Uus aasta

Ema teadis rääkida hullu juttu, et alates 24. detsembrist nähtud unenäod pidavat uue aasta juhtumisi ette ennustama. Ma siis üritasin meelde jätta, hea pärast näägutada

24. dets (jaanuar 2009) - Cristiano Ronaldo viis Karepa liivarannas läbi aeroobikatreeninguid. Peale mõõdukat kargamist istusin ma kogematta ilmselt temale määratud kohale, mille peale ta mind suuremat sorti summaga trahvis. Samas aga maksis trahvi koheselt ise kinni (sularahas).

25. dets (veebruar 2009) - blackout. Ilmselt nägin unes päkapikke ja lumehelbekesi

26. dets (märts 2009) - minu toa põranda vaibas sigis hulganisti rohutirtse ja muid putukaid.

27. dets (aprill 2009) - ei mäleta

28. dets (mai 2009) - mind paluti, et ma börsil veel kuu aega töötaksin ja mingite signaalide-uurimis-ülesandega seal hakkama saaks (Fourier jne)

29. dets (juuni 2009) - lõikasin endal Tartus linnaliinibussis veenid läbi. Nii korralikult, et käelabad jäid lopendama. Edasine uni oli häiritud

Näis mis aasta teine pool toob...

2008

No tegelikult võiks siis mööduva aasta ka juba kokku ära võtta. Selleks piisabki ainult ühest sõnast: PIINLIK. Absoluutselt kõik mis sai ette võetud (mistahes valdkonnas siis) ja mis lihtsalt juhtus (ükskõik kus ja mis olekus) tundub piinlik ja tagasi mõelda nendele seikadele ei taha.
Loodetavasti tuleb järgmine aasta siiski natuke arukam ja viljakam.

sleepy as hell

magada tahaks. No nii paar päeva ühtejutti. Miskipärast on kümne päeva jooksul vist ainult üks enam vähem normaalse magamisega öö juhtunud olema. Jälle see sama jama, ei aita siin maaõhk ega alkoholist ja vervorstist koormatud organism ega miskit. Suuskama vaja minna äkki. Täna pole ka lootust unele, sest vaja emaga Tallinn läbi tiirutada ja äkki homme saab jälle koduvoodisse. Eks tuleb siis rekordiline päev torisemise ja turtsumise saatel.... Kohveiin ka puudub käeulatusest...kohutav.

Minu esimene uue aasta lubadus!

Kui ma kord jälle peaks mõnele peole julgema minna

* ma ei ürita purustada rekordit teemal "kui palju erinevaid alkoholi-sorte on võimalik ühe õhtu jooksul alla kulistada"
* ma ei kaota teadvust esimesel võimalikul hetkel peale klubisse sisenemist
* hoian eemale piljardilaudadest...ja kuulidest
* ei veeda enamus ajast (januse pilguga) baarileti taga
* ei telli korraga 1 - ? jooki, et need siis koheselt ümber ajada, et siis saaks kohe jälle sama satsi uuesti tellida. Ja jälle kiirelt ümber ajada.
* ei lõhu ära ühtegi klaasi
* hoian sõbrannal paremini silma peal
* ei tagurda kellegile pidevalt selga
* ei löö endale ühtki sinikat
* ei istu suvalisse võhivõõraid kutte täis autosse ja kamanda neid mind koju sõidutama
* ei räägi eelmainitud kuttidele kogu oma elulugu, alustades mis tähtkujust ma olen, lõpetades kus mu ema töötab
* ei jaga eelmainitud kuttidele oma telefoninumbrit
* ei jaga oma telefoninumbrit kõigile kes seda peaks küsima


jne. vististi

Soeng

Nii minul on juuksurisse aeg kinni pandud ja kui kellelgi on head nöu anda, mida teha lühikeste ja närakate (höredate) juustega, andku aga märku. Kuigi valikuvöimalused on muidugi täbarad on igat sorti ideed teretulnud :)

Jôulurahu

vôi mis iganes rahu, aga rahulikumaks on kôik jäänud küll (täiesti personaalsest vaatevinklist vaadeldes muidugi). Aga eks see ole ju asjade ja olukorra loogiline jätk. Kui varem oli blogi täis igasugu veidraid ja hullemaid peomuljeid, siis praegu....hm. ...praegu on üks pidev vigin ainult. Eks ta raske ole ju hetkel, samas naudin ma iga päev seda vöimalust siin elada ja uusi kogemusi koguda. Toona kui siin möned kuud G juures pesitsesin, siis ei tundunud see linn ja inimesed sugugi nii pönevad. Siis oli ka talvine aeg, ehk seepärast tundus köik pisut rohkem hall ja tuvisitane. Ja mul polnud siis ka ju mingit ennast öigustavat tegevust siin. Praegu on pisut teised lood. Paraku on praegu ka talv ja seega eriti välja ei kipu öhtuti vöi peale kooli. Aga sellest hoolimata näeb nii ühte kui teist. Eriliselt naudinguks argipäevale on muidugi siinne arhitektuur ja teine väga tugev tegur selle körval oleks pariisitarid muidugi. Nende lihtsa ja naiseliku elegantsi vastu ei saa küll miski ega keski. Ja huvitaval kombel öhkub neis tugevalt ikka seda nö. aadellikust. Eks pariislased on teada muidugi oma uhkuse ja arrogantsi poolest, aga prantslaste puhul tundub see arrogants kuidagi rohkem öigustatud. Näis kuna mul see vaimustus üle läheb, aga praegu vaatan ja jälgin küll huviga.
Ja muidugi teine väga tugev faktor on minu G. Töesti naudin igat öhtut temaga koos ja järjest armsamaks ta mulle saab oma söstrasilmadega ja universumi teooriatega :) Eks oskame natuke rohkem nautida ka seda aega praegu, sest küllalt teineteisest ju eemal oldud.
Kool muidugi on jama teema. Minu tase ei küüni mitte kuidagi siinse taseme lähedalegi. See on muidugi piinavalt masendav. Aga sellele on ka ju omad lihtsad lahendused olemas. Piinlikke momente jagub ka endise sagedusega igasse päeva, aga eks selliseid toredamaidki lisandub ikka ka tasapisi. Täna näiteks ühes harjutuses istus üks mu silmarööme otsustavalt minu körvale ja uuris kas mul on abi vaja ja siis alustas rahulikult ja kannatlikult seletamisega :) Kogu harjutuse vältel ta tundis ikka muret kas sain aru ja oli valmis kohe seletama jälle. Samas suutsin ma oma puterdamisega löpus jälle endast ilmselt väga veidra mulje jätte. Just "Veidrik" olekski mulle öige hüüdnimi hetkel.

Aga silmaröömu-teemast nii palju, et sel pole midagi muud millegi muuga pistmist kui just silmaröömundusega :) Ei ole sel mingeid kahtlasemaid tagamötteid ega miskit. Äärmisel juhul ehk pisike flirt :) Mul lihtsalton on vaja mingit "motivaatorit" igasse päeva ja igale poole :)
Jälle üks lisa-veidrus vist...

Natukene veel

ja siis saan koju taas. Ja seekord lausa 2ks nädalaks. Sellega seonduvalt on muidugi paanikat ka omajagu. Kuna eelmiste nädalate suur nälg on taandunud (ma ilmselt söin suure hooga paari nädala eest ette ära), siis nüüd mu eelnev plaan "jöulukus saledaks", vöiks näiteks asenduda, "jöuluks normaalseks" plaaniga. Sest pekk kurivaim imbus vahepeal igale poole kuhu pole tarvis. Nüüd oleks targem sest enne kojusöitu ja kiirelt lahti saada jälle, sest kodus ma ei anna küll ühelegi palale armu ja söön südametunnistuse piinadeta ära köik mis ette pannakse :) Seega vaja praegu sellest tekkinud rasvakihist kiirelt jälle vabaneda, enne kui ta ladestuma hakkab ja enne kui ma sellele uue ja kobedama kihi peale söön. Kuigi arvestades temperatuuri kuluks kaitsekiht ära küll. Aga no ikkagi kuidagi ebamugav. G önneks hoolib ka sellest üsna, et ta vormis püsiks, seega tegime nädalavahetusel enese liigutamisega taas algust (siin vahepeal söögiisu töusuga vähenes ekvivalentselt sporditegemise huvi). Ühesönaga nädalavahetus oli väga asjakohane. Laupäeval ostsime mulle uued dressid, kuna G seadis ultimaatumi, et tema minuga nende vanade "dresside" kaasosalusel jooksma enam ei tule. Mis mul saigi selle vastu olla, sain ilusad uued dressid endale :) Ja sellega kaasa ka motivatsiooni neid kiirelt ära proovida. Laupäeval tundus siiski niisama vedelemine mönusam, seega pühapäeval alustasime enese liigutamisega taas. Hommikul käisime ujumas ja öhtul jooksmas. Vaatab mis täna saab. Eile oli motivatsioon nöksa körgem kui praegune, aga ootan ära kui G koju tuleb, eks siis otsustab.
Paanika number 2 oleks siis muidugi kingijaht.
Natuke üle nädala on veel aega....

Nälg

täna on vastikult pikk päev. Peale lôunat veel 4,5 tundi laborit. Aga enne seda on veel 1,5 tundi lôunapausi. Vahva, reedel ka veel.
Vähemat lubas G mulle ôhtul ühe korraliku traditsioonilise brasseriisse einestama viia. Tore, saab kuhjaga liha jälle süüa. Mul on eelmisest nädalast saati pidev nälg. Ma ei saa aru, külmast vôi mis? Nii et see minu jôuludeks saledaks plaan on jälle luhtumas(nud). Oli ka väga ebareaalne plaan tuleb tunnistada.

Keha on üks ülimalt alatu reetur...

Unenäod

Näen juba tesit päeva järge taas und. Pönev teema - alateadvuse ja igapäevaelu/nähtu pöimik. Tänase idee oli, et mu cheff (seesama ex-chef kellega nüüd natu on kirjavahetust peetud) sokutas mulle vaikselt ja variatult kaela psühhiaatri, kuna mul olevat seda igapäeva asjadega toimetulekuks hädasti tarvis.
Eilasel oli pöhisüzee teine, aga möte üsna sama.
Aga muidu mul on hea meel et on reede ja nädalavahetus. Ainult et vastikult külm on.

omad vitsad

Esimene päev on kole - köik tundub masendav ja melanhoolne. eriti pimeduse saabudes, ehk siis nii kella 17st alates. Poeks teki alla ja jääkski sinna pikemaks ajaks, vähemalt järgmise hommikuni. Aga teki all hakkad higistama nagu kole ja kaua sa seal ikka niimoodi märgud. Köige toredam oleks see, kui poeks teki alla ja jääks magama ka kohe. Aga ei, und pole mitte kuskit vötta. Mitte grammigi. Ja seda terveks ööks. Vähkred ja siblid ja vihastad seal voodis terve öö. Ootad äratuskella plärinat. Vastu hommikut ehk mingisse une-ärkveloleku vahepealsesse olekusse langedki, aga seda enam mitte kauaks. Isu ka pole, siiski sööd, sest mingiks hetkeks pakub see ju tegevust. Aga söödu on maitsetu ja jääb köhtu keerlema möneks ajaks.

