörkasin. ja tema söbra ülistuslalust.. ja tast endast ..asjad pöimuvad nii imelikl kombel.. ja samas haituvad kogu muu töö-eluolu keskisse,,  Möne inimesega sa vist lihtsalt oled loodu kokku pörkuma.. aegajalt.. 

continues...

Puhastustuli

Siuksed ootamatud haigushood, on nagu miski puhastustuli. Paned niisama normaalset olekut taaskord rohkem hindama (kaua see muidugi ei kesta) ja üldse karistama end empaatia-tundetusest siukste nörgemate vastu.. Saad aru kui väga sa oma keha ruunanud ja mürgitanud oled.. ja milleks kogu see sodi? Selle vahepealse voodis sonimise peale on löpuks enesetunne jälle ok.. aga nii ok jälle, et und täna öösel enam ei olnud. Hommikul vara peale paari tundi und ajas ikka veel kinnine nina üles. Algul ajas magamatta olek turri, aga siis üritasin harmooniliste mötetega end jälle unne suigutada.. uni ei tulnud.. aga tulid ilusad mötted. Pea oli selge.. Chris välja higistatud. Temast veel ehk ainult niipalju, et siin Eesti saateid riburadapidi vaadates ja ka Mart Sandrit sealt läbi vilksamas nähes, tekkis kohe tugev vördlusmoment.  Siuke tappev sharm, väga intelligentne ja üdinisti irooniline tüüp ..vaatab maailma veits väsinud ja pölgliku pilguga.. Ja kogu selle völuva körval on mingi väga tugev ja hoomatav tume külg.. mille löksus teine siis sipleb. Väga ilusa hääletämbriga.. Kui C poleks oma perekonna staatusest välja rabelemiseks miski asjalikku, nagu juura, öppima pidanud, oleks ta ka raudselt miski artist. Ta oleks kaugele näha ja kuulda olnud. Nojah täna on tüübil sünnipäev. Täna on ka kurikuulus Bayern:Chelsea match! Ja täna on ka suvi taas väljas. Peale löunat kasin ka puna-valgesse värvunud linna. Iseasi et kas ja kus kuhugi suure ekraani juurde üldse nägema saabki. Linn on absoluutselt ülerahvastatud jalgpalli fännidest ja muidu patriootidest. Aga kuidagi nii mönus ja vennalik on see puna-valge öhhkkond siin.
Ja oma kehaga luban nüüd paremini ümber käia, ausöna. Alustades toitumisest! Muust ei räägigi.. Sporti tahaks ka juba teha.. aga paar päeva vöik ehk rahulikuks jääda. See palavikuhoog on siukse läbipekstud oleku jätnud... vaevalt see kehale karuteene teeks, kui seda kohe ruunama siin jälle hakkaks. 

Tuli otsa

mulle..iseenesestkimöistetavalt. Täna kasisime Nataliaga varem töölt minema..Kuna mul oli ennelöunat mitu tööasja kokku lepitud ja lisaks lönasöök G-ga... pidin lihtsalt tööle minema..Kogu oma sureva olekuga.. terve öö surin. Pea mädaneb otsas.. keha väriseb...nii paha et magada ei saa..  no teate küll. No ja teretore peale kella neljani vastupidamist tööl, N-ga suhelda üritades, pörkasin C-ga kokku. Ta oli heas tujus.. meeldiv. Ja mina kogu nende erinevate emotsioonide segasummas ajasin nii idiootlikku juttu suust välja, et... ühesönaga tuli otsa. ajasin paraja hunniku möga suust välja ja löpetades sulgesin igasugu variandidki nädalavahetusel kokkusaamise suhtes ära.. soovisin head nädalavahetust. Meil nimelt homme mingi kirklik püha taas ja seega on firma ka reedel kinni..  N-i kategooriline kommentar "get him &keep him!" peale pögusat selgitust, kes see tüüp oli, ei aita asjale suurt kaasa...