Teine päev - kuigi maganud pöhimötteliselt pole, on meelde natukene ärksamad kui muidu. Pea on selgem, väsimust pole, aga tuju on ediselt nigel. Terveks päevaks. Ja mida öhtule lähemale, seda hirmutavamaks läheb. Ei tea mida teha. Sport leevendab natuke, aga ka mitte eriliselt. Isu pole endiselt. Isegi ölu ei maitse. Terve järgmise öö vähkred ja higistad samamoodi maha. Siiski sellist une-hägust olekut jätkub natukene kauemaks.

Kolmas päev - hommik on juba eredam. Meeled veelgi ärksamad ja ei tea kust on lisandunud mingi uus pakatav energia mis laseb siiski köigel juba helgemana paista. Päev on nöksa röömsam. Isu hakkab tagasi tulema. Öhtu ei tundugi nii morjendav enam. Magada endiselt ei saa.

Neljas - viies - kuues päev - energiat tuleb aina juurde. Pea on selge nagu kristall. Tuju ainult kasvab. Kasvab ka tahe igasugu asju jälle ette vötta ja maailma avastada :) Enesetunne on hea. Magamisega on lood endiselt nadi vöitu ja see on natuke hirmutav. Nädal aega juba nii. Tabletide kallale siiski ei kipu, vaja omade jöududega asjad klaariks saada.

Seitsmes päev - naudid selget meelt ja seega ka köike ümbritsevat. Isu on liigagi hea. Energiat liigagi palju. Tahet ka. Hea meel enese üle. Ja siis sa magad. Magad 8 tundi jutti täisväärtuslikku und!!! Naudid järgmsie hommiku ärkamist ja kohvi ja köike mida vöimalik. Köik tundub jälle normsi olevat.


Update: Siiski 8 tundi und on liialdus, on paari tunnised intervallid. No nii umbes 9 päeval elad veel üle väikse närvishoki (aga see vôib ka muudel pôhjustel ilmneda).


Muide ma hakkasin klaverit öppima. Ma ei teagi kas seepärast, et ma sellest väiksena ikka unistanud olen (muusikakooligagi tegin algust, aga sealt visati mind kiirelt välja, sest ma ei pidanud eriti viisi) vöi siis miski distsipliini eesmärgil vöi ehk hoopis ajutreeningu möttes. Igastahes tegin algust. Bachi "Prelude" on esimene katsetus.

Error

Paar päeva löögastust, mis oleks vöinud ka olematta olla. Hakkad jälle mötlema igasugu eksisteniaalsele jamale. Ega ei tohi vist anda inimesele (eriti pöhjamaiselt depressiivsele) liialt palju vaba aega kätte, et ta siis end hoolega musta auku mötelda suudaks.
Aga mis siis teha, kui kogu su olemus ja käitumine ja tehtu sind öökima ajab? Tuleb vist dressid selga tömmata ja higistama kasida. Jooksma näiteks. Ja alla tunni ei mängi välja. Higistab ehk vähemalt selle mötetu enesehaletsuse endast hetkeks välja.
Ja pole ju hullu, homsest läheb maniakaalne pögenemine enese eest edasi.

Vivre pour le meilleur

Nii minu esimene sess siin sai täna läbi. Midagi positiivset öelda pole. Kuigi ma pole iial iial nii palju ôppinud kui nüüd need viimased nädalad. Viimase eksami teemat ( tôenäosusteooria nipid trikid) sonisin lausa öösel G-le. Täielik stress. JA igasugu ajuressurssidega on lood täbarad. Aga stress olgu, muud pinget mul ju hetkel pole. välja arvatud see pidev tohmanina-tundmine.
Kuna G on mul sama jama ôppinud ja pransakesed on loodusteadustes siiski ülitugevad, siis ta mind siin ôpetas ka talle kombekohaselt väga kannatamatul moel. Nii et me röökisime ikka üsna tihedalt teineteise peale (loe: tema minu peale). Aga mina olen tülitsemiste suhtes kole vastik tegelane tegelikult. Ma nimelt "lasen" keevalisel G ennast korralikult läbi sôimata, vahest poetan paar pisaratki kuna 95 % tema öeldust on puhas tôde ja tôde on tihtilugu valus kuulata. Vot tak, ja siis naudin kuidas ta veinide ja muu nänniga taas vabanduse eesmärgil ligi hiilib. Eh tegelt ma nii sadist ei ole. Mulle lähvad igasugu tülid lähedaste inimestega siiski liialt südamesse, proovigu ma olla nii tuim kui tahes.
Vot nii on lood. Aga muidu sain täna töötunnistuse Börsilt kätte ja see näeb üllatavalt kobe välja. Nii et kui ma pole pädev oma magistrit lôpule viima, siis nende paari viimase töötunnistusega vôib ka juba ehk laadnalt ära olla.

Häbi

häbi vôi kurb vôi ma ei teagi mis. Kôik kokku vist.
Täna oli esimene nii öelda "eksam". Aga selleks oli siis vaja ettekanne teha... optiliste mikrofiibrite kohta. prantsuse keeles ikka. üldjuhul ma olen enam vähem vôimeline oma oskamatuse ja vôhiklikuse üle naerma. Aga praegu on tôesti häbi. Kui vaja leida kôige hulleimat esinejat, siis pole kaugelt vaja otsida. Hääl väriseb, käed värisevad, vôi noh - kogu olemine väriseb. Nägu tômbub esimeste sekunditega tulipunaseks. Puuh ja siis veel see prantsuse keel. Nii vastikult hale on endast, et nii vana ja nii hakkamasaamatu.

Vôiks ju ometigi laadnalt juba selliseid asju vôtta vähemalt...

Mäsasja???

Mis ma olen ainuke, kes polnud Obama poolt vöi???

Muidugi mis vahet sel on, kes ja kui palju.
Ja peale kauba ei tea ma politikast tuhkagi.
Lihtsalt loogiline oli, et ta vöitis. Kampaania oli poole kallim ju.

huuh

Nädal oli nöme algusnootidest saati. Natuke päästsid löppu teade Brauliolt

"Hey.......if anyone has seen Relika, tell her that we miss her a lot, that we don't know her wereabouts. She has gone to France and disappeared. Please send her many many kisses,Braulio."

ja see ka, et G vötis mu üks öö lausa kaissu... haledusest vist.
Ta ei vöta mind kunagi poole öö pealt kaissu!

Masendav

Täiesti masendav on see, et samal ajal kui mina end päev päevalt aina suurema luuserina ja madalamana kui muru tunnen, saab G töö juurest kobedaid lisaboonuseid. Näiteks see kuu saab ta dopelt-palga... No ja veel arvestades seda majanduskriisi hetkel. Muidugi ta on selle ka kenasti välja teeninud. Aga masendav on tödeda, et mind ei hakka ükski tööandja iial tööl hoidmise nimelt dopeltpalga vöi muu nänniga ahvatlema.









A vöibolla parem ka ikkagi...

Ootan nädalalôppu....paaniliselt! Mitte et miskit pônevat plaanis oleks, lihtsalt tahan, et see neetud nädal juba läbi saaks!
päh, täna alles teisipäev

Muffin jazz

Köik algas sellega, et G otsustas paar nädalat tagasi ühe toreda muffini vormi muretseda. Esmalt proovis tema, maitse oli hea aga kuju poln ollagi. Müsteeriumi lahendas asjaolu, et ta tunnistas mulle oma retsepti üles. Toppis teine kuivpärmi tainasse. Et üks kergitaja köik. Siis vötsin ma asja käsile ja kuna nad mul iga korraga aina paremad välja kukuvad, siis olen eriti hoogu läinud. Suurt vaeva ju asi ei nöua. Praegu vorpisin ka G-le kandikutäie üllatust valmis (A)

Pariisis on pônev!

Aga sellest ei tahtnud ma rääkida. Ja oma "edusammudest" siin ka mitte. Tegelikult puudutaks korraks saadet "Meie Euroopas". Nimelt täna peaks olema eetris saade Frankfurdi kohta. Räägib Andres, kes seal see kôige suurem orgunnija on. Et kui on jaanid vôi jôulud vôi muu siuke värk, siis tema kutsus ikka rahvast üles kokku saama. Sama lugu igakuiste kohalike eestlaste kokkusaamisega. Ikka tuleb temalt see meeldetuletav meil. Ta on selline mônusalt terava huumorimeelega mees ja kindlasti üks pädevaimaid isikuid, kes sealsete eestlaste eluolust rääkida vôiks. Igastahes loodan seda saadet ka kunagi arhiivist kätte saada, kuigi tema sônul olevat intervju üsna platooniline olnud ja highlightiks küsimus "palju sa palka saad?"................

Traditsiooni Tarkus

Väga pônev saade klassikaraadios!!!

http://klassikaraadio.err.ee/kuularhiiv?saade=255&kid=113

Aperitif

Kuna gala on kogu kooli ruumid ja köik muu enda alla haaranud, siis täna miskit öppetööd ei toimu ja mina vahin röömsalt kodus. Ja kuna midagi "tarka" teha ei viitsi (ujumas juba käisin muide) siis tegin pisut ettevalmistusi öhtuks. Nii et G-d ootab peale tööd ees kena aperativ, et ta siis end vaikselt töönädalast nädalavahetuse lainele häälestaks. Kas pole mitte armas :)
Me G-ga harime viimsel ajal end üsna hoolega veinimaastikul ja üht-teist tarka on juba körvataha pandud. Tänaseks ma valisin 2001 aasta Medoci, esimene päris minu enda üksi valitud vein :) Lisaks sellele ostsin igasugu muu suupiste-jura ja küpsetasin quiche lorraine (lahtine juustupirukas) ka valmis. See viimane on väga lollikindel variant muide, lihtne valmistada (nihu on raske selle juures miskti keerata) ja maitsev on ta ka väga.
No kas ma pole mitte tubli ülalpeetav?
(:

Gala Supélec

Täna on meie koolis Prantsusmaa suurim tudengi gala :D No üks suurimaid vähemalt. Kuna ma see nÄdal olin natu läkaköhane, siis môtlesin üldse mitte minna, aga nagu selgus absoluutselt viimane kui tuttav lÄheb sinna, pluss tudengid kogu PAriisi teistest sama klassi (esimese:)) üulikoolidest. Kogu transpordi eest on ka hoolitsetud, kuna kool asub ju kuskil tühermaal. Ja tagatipuks ma sain lasua kutsed, nii et lähme. G muidugi ka, saab natu nostalgitseda :)

peast välja

no ma ikka endiselt ei saa seda Sügisballi peast välja. Oigem oleks öelda, seda suurt pettumust, mitte filmi ennast. Filmist mul ei jäänud eriti miskit meelele. Ju siis olin ootused natu liiga üles kruttinud. Enamus tuttavaid, kelle arvamus mulle üsna korda läheb, leiavad filmi hea olevat. Kriitika ka hea. Ainult minu venna ütles, et ta teist korda seda filmi vaatama ei läheks ja depressiivsetele ei soovita. Hmmm ... depressiivsetele? Näidake mulle palun üks mitte depressiivne eestlane ette. Erinevus on minu meelest pelgalt selles, kuidas keegi sellega lihtsalt über oskab käia.
Aga ikkagi filmist, et mis tarbeks oli vaja nii koletu hunnik vaikimist linale tuua? Et näidata kui kole üksildased ja tülpinud me kôik oleme?

NV

Nädalavahetus oli täitsa korraliku nädalavahetuse nägu. laupäev oli tegus ja pühapäev oli chill. liivakasti sôbrannaga sain lôpuks kokku ja tegime väikse pulstika-kohvikutuuri :) Aga muidu nohisesime ikka Gga koos, käisime jooksmas ja ujumas ja shoppamas. Tore saak oli ja lisaks môtlesin et vôiks ka oma juustega midagi ette vôtta, nii et René Furterer on esimene katsetusvahend. öhtul restoran, korralik prantsuse brasserie. Sôin oma elu parima foie gras ja palju head liha :)
Lisaks kôigele näitas üks nö "sôber" kenasti oma suhtumise ära. No eks see oli teada ju ennemgi, juba viimane kohtuminegi näitas kenasti seda tema suhtumist. Ma olin toona ikka üsna hämmeldunud, ei saandki pÄris korralikult aru, kas selline kÄitumine oli sihilik vôi puhtast lollusest (lobisemislembus vôib nii mônelgi moel end kätte maksta:) ) vôi siis lihtsalt ükskôiksusest. Praegu olid asjad aga palju selgemad.

Ja Annika, ma nägin sind ja J telkus :D Nii tore nii tore :D
Aga tegelikult motiveerisid su viimased postitused mind väga ka endaga miskit ette vôtma. Vôiks ju ka jôuludeks ilusaks ja saledaks saada näituseks. Ma isegi rehkendasin natuke: et saavutada soovitud kaal, mis mul ikka soovitud kaalude esireas on olnud, aga mida ma iial saavutanud pole, peaksin ma alates tänasest iga kuuga 2 kilo alla vôtma. Ei tundugi ju kôige hullem. Asjaolusid raskendab natuke see, et mul pole kaalu ja mul pole ka hetkel ôrna aimugi palju ma kaalun...


PS! "Godot'd oodates" polnud sugugi mu koige lemmikum raamat, seda siiamaani...

Godot'd oodates

"Sügisball" vaadatud.







Muidu olukord sama... mitte millestki ei saa endiselt aru...

Nädal

Oi kui hea meel mul on, et see nÄdal lôpuks läbi sai. G on ka ilmselt üsna rôômus. Ta vaeseke töötab nagu pöörane. Firmas on ära jagatud, et ta on üsna nutikas ja suure töövôimega ja nüüd siis ekspluateeritakse teda hoolega ja vôetakse viimast. Eks see närvesööv ilmselt ole, aga hea kogemus ka vististi. Ta teeb tänuväärset tööd muide, automatiseerib Pariis, Budapesti ja Barcelona metrooliiklust. Nii et streikijad rongijuhid käigu varsti kuradile, ei ole nende teenuseid enam tarvis.
Mina ludri vahin päevast päeva professoritele suu sisse ja üritan aru saada, mida nad pajatavad kah. Eile ühes loengus oli eriti raske. Oli selline noor lahe professor, kellel oli koguaeg mingi huumor varuks, aga ma muidugi ei saanud jälle millestki aru. Huvitav kui kaua peab vastu sellises tohmani olukorras?
Pariisis algas eile ka midagi Baltikumi nädala sarnast. See t¨hendab et saab kultuurilisest vaatenurgast vist üht-teist Baltimaade teemal jälgida. Eile nÄiteks näidati Klassi, millele järgnes vestlusring Raagiga. Sinna ma ei trüginud, kuna filmi olen juba näinud ja teist korda ei kipu enam vaatama. Raagi oleks iseenesest küll näha-kuulda tahtnud. Teisipäeval aga näidatakse Sügisballi ja seda lähen päris kindlasti vaatama. Ehk saan G ka nôusse, kuigi ta veel sellest Magnusest omajagu shokis.
Paar üllatust ka nädalas - sain meili oma ex-bossilt (mitte sellelt otseselt, vaid osakonna omalt). Uuris lihtsalt, et kuidas läheb. Meeldiv ikka kui huvi tuntakse.
Lisaks sellele pôrkasin ma lôpuks ka Yannick-iga kooli peal kokku. Ma tean teda nimelt juba ammusest ajast, kuna ta ôppis ka pisut Saksas ja isegi elas paar kuud meie ühikas. Tegelikult pôrkasin ma temaga 2 aastat tagasi juba selles koolis kokku. Nimelt vôttis G mu üleelmisel talvel sinna kooli töömessile kaasa ja üllatuseks nägin mina seal rohkem tuttavaid kui tema :) ja üks neist oligi Yannick. Tuli välja et ta teeb seal doktorit. Eks andsin endast suvel juba märku ka, et tulen varsti, aga ei olnud teda veel üles otsinud kooli pealt. Täna tegime veel pôgusa kohvi ja ta andis nii mônegi hea soovituse kuidas PAriisi paremini tundma ôppida. G ga on see jama, et ega ta suurt kultuurist ei huvitu... noh...ega mina ju ka eriti mitte ... Aga vôiks ju olukorda natukene ära kasutada.

Olukord

olukord on halli vôitu. Ma ikka endise agarusega ei saa suurt asjale pihta, et mis kanaleid kaudu siin uues ülikoolis kôige targem oleks asju ajada. Aga kust ma saaksingi ajsadele jälile jôuda kui ma millestki arugi veel ei saa. Paar nÄdalat tagasi veel arvasin, et nati oskan keelt ja nii... böööö oskan oskan..

Algas kôik sellega, et ma saabusin ennast kooli näitama nädal aega hiljem kui oleks tarvis olnud. Mitte et mulle oleks üleliigselt infotki saadetud kooli poolt ja nii, aga Tropez ahvatles ka ära käimist. ühesônaga jôudsin ennast esitlema 2.septembri asemel 9. septembril. Ja lisaks sellele oli vaja môned pävead veel vahepeal Saksa pôigata, nii et päris tôsiselt olen kohal alles sellest nädalast. Kusjuures teatav osa loenguid on juba alanud, aga mul ennist ei olnud sest veel ei sooja ega külma, harjunud ju Saksa ülikooli korraga, kus käid/ei käi loengus kuna tahad. Kuna siin aga on tegu eliitkôrgkooliga ja kôik on ette taha väga püüdlikult ära organiseeritud, siis see nii ükskôik ei oleks pidanud olema tegelt.
Seega terve see nädal ja eelmise nÄdala lôpp ma olen oma koordinaatori ukse taga sitsinud ja küüsi närind, et oma kokkuklopsitud tunniplaanile mingit kinnitust saada. Aga teda pole kunagi kohal olnd ja meilidele pole ka vastust saand. No selgus et kôik meilid on kenasti mu kooli meiliaadressi boxi saadetud.daa. konto andmed sain eile alles.
nojah täna läks juba nati edukamalt, sain teada mis keelekursusele mind on jaotatud ja kuna see värk algab (ônneks pole veel alanud). Aga selle jaoks ajasin juttu keelteosakonna sekretariga, kes algselt väga ablas oli suhtlema, aga kuna ma talle kôigi küsimuste peale vastuseks ainult ebamääraselt inisesin, siis hakkas tal ka kiire lôunapausile minekuga.
Koordinaator-professoril sain tÄna siiski sabast ja ta seletas mulle veelkord üle kuidas ma tegelikult aineid peaksin valima ja käskis mul hilejmalt homseks korraliku plaaniga lagedale ilmuda. Aga see professor on tegelikult väga meeldiv, pole midagi öelda. Kui ma ainult nati rohkem end väljendada suudaks.
Täna läksin ka vara kooli nii igaks juhuks, et mingisse loengusse jôuda (lihtsalt keelega harjumise eesmärgil). Astusingi kuhugile saali, kus tundus et on keskmisest rohkem tudengeid koos. Professor uuris et kas ma otsin e-businessi loengut? ma ütlesin et jah, aga selle peale ta ütles et täna on see paraku mujal. noh, ma siis uurisin et mis loeng see siis on, vastuse peale et lasers ma inisesin jälle midagi ja ütlesin et kuulan siis seda (juba inglise keeles). Mees jäi mind nôutult vaatama ja ma siis selgitasin seal klassi ees, et ma olen siin erasmus-tudeng ja ma kuulaks hea meelega keele ôppimise eesmärgil ükstaspuha mis loengut. Pärast professori onu tuli veel ligi uurima, et nuh kuidas oli ka? ma ütlesin et ...raske. Aga ta oli väga meeldiv ja ajasime veel mônda aega juttu ja ta ütles et kui mul peaks küsimusi tekkima loengu vältel, et siis vôin inglise keeles ka julgelt küsida. nonoh..

Igastahes loodan, et homseks on mu plaaniga kôik korras ja mind on mingisse labori-gruppi ka ära määratud. Kuigi üritasin ääriveeri uurida, et kas nii pole vôimalik et ma kuulaks lihtsalt loenguid ja teeks eksami ja saaks ühe ainepunkti vähem. Laborid kestavad 4,5 tundi ja peale selle on vaja veel raport kirjutada...jôle. Aga prof ütles et nii need asjad ikka ei käi. dääm

Vähemalt G-ga on asjalood aina ilusamad. Sel nÄdalal hakkasime küll korralikuks :) Aga homme on reede!

PS! Mind ei taha ühistransport sugugi rahule jätta. Kui ennist elasin külas ja käisin lähilinnadesse tööle-kooli, siis nüud elan metropoli keskel ja käin kuskilê pôllu peale kooli. Jajah kogu campus asub Pariisist omajagu väljas kuskil pôldude-väljade keskel.Tund aega jÄlle. Aga ilmselt siiski parem variant kui see eelmine.

Edusammud

Edusammudest Pariisi kôrgkoolis nii palju, et täna ma jagasin juba 20 minutit peale loengu algust ära, et istun vales loengus.
Lisaks sellele selgus Pariisi vedurijuhtijate sügisene tegevus... streigivad sead nii et higi pritsib. Ma sôitsin täna kolm tundi kooli ja kolm ja pool tundi koju. No see teema oli niikuinii teada ennemuistest aast, siin ju koguaeg pidev streik, näiteks neegripoisid streigivad endise agarusega champs elyseel mcdonaldsi ees selle vastu, et neid paberiteta olendeid mustalt tööle on vôetud. ollalalaa.