Ja laupäeval on möll! Üle kogu Müncheni! Eesti uudistekanalid otsivad siin ka juba kohalikelt infot hetke atmosfääri üle linnas. No laupäeval on champions league, FC Bayern vs Chelsea! Juba pragu raadios kamandatakse kogu nädalavahtuseks inimesi punast-valget kandma..tööl, vabal ajal, igal pool "Värvigem München puna-valgeks". See nimelt klubi drikoovärv. Ühesönaga ma pean terveks saama kiiresti! Niikuinii pean... ma ausöna annangi muidu otsad varsti.. Kobisingi voodi ära ja niipea siit enam välja ei kasi. Siin ma küll oma valuläve suhtes kilgata ei saa.. paha on olla... Jääks magama ja magaks kuni keha ja pea jälle terved ja selged..ja C ka sealt välja magatud muidugi.. lôppeb see hale kiunumine tema arvelt siin ära :S 

dazed & confused

ma jäin haigeks.. mis teeb mind murelikuks. ma niisama naljalt haigeks ei jää ikka. üldjuhul on seal muud ka vaja kui tühipaljas külmetamine. tööle ikka ronisin... ja pörkasin muidugi kauni Chrisiga kohe hommikul kokku. körvaltvaataja ja ise ka poleks arugi saanud, mis pubeka tempe need kaks täiskasvanut nädalavahetusel tegid. hea et temaga nii kiirelt neutraalsel pinnasel jälle kokku pörkasin ja siuke tavapärane seis jälle taastatud sai iseenesest. Tüüp läheb miskipärast mulle korda rohkem kui ma tahaks. Ta on vist depressiivseim inimene keda ma tean.. ja see riivab alati mind ka. Aga äkki siukste "ônnetus-laste" puhul suurt muud ei saagi oodata. Viimasel korral rääkis ta oma öest ja et see on igasugu kilpnäärme jamad ja allergiad külge haakinud jne.. on tüse ja nörga ühesönaga. Chris seevastu on ilus, pikk, sihvakas, tugev mees. .. löppu lisaski, et öde on köik jamad enda kaela saaanud, aga vähemalt oli ta soovitud laps. et tema oli önnetus olnud ja plaanitud isegi abordiga kuidagi "ära katkestada". Isa oli paari aasta eest veinise peaga jutustanud. Muidugi praegu ei liiguta see info täiskasvanud meest miskit pidi ilmselt... aga ega seda mida lapsed alates emaüsast juba ära tunnetavad, ei tasu vist ka alahinnata. . no ja ega mu enda näide ka teab mis muudkanti pole.. ebaloogiline, et ma kuidagi planeeritud oleks olnud .. kuigi kui ma seda kunagi emale mainisin, siis hakkas teine nutma. aga no ta ongi siuke örnake.
Ühesönaga ma loodan, et ma ei näe seda tüüpi mönda aega enam ja ei kuule ja ei räägi temast.. Üleliia energiat kulub tema peale ära..
Vaatan siin "Tantsi tagumik trimmi".. kuidagi tore on vaadata kuidas paksukesed rabelevad ja asja nii tösiselt vötavad ja kaal langeb. täiesti respekt.. aga miks mul on tunne, et köik räägivad kuidagi vene aktsendiga seal... on see mingi uus mood? vöi ongi meil nii palju uusi tublisi venelasi lihtsalt?
noh niimoodi kes lausa telekaekraanini välja trügivad..
Aga muidu on mul ju üks nii tore söbranna tekkinud, Natalia. Töötab sealsamas ümber nurga.. poola tüdruk. Väga ilus ja väga lahe tsikk. Täna sai ka taas nalja nabani. mötlesime pealelöuna jalutuskäigul, et peaks mingi trenni koos ette vötma. Tema viriseb kaalu pärast ja mina ka... kuigi tema ei peaks seda mitte üks teps tegema. Tsikil tuli idee, et haaraks mölemid rulluisud tööle kaasa ja teeks selle löunasöögi asemel hoopis rulluisu tiire firma hoonete ümber.. no meil see firma ulatus on ikka suur, pluss igasugu helikopterite platsid jne. Prantsuse poisid muidugi elasid me ideele hoolega kaasa :) No ma usun, et inseneridest alates managerideni välja, kellelgi suurt selle vastu poleks, kui paar tsikki löunapausi aegu hoonete ümber lühikestes pükstes ringi vihuksid.