Maxwell my love!

niih eksam pörguline sai tehtud. 2 nädalat G koolitust (ta on lihtsalt selle ala parim)ja arvasin et piisab...arvasingi et koogu lainete-jura Maxwelliga kirjeldatav on. aga vist ikka mitte. muidugi ei saa ka öelda, et ma metsiku intensiivsusega raamatute taga passisin. öppimise körvalt sai siiski nädal aega tropeezis peesitatud, surfitud, uues koolis ka paar korda käidud ja asja uuritud jne. täna öhtul veel saksas ja homme tagasi pariisi. ja siis läheb semester lahti! peaks vist usinaks hakkama. siaamani on minu pingutused piirdunud saksa-prantusse taskusönastiku soetamisega. ma ikka metsiku passiivsusega olen suhtunud sellesse, et paari päeva pärast oleks täitsa kasulik, kui ma prantsuse keelest miskit aru ka saaks.
aga noh täna on tunne tühi. üle kahe nädala möttes ainult laineteooriaid ja elektromagnetvälja parameetreid vaaginud ja nüüd siis on see värk läbi....ja seda kes eksmit ette valmistas, sellel virutaks. jalaga.

purilaudur

hihi minu G öpetas mulle just uue eesti keelse söna! PURILAUDUR! vot see ongi mu uus hobi. siiamaani teadsin seda ainult windsurfiks nimetatuna. Aga....umbes kaks aastat tagasi kinkisin G-le prantsuse- eesti vestmiku ja sealt ta on selgeks öppinud kaks söna: hamburgeriputka ja purilaud. ja nii sain minagi teada mida see purilaud tähendab.... vöi kuidas wndsurf eesti keeles kölab ..juhei
homme jälle purjetama

mutukad

...lasid päeva pealt jalga. tublid. kuidas ma muidu oma korteri oleks pidand üle andma. sellega seoses on aga kole lugu see, et seda ma pean juba homme tegema. aga ma pole pakkimisega mingit algustki teinud. vähemalt mööbli suhtes sai vist asjad peaaegu et selgeks. annan oma kodina lihtsalt ühele söbrale ära.
vahepealsest niipalju et täis pikitud ärasaatmis olemisi. reede öhtu ja öö oli üsna tihe, alates kohtumisega R-ga. Temaga on alati tore, sest ta on suurem ja tugevam ja targem ja asjalikum ja ma saan omajagu energiat alati peale temaga kohtamist. aga ta siiski manitses mind tagasi tulema. talle käivat üle möistuse et ma peaks prantsusmaal vanaks saama. jajah mulle käib see ka veel üle möistuse. reedel veel jöudsin kunagi 23 paiku ühele sünnipäevale ja kella 2 kohtusin veel oma hullu fotograafist söbraga ja temaga sai lobisetud jne hommikuni. läksime jälle tülli vahepeal ja leppisime jälle ära ja siuke jant. laupäeval oli plaan teha väike ölle lähedastemate kursavendadega. väike ölle seepärast et köigil on eksamistress hetkel kaelas ja pidutsema ei kiputa. aga see väike ölle löppes muidugi ericku juures peale köigi tema välja völutud alkoholi varude löpetamist kell 6 hommikul. ja minu käsivars on tömbund lillaks....nagu narkaril vöi nii.
aga praegu pistan jooksu. veel paar kohtumist ja siis oma jama pakkima (s.t. ära viskama) :-S
ülehomme kell 23 olen kolitud!
(teoreetiliselt)

kes teab kuidas neist pisikestest närakatest prügiputukatest lahti saada? ma nimelt ei viitsind enne Eesti minekut prügi välja viia ja nüüd siis naudin selle vilju. pisikesi töpraid jagub igale poole. prügi viisin küll viimseni kiiresti minema ja jäin lootma, et nad nüüd surevad välja. aga ei sure rasiad. mis ma teen nüüd?

muutused meeleolu maastikul

jah töö teeb ahvist inimese, öige jutt :) Tuju taas töusval joonel. Eks sel ole paar muud pöhjust ka. Minu kapriisidest julgeti üle vaadata (jumal tänatud) ja üks särav söber ei läinud ikkagi kaotsi. Nüüd on endal muidugi piinlik.... aga poleks vist teist moodi käitunud sellegi poolest. Ja poleks totrast uhkusest ise ka ühendust vötnud enam. Tore et mönel ikka rohkem arukust ja tarmukust leidub...
Täna käisin doonoriks ka. Mötelsin Annika jälgedes, et vöiks ise ka iga päev miski pisikesegi heateoga hakkama saada :) Ääretult positiivsed söbrad mul ikkagi! Imekombel olid seekord näidud ka päris ilusad, viimased korrad on tablettidega tagasi saadetud. No aga eks kodus ju nuumati ka korralikult. Eestis oli üldse tore ja üli-intensiivne aeg. Eks üritan helgemaid hetki kirja ka panna. Päevadesse mahtus nii palju erilist ja huvitavat, et tunne on küll, et olek mönevörra kauem puhanud kui mingi närune nädal.

PS! Vere andmise eest topiti 27 euri tasku (:

närune

tunne on närune. teist päeva järgemööda. vastik see kodust ära tulemine. vajaks tuimestust...

juhuuu

tervitused löuna eetsist :) täna magasin julmalt nii kaua kui suutsin, vedasin end vaikselt raadio 2 saatel üles ja kargasin niisama korterit pidi ringi... sest meel oli röömus :) ja üksi olin kodus ka. sirvisin eesti ajakirju :) mönus!!!
Kulus ära, liiga katki läksin omadega sel viimase nädalal. Polegi vist nii krussis olnud pubeka ajast saati.
nüüd sitsin emakese töö juures ja joon veini. külmkapist leidsin, nad ei paista sest hoolivat siin miskipärast. ennist siia jöudes nägin veel ühte siin töötavat autojuhti ka, kellega ma omal ajal tallinnasse muudkui kaasa söitsin. Rein. Tema oli ka röömus ja kukkus mind kohe kallistama lausa ja uuris et kas mehele pole veel läind ja nii :)

Nüüd teen aega parajaks ja varsti kihutame tallinna ka. Ema ütles et ta küll siin oma sünnipäeva tähistama ei hakka, no on tibi. Lähme siis vennaksele külla ja vaatame mis seal edasi saab. Nii mönigi armas tegela mul ka vaja üle vaadata :)
Hüppasin juuksuri juurest ka täna läbi, juuksur sai shokki mu juuste pärast.

Üldjoontes kuluks aga üks sohver mulle ära, sest minu autosöidu oskused vöib taas oelmatuteks kuulutada, aga et köik need värgid läbi käi ja teha, mis plaanis kulub mobiilsem variant kui ühistransport ära. Äh palju tahan. Järgmiseks korraks lasen G-l mulle autosöitmine jälle selgeks teha! G on hea öpetaja kah, igavene kubjas.

Nii paar lonksu veini veel ja siis tallinna poole leekima :)

masohhist

mismoodi ma elan üle tänase päeva ja homse ja ülehomse? pole täna öösel minutitki maganud, lisaks vaikselt draamat üleskergitanud, endale ilmselt sellega jälle köige rohkem haiget tehes. rohkelt viskit, rohkelt rohelist. öde kallis on ka siin. minu väike päike, väike printsess. aga kuidas ma talle nüüd siukse hämara pilguga erksat olekut peaks demonstreerima. väga vale otsus sai eile tehtud....eks ma nüüd siis maksa. esmalt oleks aga tore kui sellest värinast lahti saaks (mitte pelgalt käte).

PS! jänes ja merisiga sobivad küll ühte puuri kokku... sealjuures pakub jänes lausa vabatahtlikult meriseale keha-küürimis teenust. Viimanel ei jää muud üle kui ainult nurruda.

kuidas ma teen ära homse eksami ja esitan ülemusele oma vahepealse tehtu???

tagumik, kand, peopesa, käsivarred, pölved, sääred, varvas, selg jne on mu sinikate asupaikade loetelu. Hm peopesa? tagumik? Jalad olid mul juba ennem sini-kirjud, nüüd siis lisandus veel pisut värvi. Ühesönaga algas köik arbuusiviinaga... Kui tahaks vältida ehitusel turnimist (seeliku ja kontsakingadega), showd trammis (fotograafiga), klaasikilde jalas ja muidugi seda sinikatemerd (pluss teab mis köik veel...) ning paari loomset katset, ei tasu seda jooki juua. Loomadest niivörd, et esimest korda elus nägin körvuti puurides olevat hamstrit ja merisiga. Minu jaoks olid nad täpselt sama tegu ja nägu siiamaani. A nüüd ma siis nägin erinevuse ikka ära, oh seda üllatust. Üritasin neid siis julmalt ühte puuri toppida, et vaadata kuidas nad teineteisega hakkama saavad, et ikkagi nagu ühest rassist ja nii. Aga hamstripoisi önneks sai loomaomanik siikis öigel ajal jaole.
Minu viimane lootus korralikuks ja ontlikuks ilmakodanikuks saada suri nüüd löplikult.

aga äge on ikkagi see, et mu ninnunännu pisike öeraas tuleb mulle esmaspäeval külla! No tegelikult ta enam nii tilluke pole ka, köva 12 aastane juba ja mingid totakad pubeka tunnusmärgid annavad ka vaikselt endist märku, aga üritan nendest töikadest üle vaatada. minu väikseks ingliks jääb ta ju alati! tuleb ja aitab mul pead nendest pisikestest räpastest mötetest puhastada.
Tibi ise ka on ülikärsitu, ütles et läheb nädalavahetuseks mingisse laagrisse, et muidu ei jöua söitu ära oodatud :)

mis nüüd siis?

oh kui laisk ja vastuoluline nädal on selja taga. ei saa ega saa enam joonele end. ei taha lihtsalt. unistaks ainult kättesaamatust ja vinguks ja viriseks ja mossitaks niisama. köigele lisaks on minu peake täiesti segi löödud... arvasin küll et nii sisse ma omadega enam eales ei kuku, aga vat siis... nüüd ma siplen ja vaevlen selles.
lisaks köigele avastasin, et selle laupäevase tantsumaratoni käigus olen suutnud end ikka kole siniseks tantsida. vasak jalg on varvastest saati sini-plekiline. ja peale selle on baari veebikal ka igasugu intrigantseid fotosid üles topitud.
päh plika hakka tööle!!!

köik on jälle nii nihu omadega :(( ja homne töotab veelgi hullemat......

Lederhosenid ja Mass-bier!

Käisin oma eksamipohmakat Münchenis ravimas ja tahan juba tagasi!!! Räägitagu mis tahes, minule see linn meeldib! Tundub et mulle on need arrogantsed linnad ligitömbavamad mingil veidral kombel :)
Eelmine nädal sai siis paar eksamit tehtud. No seda veel ei tea kas nad ära tehtud said, tulemused veel tulematta. Aga jah, peale neid tegime latiinodega pluss üks saksa tüdruk ja mina öhtusööki jälle. Seekord keetisime-küpsetasime meie. Mehed koorisid ainult kardulaid. Soolase eest vastutas saksa tüdruk ja koogi küpsetasin mina. Noh ütleme nii et, ladina ameerika köögile jäi see meie värk ikka alla küll. Aga hea oli sellegipoolest:) Braulio hoidis ja silitas ikka varmalt mu kätt ja tegi hoolega oma komplimente. Braulio on pöhjamaalase-naha fetishist, ei saa sellest üle ega ümber, et meil nönda örn nahk on. Peale selle veedab ta umbes 88% oma ajast komplimente välja möeldes ja öeldes. Aga mul pole midagi selle vastu, soojendan end röömuga tema komplimetide paistes ja kihistan naerda.

Reedel siis kihutasin Münchenisse. Sellega oli ka ikka pisut jama algul, sest see kaasasöitmise teenusega seonduvalt üks kutt hüppas alt ja teine kellel leidsin nihutas söitu paari tunni vörra edasi. Aga ma olin kärsitu minekuga ja nii ma leidsin veel miski kolmanda variandi väga kiirelt ja läksin hoopis tollega kaasa. Ja nii kella 20 paiku sitsisingi seal :) Reede öhtul kogunesime me eesti neidudega Mirjami poole, kes mind seal ka vöörustas. Kokku oli köva neli eestlannat. Söime ja jöime veini lobisesime ja panime järgmise päeva plaanid paika. Nagu mainitud, oli üüritud kabrio ja plaanitud hüpe Austriasse. Nii ka tegime. Eneken seda köike korraldas, sest ta ootas veel ühte külalist Inglismaalt. Öigemini Inglast, kes naases oma ümbermaakera reisilt. Vöi noh...oli teine 9 kuud Austraalias elanud ja siis tegi kolme kuu pikkuse reisi Löuna-Ameerikas ning pöikas enne Inglismaad veel Münchenist läbi. Väga tore inglane, meenutas mulle väga ühte teist Inglise kutti, kellega kunagi koos elasin ja kes oligi vist üks mu lemmikuimaid kaaselanikke. Ta ikka pidevalt ronis minu tuppa mu vaiba peale vedelema ja juttu ajama ja siis vahel vaatasime weedsi saatel Weedsi ja vahel jöime niisama veini, sest lisaks öllele oli ta ka päris hea veiniekspert. Ja see inglane meenutas mulle vägagi teda.
Söitsime siis Innsbrucki, selline ilus mägine Austria linn puhta öhuga :) Jalutasime ringi, söime winer schnitzelit ja nii see päev läks. Öhtuks tagasi Münchenisse mingile tütarlaste-öhtu peole (vöi kuidas iganes seda pidu enne pulmi nimetatakse). Toimus see mignis Mehhiko kokteilibaaris ja oli ikka selline väga korralik värk :) Pole iial nii palju laual tantsind kui sel öhtul :D Pidu oli meeletu. Abiellujaid tüdrukuid (neid oli lausa kaks) ma küll eriti ei teadnud aga see ei mänginud erilist rolli ka. Igatahes tekkis mul seal mingil hetkel üks tüütu itaallane selga tantsima ja üks pruutidest vaadates et ma olen hädas, haaras mu kaenlasse ja surus sellise korralikumat sorti musi huultele. Sellega oleks pidand tegelt asi lahenenud olema. Aga jah kuna tüdruk kandis loori, siis see vist nii selge ka polnud. Aga aitas siiski :)
Peo-körgfaasis tekkis aga üks pölis-bayerlane mind hoolega keerutama. Mingist hetkest oligi meil üks laud täiesti endi alla höivatud. Igasugu piruette sai tehtud ja kutt ikka vihtus ka siukest tantsu et kohe äge :D Mingist hekest ma vaatasin et kontsadega muutub nati ohtlikuks seal körgel tantsida, ja virutasin oma kingad nurka. Kutt tegi varmalt sama. Ja nii me siis vihtusime paljajalu seal laual ölle sees igasugu vötteid. No temaga oli ikka täitsa löbus ja noh pole midagi salata, ta oli armas ka :) Aga kuna M muutus kella 4 paiku juba kärsitusk ja tahtsi koju ära minna siis läksimegi. Aga siis hakkas tulema sms-ide sadu. Löpuks ta veel helistas ja nöudsi järgmisel päeval kokkusaamist. Ma muidugi olin varmalt nöus ja keerasin magama. Magasime rahus löunani, aga kutt oli oma sönumitega kell 9 juba taas pommitamist alustanud, et no kuna kokku siis saada ja nii. Kuna meil oli köigil niikuinii plaan linnas "hommikustada" siis ma kutsusin ta ka sinna. Tuli kenasti kohale ja oli tore :) Ütles mu suureks meelehärmiks, et oleks ma varem maininud oma suurt sümpaatiat lederhosenite vastu, oleks ta omad jalgagi pannud :D Näh teinekord teen sellest kohe juttu. Ükskord oma Müncheni elamise aegu ma isegi läksin ühele grill-peole ainult sellisel tingimusel kui peoperemees nahkpükse kannab. Kandiski :)
Aga nüüd ma olen tagasi siin jöeldas Frankfurdi piirkonnas ja üritan aklimatiseeruda :-|

Plaanid paika!

Niisiis vaja nüüd järgmise pooleteise kuu plaanid paika saada. Sinna peab mahtuma tööga löpparvete tegemine. Ilmselt peaks juba personaliosakonnas enda minekust kiiremas korras teada andma ja üldse uurima, et kuidas ja mismoodi ära peaks minema, et asjale halba maiku juurde ei jääks. Leping ju kestab jaanuari löpuni ja varem äraminekuid tuleb alati ilusti ja kenasti ära pöhjendada. Börsilt ära lähen küll raske südamega, kuigi eile üks chefidest ütles, et kui jälle Saksas olen, siis olen alati nende juurde tagasi oodatud :)
Korteriomanikuga ka vaja väike vestlus kiiremas korras maha pidada ja teavitada teda olukorrast. Lisaks sellele on vaja korter jälle kuidagi tühjaks ja puhtaks saada. S.t. et mööblist vaja miskil viisil lahti saada, maha müüa vöi siis niisama lasta kellelgi ära viia. aga e-bay oleks ikka nati parem variant, arvestades veel seda et Pariisi esimesed kuud ma raudselt miskit teenima ei kavatse hakata. Muidugi on mul veel teatud varud olemas pluss stipendium, millest saab vist poole kogu summast juba augusti löpus kätte. See on mudiugi vahva! Ei hakkagi kohe täiskohaga ülalpeetavaks ja ei pea kelleltki taskuraha lunima hakkama. Jeerum sellega ma vist toime ei tulekski. Pole iial sellise asjaga hakkama saanud, isa käest julgesin ka raha nuruda ainult siis kui ta raskemas joobes oli.

Aga esmalt tuleb siiski järgmisel nädalal kahe kirvemat sorti eksamiga hakkama saada. G lubas mulle parema viski kui see viimati mekkitud 10 aastane Talisker muretseda kui ma need eksamid ära teen. Ta ikka nunnu, teab kuidas asjale läheneda. Jaaa ja peale eksameid lähen nädalavahetuseks Münchenisse nostalgitsema!!! Ajasin just sinna söidu asja joonde, lähen nimelt sellise teenusega nagu kaasa-söitmis--teenus (vöi miskit)... noh pöhmötteliselt inimesed, kellel pikemad distantsid söita ja autos vabu kohti ja seltskonda ja nati bensuraha söiduks soovivad, panevad muudkui aga kuulutuse selleks vajalikku keskonda üles ja siis need kes tahavad sama marsruuti odavamalt söita kui lennuki-bussi-rongiga vötavad nendega ühendust. Pöhimötteliselt nagu hääletades reisimine aga pisut organiseeritum ja pisikese tasu eest. Mina siis söidangi kellegi Danieliga järgmine reede kaasa. No telefonitsi tundus teine meeldiv olevat :) Näis. Ja Münchenis ühele söbrannale tuleb veel keski austaja Inglismaalt samaks ajaks külla ja tal seega plaan kabrio laenutada ja laupäeval Austriasse väike tripp teha. Saltzburgi siis ilmselt, see ju sealt kiviga visata. Andsin ka Chrisile märku et olen tulemas, ja ka tema reaktsioon oli meeldivalt ja lausa üllatavalt kiire :) Chris on ikka seesama Chris praktikumipäevilt. Ta veel kirjutas samas firmas oma diplomitöö ja nüüd ta lausa töötabki Astriumis. Tore igastahes, shikk koht pole midagi öelda. Ja peab ka mainima, et Chris on üks ilusamaid mehi minu meestutvusringkonnast :) Hea meelega naudiks ta seltskonda pisut jälle.
Aga peale seda tuleb veel üks eksam ja siis tuleb mu öeke oma emaga nädalaks ajaks külla. Selleks vist ka vaja nati rohkem organiseerida ennast ja värki. Esiteks mu elamine on poissmehelikum kui ühe poissmehe oma. Toiduainetest pole mul endiselt peale sellise temporar värgi miski. Pakk piima heal juhul kohvi tarbeks. Aga selliseid asju nagu suhkur ja hm...ma ei teagi mis... peaks vist selleks ajaks ikka majja muretsema. ah pagan, mingid pappnöud vist kah. Mul köigest 2 taldrikut ja üks kahvel ja paar muud vidinat veel. Pann ja pada on siiski ka. Sellised minikad. Noh küll saavad hakkama. Ja peale seda lendame köik koos lauluhoos Eesti. Minule seal jääb küll ainult nädalakke "puhata" ja siis jälle tagasi. Töö juures on veel augusti löpupoole suve-event. Seekord siis plaanis minna Rheini äärde viinamarjaväljadele golfi mängima :D Päev möödubki siis vaikselt golfiga ja koogiga ja öhtusöök on sealses mingis lossis. Ikk peen värk nagu neile kohane siin.
Ja 27. august lasen siit jalga. Ostsin just ühe otsa pileti Pariisi ära. Aga enne kui seal tösiseks hakata pörutame järgmisel päeval kümmekonnaks päevaks St.Tropeesse peesitama.

Noh Saksa saaga pole sellega veel löppend, septembri keskel on mul siiski veel kaks eksamit, mis tähendab et nädalaks pean ikka veel siia ennast vedama. Aga ööbin siis Kai juures ilmselt. Tegelikul on ka oktoobris veel üks eksami, aga sellega ma ei teagi mis ette vötan. See juba liiga kauge tulevik.

selgus majas!

niih sain löpuks mitmete järelpärimistele löpliku vastuse ja exchange Pariisis saigi löpuks kinnitatud! Septembrist olen seega seal ja pursin pransat nii et kole! Kuigi kui G mulle hääldamist üritas öpetada, siis me tegelikult avastasime, et mul pole prantsuse keele välja hääldamiseks üldse vajalikke suu-sise-elundeidgi. Aga ju siis tuleb mingite teiste trikkidega asjale lähenda.

Aga muidu möödub viimne aeg ikka raamatukogus. Öpingi nüüd ühe kursavennaga koos päevast päeva käsikäes boolean loogikat ja muud siukest jampsi. Täna ta söitis ära kuhugile pöhja saksa paariks päevaks ja juba ma tunnen tast puudust. Juba jöudsingi ära harjuda :) Kutt on tore ja tark, aga ka selline suuremat sorti seelikukütt. Ja tütarlaste seas paistab tal üsna menu olevat. Öppida igastahes on temaga ka täitsa ok, sest kiire taibuga on teine...uurib värki ja siis seletab mulle ludrile ka üle. Njah kui jutt on teemakohane ja akadeemiline siis on nagu köik ok ja ta vaatab mulle isegi silma sisse, muidu lobisedes ringleb ta vaade küll igale poole mujale. Vaatab kuhu tahab ja oma pilku eriti ei varja küll. No mis tahtagi, itaallane teine. Aga sellega harjusin ka kiiresti ja ausalt öeldes ajab see pigem muigama. Vot jah aga nüüd tuleb möned päevad ka tööl käia ja üksi öppimisega hakkama saada.
Muud ei miskit.
Selgus et joobes olekus tulevad mu lapsepölve anded, nagu näiteks iluvöimlemine, välja. Viimati olevat peol tantsupörandal öllepudelit peaaegu et ennast silda visates tühjendanud. Vötsin ikka viimast ilmselt. Teab palju ma seal sillas olekule lisaks muidki trikke: jalaviskamisi, kukerpalle, spagaati jne., teen. Ilmselt hoolega. Aga minu mälu ei viitsi end peomeluga enam eriti koormatta. Ehk see ni parem olegi.

Franz!!!!!!!!

möh Franz olevat öllesummeril olnd. JA mida teen mina oh kuramust? No hetkel ma teen lihtsalt aega parajaks ja öhkörn lootus on ikka kunagi veel koju ka saada. Aga seda alles kell kaks öösel ilmselt. masendav. Vähemalt on homme reede ja see teadmine annab alati energiat tööpäev üle elada. Reede on see päev kus koolis miskit ei toimu, sest miuke professor viitsib reedel end kooli vedada, aga seetöttu teen ma tööl jälle täispika päeva. kah masendav eks.
Täna olen iseenesest peaaegu et eeskujulik olnud. Varavalgest saati vahtisin raamatukogus ja öppisin. Loenguaeg sai nüüd löpuks läbi ja kohe algavad eksamid. No üheks eksamiks ma vähemalt öpin ühe toreda ja targa ja paraku ka üsna ahvatleva kursavennaga koos. Aga no peaasi et tark eks :) Ujumas käisin ka, sest ilm läks jälle palavaks. Peabki vist rohkem ujumise peale üle minema, sest vöitluses varbaga tahab vist see kuramus ikka mulle peale jääda ja on vist targem jooksimine natukeseks ajaks katki jätta. Vöi siis varbale mingi raudrüü ümber ömmelda.
Aga mis siis nagu toimunud. köik on masendav, nagu ikka sessi peroodil eks :) reedel pidu, laupäev magasin terve päeva maha. Tösiselt. Terve päeva! muidugi oli nädalast veel unevölga ka, aga eks pidu tegi ka laastava töö. Edasi ma ei mäletagi. eila oli pikem vestlus ülemusega, vaatas mu tehtu üle ja oli üsna rahul. Ja peale seda oli taas igakuine börsi noorte kokkusaamine kuskil Frankfurdi traditsioonilises kneipes siis. Süüa sai hästi, aga selle körvale pidi seda kuramuse kohalikku öunaveini jooma (veega juuakse) ja seda ma ei soovita küll kellelegi. Eile sain vist iseenesest broteiini-üledoosi ka, sest löunaks söin käntsaka liha ja öhtuks ka ja seda on minusugusele päris korralikult. Vöi oli see pöhjus ikka öunaveinis, et ma ennast nii läbi omadega tundsin.
Aga täna sain veel peale raamtukogumaratoni üsna expromt Amsterdami söbrannaga kokku! Helistas teine just sel hetkel kui ma tahtsin kodupoole minekut teha, et ta on Frankfurdis ja tulgu ma ka. Muidugi läksin, tihti vöimalus teda näha just pole. Paara tundi siis söödud ja joodud muidugi. Meil see viimase minuti ölle teema siiamaani alati hästi välja kukkunud :) Küll juba kuskil lennujaamas vöi siis seekord rudteejaamas viimast vöetud :)

ja siis veel see, et kui te ei tea kes on Darmstadti ilusaim neid, siis teadmiseks et mina see just nimelt olengi! Ah vöibla kunagi seletan, aga mis siin ikka öigustada :D
hahahaaaaaa vöi siis pigem muhahahahaaaa (täpselt nii nagu see hobune all pildil hirnusingi peale sellist avaldust. ei pidangi teesklema enam)

ma kavatsen täna köigele vöimalikele vastutulijaile ja muudele naeratada suu nii körvuni kui annab (körval olevad mustad poisid vöiboalla välja arvatud). mitte et oleks pöhjust selleks vöi miksit, ei seda nüüd kindlasti mitte.

nii mina lähen nüüd peole... loodetavasti jään seekord viksiks ja viisakaks!

PS! hmm mul on vist teatav sümpaatia ahviliste vastu

hmmmm

niih mulle näidati eile koht kätte ja pandi kenasti paika! ja täna ka!
Oligi viimane aeg iseenesest.

jätk...

rääkides lastest minu omad tulevad ilmselt sedalaadi... G oli sama meelt

http://www.persianspot.com/videogallery_watch_view.php?id=4




(:

mõttetus

meeleolu on siuke mõru. Jõudsin just Saksa tagasi ja eks see ole ilmselt põhjuseks ka. Kuidagi ääretult mõtetu tundub kõik. Inimesed tõttavad hoolega puhkusele, peredega, sõpradega ja niisama. Endal algab aga kõige tõsisem õppe-töö periood pihta. Tore see Saksa ülikoolisüsteem tõepoolest. Kuigi jah see ei morjenda just kõige rohkem. Pole veel sellist tunnet, et puhkust vajaks. Pigem isegi tõesti kontsentreeruks millelegi asisemale hetkel. Eks tusatsemise põhjus ole ikka selles, et G-d näen ilmselt alles kahe kuu pärast jälle. Aga siis vististi juba pikemaks ajaks ja näis kas üldse kannatame teineteisega iga õhtu tõttvahtimise välja :) Aga praegu on tunne masohistlik.
Siiski tore on ju see, et mu pisike armas ninnunännu õeraas mulle vahepeal külla sõidab ja siis lendame kenasti koos Eesti tagasi, kus ma ka siis nädalakese veeta saan.
Aga kuna tunne on selline ahastav, siis tundubki lihtsalt kõik nii ahastavalt mõtetu hetkel. Inimesed ümberringi muidugi ka. Ja just need puhkustele tormavad pered... ma ei teagi millest see tuleb nüüd. Kas kadedusest, et ise G-st pidevalt nii kaugel olen ja ei saa temaga sooja suve koos nautida, või siis pigem hirmust pereelu ees. Kõlab imelikult ma tean, aga tegelikult igasugune pereteema on mind alati masendanud, isegi hirmutanud. Tundub kuidagi nii tavaline ja tahutud... aga ma ei teagi mida ma siis tahaks. Ringi tillerdada ilma mööda ... jah aga kaua sa tilberdad, kunagi vaja ikka väärtushinnanguid kuidagi täiskasvanulikuks tahuma hakata. Mu emal oli minu vanuselt 3 last juba.... aeg oli muidugi teine ja need 3 oleks vist targem olnud tegematta jätta ka, aga mis sest tagantjärgi targutada enam eks.
äh seda kõike vist tuleks võtta kokku sõnaühendiga "paha tuju". Igastahes tundub hetkel päikselisest kuumast suveilmast hoolimatta kõik väga must ja mudane... ja segane...

Viisik

Niisis


1. Mida sa tegid kümne aasta eest?
puuhh... teoreetiliselt ma pidavat tol aal suvevaheaega nautima. Ju ma nokitsesin natu isa juures taskuraha teenida. Unistasin nii et kole igasugu teemadel. köige enam vist et kuidas kodust minema saaks. Üldjoontes oli vist siuke depressiivne teismelise iga käsil.

2. Viis asja “Vaja teha” nimekirjast?

* Magister kaelast saada (aga no sellega läheb veel aega)
* Prantsuse keel selgeks (sellega ilmselt ka)
Lähitulevikus aga peaks:
* learnign agreemendi valmis vorpima Pariisi ülikooli tarbeks
* eksamiteks ettevalmistuma
* mingi suve ja kolimise plaani paika panema.

3. Lemmiksnäkid?
kitsejuust arbuusiga, kitsejuust itaaliasinki mähituna, melon itaalia singiga, krevetid avokaados majoneesikastmega.

4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?
ma ei tea. investeeriks ja reisik vististi...esmalt mehhikosse ja siis uus meremaale

5. Kohad, kus oled elanud?
* Pölvamaal paaris pisikeses kohakeses
* Tallinnas
* Frankfurdi külje all
* Münchenis
* Pariisis


Küsimustiku vöiks igastahes täita veel BePositive, Cinnamon (kellest pole lubamatult kaua blogimaastikul kuulda olnud!!!) jne. :)

schwarz-rot-GOLD

Ai jalka mulle meeldib! EM ja WM. Muidu vist mitte. Aga praegu on vahva. Saksamaa sai jälle öö läbi pidutseda ja lippe lehvitada. Mina pidutsesin ja lehvitasin oma sääri ka omajagu :) Peale mängu linnas ringi kareldes haaras F, mu isiklik turvamees, mu kukile ja siis keegi piltnik klöpsutas meist omajagu pilte ka. Nüüd peaks vist kohalikke info-üllitisi uurima, äkki saamegi löppudelöpuks kuulsaks :D Aga pidutsesin siiski möödukamalt kui muidu, mis ei takistanud küll täna alles kella 11ks tööle jöudmist ja muigavate pilkude osaliseks saamist. Peale tööd lennujaama ja siis Pariis! Natu jama ajastus küll, oleks tahtnud finaalmängu pigem Saksas jälgida, aga eks G ujumisega voolitud musklid ja muu nägemine kaalu kogu selle värgi üles ikka :)
Säärtest nii palju, et eile jäi mul oma 30 minutit vaba aega ja mul tuli äkkmöte endale jalka vaatamiseks lühikesed püksid osta :) Seljatasin oma konservatiivsuse ja ostsin suure hooga kohe mitu paari neid ja leitsaku töttu tömbasingi köige lühemad ja köige valgemad kohe jalga ka. Kui 36 veel selga läheb, siis mis seal ikka häbeneda eks. F-i söpradele mu kenasti esile toodud koivad meeldisid (pärast ütles) ja mönelgi teisel tekkis hoobilt suurem huvi kui muidu :) vat siis. kurja meest tohtisin seekord isegi pösemusidega tervitada, aga oma öhtusöögi hoiduis ta seekord minu eest peidus.

Täna demonstreerin G-le ka oma uusi avastusi :)

Naine, nõrkus on su nimi!!!

päevast päeva tegelen üha suuremate allaandmistega. No kui kokk-poiss teeb ettepaneku õhtusöögiks (PS! ta on töeliselt väärt oma alal, sain nädalavahetusel taas ta kokakunsti nautida), aga tegelikult peaks nagu oma kuramuse dokumentatsiooni jubedusega valmis saama (homseks!), siis loomulikult valin ju õhtusöögi. Arvestades, et terve päev ma ka miskit eriti ei teinud. Peale loenguid mötleisn et ägedam oleks enne öppimist ikkagi natike end ujumisega turgutada. Aga turgutasin nönda, et peale seda oli läbi nagu latikas ja kasisin tunnikeseks magama (see mu siesta kujunes neljaks tunniks küll). Nädalavahetus läks täpselt sama radapidi. Masendav...

Perfektsus...

nägin eile perfektsuse kehastus. Neelas mu 5 sekundiga täiesti tahtlikult ja jultunud endasse.... köigest 5 sekundiga! ainult 5 sekundit!!? vöibolla isegi 3..

ju siis nii oli/on ette nähtund

aga

sain targemaks!

Varajane nädalavahetus

Mina pidasin oma nädalavahetuse varakult ära. Seega peaks alates tänasest öppima nii et higi pritsib. No vähemalt öhtul jalkani ja siis tahaks peale loenguid ujuma ka jöuda. Aga kui päike end ikka pilve tagant välja ei rebi, jätan selle ka vahelt ära. Tegelikult oleks huvitatud isegi päikse käes nii pool tunnikest lebama peale sporti, sest viimane kui üks söber kellega kohtuma juhtun, uurib esmalt, et kas ma olen puhkusel käind, et kuidas ma nii pruuniks olen saand. Noh puhkusel sai jaha kuu aega tagasi käidud, aga sellest on juba 5 nahka maha koorund ja ilmselt on siin mingid muud jöud mängus. Kuskil lebamas ma ka pole käinud, ainuke asi et paar korda päiksega sörkima sattunud ja ju siis sealt see jume ka. Aga eks see torka vist seetöttu ka silma, et ma olen tavaliselt sellise lubivalge olekuga ja keegi vist ei usu, et minusugune ka päikest külge vöib tömmata. Igastahes jah, nüüd ma olen törtsa motiveeritum veelgi jumekamaks muutuma ja inimesi rohkem shokeerima.
Mis siis minu "NV" toimus. Rikkalikult söödeti ja joodeti mind :) Teisipäeval saingi peale tööd selle komplimendi mehega kokku ja läkski nii, et ma linna talle küll näitama ei hakanud, otsisime hoopis koha, kus oleks saand rikkalikult süüa ja jalkat kaeda. Kuna siin ongi igas vähegi vöimalikumas kohas ekraanid üleval, ei vötnud see ka eriti kaua aega. Mees igatsahes vabandas, et ta nii odavate komplimentidega lagedale tuli, ju ma olin liiga sarkastiliselt selle peale naerda kökutanud toona. Aga ütles, et ta ikkagi mötles, mida ütles :) Aga muidu oli ääretult lahe öhtu. No kohe töesti. Vahel ikka tasub täiesti ära anda endale vöimalus inimesi rohkem tundma öppida :) Väga löbus oli ja ta ongi just täpselt sama hull tegelane, kui tal see söbergi siin, keda ta nv-l külastas(tegelane kes öpetas mind perfekstelt vesipiiipu käsitlema jne.). Jah, aga oli ta siin tegelikult ikkagi tööasjus. Ja ilmselt tuleb nädala pärast jällegi. Ütles et talle seal Dubais ikka ei meeldi, karjäär karjääriks, aga kurat et ela seal körbes, et see ikka ei sobi talle. Vähemalt saab reisida ja tema on sihtkohtadeks Euroopa kandi vötnud.
Kuna meil terve öhtu nönda löbus ja tore oli, siis ta ikka pakkus veel välja, et vöiks tal seal hotellis veel veits endid ölle saatel amüseerida :) Kuigi mingi teatav osake minust oleks tahtnud seda ka teha, panin ta ikka kenasti öige rongi peale ja söitsin ise ka korralikult koju. Vöi noh, mis korralikult...sellest ka kohe.
Igastahes eile nägin teda veel korraks peale jalkat ja ütles siis, et ta oli ikka väga pissed off olnud, kui ma ta nönda üksi taas jätsin ja et järgmine kord ta kidnappib mind niisama lihtsalt ära. Tänasin teda aususe eest ja lubasin siis järgmise kohtumise toimumise suhes ettevaatlikum olla. Tundubk nii, et kui ta jälle siin on, siis mina vallatlen juba Pariisis :)
Noh aga jah kuna mul oli paar öllet hinge all ja kuidagi igav tundus koju ka minna, siis hakkasin igasugu söbrakesi tüütama ja siisnele teisipäevasele tudengite Kneipeabendile ärgitama. Braulio oli kodus ja ütles, et ta ei viitsi eriti end liigutada, aga et ma vöiks pigem tema juurde minna. Tema kodu olevat ka minu kodu :) Tore teada. Aga F-i ja ta paar söpra sai nöusse räägitud ja kuna tal tutvused ka selles peokohas sees olid, siis hoolitseti taas väga hoolikalt selle eest, et meil alati miskit joogipoolist käepärast oleks. Üks ta söber, kes seal nii öelda korra eest vastutav oli tahtis mind muidugi kohe välja visata, et mul olevat ju Hausverbot sinna majja ja et mida ma tolgendan seal. JA seda nii kuramuse tösise näoga, et mul tekkis kohe päris hirm ta ees. Kutt tegi muidugi nalja ja järgmine sammuna völus mulle kokteili näppu. Aga kurat ta tegi seda nalja ikkagi kole tösisel ilmel, mistöttu mul ka teatav hirm tema suhtes tekkis. Ilmselt see ei kestnud kaua, sest ma olevat kunagi peo löpufaasis kogu ta öhtusöögi tal peost nahka pisnud. Kallasin nimelt F-i kogemata kokteiliga üle, mistöttu ta püksid ikka kohe läbimärjaks said. F saatis siis mu nende söprade juurde uurima, et kust teisi pükse saaks (kah eriliselt optimistlik :)) Ja mina olin muidugi väga abivalmis talle püksijahti minema, aga kuna see kuri söber oli just endale öhtueine tellinud ja ilmselt mul oli ka köht taas tühja vöitu, siis olevatki ma asunudgi tema spagetiide kallale. Püksiteema oli nagu paugupealt ununenud. Siis kui F ise kampa sattus, siis alles meenusid mulle mu öiged kohustused.

Peo käigus tegi ka F mönele sealsele söbrale ettepaneku järgmisel päeval koos löunatada, et tal söber (kokk) esitleb meile oma kokakunsti siis. Kokapoiss, ka siuke väga muhe mees, lubas täidetud madusid valmistada. Elevus oli suur. Igastahes eile löunatasimegi tema juures ja töesti väga väärt söber kokk on! Eelroaks tegi paneeringus kitsejuustu juurviljadega. Pöhiroaks oli ka miski väga super riisi-eine. Ja magustoiduks jäätise, shokolaadi, suhkrusiirupis pöletatud banaanide ja ma ei tea mis köige segu. Ja kogu see kupatus oli tal veel väga gurmantselt esitletud. Nii et väga väärt uus söber juures taas :)
Öhtul jalka jne. Nägime veel jalka käigus neid eelmise öhtu tegelasi, ja see kuri turtsus ikka veel pisut oma spagettide pärast, aga kostitas mind jälle öllega ja vot nii. Viivad mu halvale teele ma ütlen.

Ma ei tea kuidas ma küll nüüd nädalavahetuse üle elan niimoodi ujedalt, sest kutsutud on juba ühele sünnale ja eestalsed lähvad siin ka kuhugile löket tegema , et ka ikka nati jaanide maiku suhu saaks. Ja peale selle vist plaanivad latiinod ka taas ühist öhtusööki. Nii et ... kindlat meelt mulle..NOT!

kerge

kergem on üles töusta kell pool kuus hommikul, kui sa pole eelmine öhtu end täis öginud taas. ma nüüd kavatsen külmkapi igastahes hooletuks jätta. Lülitaks ta täitsa välja, kui poleks vaja vahel jääkuubikuid hommikul silmaaluste ergastamiseks ja piima kohvi tarbeks. sest kodus olen niinkuinii ainult öösel ja öösel ei sööda!
aga täna on muidu üldse üks kerglane päev olnud. hommikul kool, löunast töö, aga pole nagu millegagi hakkama saand. ja nüüd kasin ka dubai mehele frankfurti näitama. tegelt see peaks naerukoht olema, et mina kellegile nüüd giidiks hakan. ma eksitan ennast ja köiki teisi välgukiirusel. aga noh vähemalt on jögi teatvaks orientatsiooniks ja need pilvelöhkujad tulevad ka omajagu kasuks. ja üldse ma ei tea miks ma lubasin talle nii soojalt seltsi pakkuda. no ju ta siis oma kaunite-baltikumi-naiste teemaga püüdis kerglase tüdruku kohe önge. noh aga saan siis ehk täna ka veel kellegi komplimentide paistel soojendatud.
plaan on igastahes ta kuhugile lähima jalgpalli ekraanini juhendada (ehk siis ikka önnestub äraeksimisest pääseda) ja siis muhedalt prantsuse itaalia mäng ära vaadata. loodetavasti köik on rahul, no miuke mees ei oleks jalkast huvitatud.

ei mulle see jalgpalli öhkkond siin meeldib! Isegi rohkem kui WM i ajal. Siis ma olin oma sasipundarde töttu liiga hajevil jalka suhtes. Nüüd aga teine meelestatus.
Täna vöis hommikul küll ainult pohmas sakslasi näha, aga oli ka pöhjust korralikuks pohmakaks :)
Lipud lehvivad, päike paistab, inimesed on röömsad :))

heisse estnische jungs :)

GEP saigi vaadatud! See oli vist töesti parim valik, mida muul maal näidata. Mitte küll et ma väga adekvaatne tetarimaastikul olen, aga see tükk kajastas väga kenasti probleeme eestis ja eestlase olekut üldse. Saal oli täis ja seda ta oli ta olnud ka eelmisel öhtul. Kuigi arvata vöib et nii mönigi koht jäi sakslastele üsna arusaamatuks, aga see on ka selge ju. Pole küll kriitikat lugenud, aga huvitav küll kuidas saksalsed siukese nati natsionalistliku suunitusega tükki suhtuvad siis. Eks seal oli seda rahvuslikkuse probleemi mitmeti lahatud, aga kuna tempo etendusel nönda kiire oli ja kuna saksa keel mönevörra pikemalt väljendub, siis vöis omajagu sealses sünkroontölkes kaduma minna. Ja tekkis täitsa küsimus kuidas need ropendused saksa keelde ära tölgiti:) Rainer, kes juhtus möngigaid tölkehetki kuulma, arvas küll et kole räigelt kölas. Aga no minu meelest kölas see räigelt ju eesti keeles ka ja no see ilmselt oligi taotluslik. Aga hinge läks etendus mitmeti. See tähendab mitu teemat torkas kuidagi sügavamale kui vaja. Isegi paar pisarat tuli väevöimuga eemale hoida, näiteks sel hetkel kui lauldi "eestimaa, eestimaa, oled mu sünnimaa, oled mu hingele lähedal..." . Selline kananaha effekt selliste südant löhestavalt ilusate kodumaiste laulude peale on tekkind siin vöörsil olles.
Peale etendust oli veel teatrifuajees Ojasoo, Epneri ja köigi näitlejatele nö vestlusring. Oli vöimalus küsimusi esitada jne. Väga tore löpp öhtule. Vöi pigem tetriöhtule. Öhtu-öö läks veel omajagu edasi :)
Seekord liibanoonlastest söpradega. Köik mu lemmikumad selle maa esindajad olid kohal, üks tahtis niisama pidu panna ja teisel, kes kunagi tegelt peole eriti ei roni, oli söber Dubaist külas ja no ta siis kohusetundlikult näitas talle siinset kultuurilisemat poolt :)) Sai jälle eneseteadvust turgutatud hoolega. No mingi teatud külje pealt küll ainult... sellise naiselikuma külje pealt, mida ka aega ajalt ühele naisisikule vaja läheb :)
See Dubai söber oli enamuse peost höivatud ühe saksa väga armsa tütarlapse poolt, aga mingil hetkel oli ta ikkagi minu külje all ja seletas, et ta juba arvas, et ma tulen sealt baltikumi kandist, et seal olevat maailma kauneimad naised. Kauneimad kui venkud. Mul ei jäänud muud üle kui ainult nöustuda muidugi.
Aga üldjoontes ma tuiasin seal hoolega ühe teise söbra turvalises seltskonnas ringi, kellel kogu selle klubi kontingent on tuttavad ja seetöttu ka joogid voolasid ojadena. Piisas mul ainult mönele joogisegajale mainida, et F olevat öelnud et ta teeb parimaid kokteile siin majas, kui juba ilutses uus kokteil mu sörmekeste vahel. Ja janu oli mul täitsa suur, sest ma olin päeval jooksmas käinud ja enne tetrit hoolega vürtsikamat aasia toitu söönud :) Muidugi hoolitses F ise ka väga korralikult selle eest, et mul väga janu ei tekiks (ta mul väga vana söber ja teab mu joogilembust ka. eriti peale seda kui ma kogu ta veinikollektsioonile löpu tegin).
Oi aga nüüd tahaks sellise korraliku portsjoni rämpstoitu nahka pista.
pooolel teel brger kingi! :)

Jah!

mina kavatsen täna oma jalgpalli vaatamise hooaja avada! Lähen peale tööd eeskujulikult pubisse jalkat kaema!

ollalalaa täna mängib prantsusmaa hollandlaste vastu, aga ma vist liiga nörganärviline et seda vaatama hakata. kui just rohkemas koguses öllet ümber pole!
ma isegi ei tea kelle poolt olla. prantslased on nagu noh...südamelähedasemad :)) aga hollandlased meeldivad mulle ka kurmause palju!

Raisus tüdruk

Läksingi löpuks raisku ära. Mida oli ka oodata. Ja seda igas möttes. Otseses möttes vöiks lausa roiskumiseks seda nimetada. Nimelt kellegi tallamise töttu minu varbal ja möningate minu edasiste käitumiste tagajärjel (näituseks jooskmas käimine) ajab mu suur varvas kuskilt pärapörgust (küüne alt ilmselt) siukest jama välja, et ma ei oskagi muud teha kui niisama nöutu olla. Suur valu oli juba laupäeval ära ja nüüd on ainult mingi möga. Nii see mädanemisprotsess vist algabki...varba otsast.

Ah aga muidu on olek suvine ja löbus, sest EM läks lahti ja teatvasti Sakslastele algas see juba päris kenast. Finaalmängude ajal olen Pariisis, nii et loodan et Pransakesed finaalini välja jöuavad :)

Nädalavahetus oli mönus. Magasin nii kuis suutsin!

Eile oli M, üks eesti tüdruk kellega Mücheni aegu rohkem suhtlesin Frankfurdis. Selline rahulik ja muidu tore tüdruk kohtumiseks ja lobisemiseks emakeeles. no eile oli ta siis Frankfurdis mingil toote esindajate koolitusel, aga kokku me ei saanudki, sest tal olevat kole kiire tagasisöiduga. Saatsin siis ikka nati normise eesmärgilsönumi hiljem ka sönumi, et no ega ma ei arvanudki et peaks jääma laialt maailmaasju arutlema, oleks vöind lihtsalt 10-15 minutikski trehvata. Täna siis tuli vastus vabandusega, et tal oli töesti kiire ja lisaks veel vabandus kuna alles nüüd vastas, et eile olevat mobla tal koju jäänud. Eriti kaval tüdruk, ise saatis enne Franki jöudsmist mulle just sms, et jöuab kohe Frankfurti, aga väga kiireks läheb ja ei saa kohtuda. no braavoo :)
Kölab nagu kibestunult see jutt siin. Aga kibestumine seepärast ilmselt, et mul on nii super hüper toredad söbrannad, kes alati oma olemusega nii palju energiat annavad ja kelle ees ma alati maani kummardun ja üldse väga väga lugu pean, aga nemad on Eestis.... Oma süü muidugi, ise lasin jalga :) Noh aga vahel tuleb lihstalt kole igatsus peale. Igastahes on mul ääretult hea meel, et nad mul hoolimatta vahemaast kenasti veel alles on :)

Aga tegelikult ootan juba väga laupäeva, et siis eesti siinse bandega teatri minna! Olen korra NO ühte etendust näinud ja olin ääretult vaimustuses. GEPi kohta olen ka ainult head kuulnud. Nii et ootan! Lisaks sellele saame eestlastega ilmselt varem kokku, et siis kuskil koos einestada vöi öllet rüübata. Kah ootamsit väärt, sest ega ma neid siin nii väga ei teagi. Iga kuu esimesel neljpäeval ikka saadakse kokku kuskil pubis, aga sinna ma pole eriti jöudnud. Kuna eelmine neljapäev oli mul see after work värk börsi tudengitega ja plaan oli niikuuinii linna jääda, siis hüppasin ikka ka eestlaste kohtingult läbi. Palju rahvast seal kohal just polnud, aga olemine oli tore igastahes.

aga nüüd peaks ära otsustama, kas minna hispaanlastega hispaania-vene mängu kaema vöi kopitada raamatukogus näitek. Köik ladina-ameeriklastest söbsid tulevad ka kohale...
seega vist ei anna end veel näole :)

Öised trikid

Niisis Trulla visatud kindast, et mida huvitavat toimub minu öödes :)) No ausalt öeldes ma suurt ei tea, G pole eriti millegi üle kurtnud. eks vist seepärast, et me mölemad üsna sügava unega, kui koos oleme :) Mida küll paraku muu aja kohta öelda ei saa. Vastupidiselt varasemale ajale, kui ma enda körvale magam eriti kedagi ei kannatanud, tunduvad lood nüüd vastupidised olevat.
Niisis kirjutan pigem köigist magamajäämise etappidest

1) voodisse saab mind väga kergesti ja kiirelt :) Vaja ainult vihjata voodisse minekule, kui ma juba teki all. Nagu tuulispask. Riietest vabanen seega ka imekiirelt, jooksu pealt.
Peale seda kulub mul umbes 15 minutit ringutamise peale ja enese voodisse sisseelamisele.

2) Magada vöin nii alasti kui pidzaamas. Peale seda kui mul oma 4 aastat tagasi ühikas mu lemmik pidzaama ära varastati (väga kummaline kadu igastahes, sest naabriteks olid mul tol ajal väga korralikud ja ontlikud sakslased), pole ma eriti viitsind öiste kehakatete hankimisele möelda. G-lt siiski panin kord tema boxerid pihta, sest need paistsid ka täitsa mugavad aegajalt kasutada olevat.
Aga miski tekk vöi lina vöi värk peab küll katteks peal olema.

3) Ükski kehaosa ei tohi ületada voodi äärt, sest mul on ka sedasorti hirm, et need voodi all elavad kollid vöi kotionud vöi kes iganes haaravd mu jalgapidi voodi alla öö käigus.

4) Kuna magan selili, siis tavaliselt hambad laiali ja norsates. Ei siiski norksama kipun ma üldjuhul ainult nohu korral vöi alkoholijoobes. Aga sellili magamine tähendab paraku ka seda et ma oma käte ja jalgadega korralikult laiutan ja oma risti-pöiki voodi üle lebotamisega vahel siiski G-le parajat meelehärmi tekitan. Vahel teatavas nördimuses, et ma teda jälle mönda aega ei näe, klammerdun unesegaselt tugevasti ta ümber, aga siis ta kasutab ikka tavaliselt jöudu vöi siis käratab mu nissama eemale.

5) Vahel ma naeran unes. Ja seda ikka kohe kogu südamest ja rökkavalt. Kunagise ex-i ehmatasin sellega küll ära, tekkisid teisel keset ööd kompleksid lausa. G imestas ka nati, aga vöttis rahulikult :) Ma lihtsalt näen unes miskit naljakat, vöi keegi seletab midagi löbusat ja siis ma hirnun. Ükskord ma isegi mäletasin, et mille peale ma nii ennast unustavalt naerma purskasin ja no selge peaga ma sealt küll miskit humoorikat välja ei lugenud.

Lisaks sellele on mul probleeme peale miskit pidu magamisega. Sest minu uni läheb seal peol edasi s.t. et seltskond on sama, aga pidu toimub minu magamistoas. See on väga stress olukord, sest tunnen koledasti häbi esiteks oma alstuse pärast ja veel seepärast et pidu veel täies hoos ja inimesed suhtlevad minuga, aga ma magan seal hambad laiali. Eks ma siis üritan kramplikult end kuidagi seltskonnaga samale lainele viia, vahel töusen istukile ja ütlen paar sönagi. Peale seda muidugi ärkan üles ja tunnen suurt rahulolu, et ei ole mul kedagi seal ümber. Aga uinudes tuleb köik see jälle tagasi. Väga rahutu värk.

6) No ja magama jään vist köige rahulikumalt siiski siis kui ma oma jalalabad (no vähemalt ühe) kellegi külje vöi millegi alla torgata saan. Seepärast ma vist üksi nii kehvasti magangi.

minu kodus puuduvad sellised stressitekitajad nagu kaal ja kraadiklaas jne. aga loomulikult kasutan ma neid riistapuusid (no vähemalt kaalu) hoolega ära, kui nad kuskil mujal silma jäävad. Hommikul Kai juures pransatasingi möödiku pealt üle ja näit oli pea 4 kilo vähem kui ma arvasin olevat. Päris röömustav. Arvestades veel seda et ega mul see "reziim" ikka väga palju paremuse poole liikund pole ja saiakestest ma ka nüüd üdini loobuda pole jaksanud.
tekkis kohe idee paar kilo veel vähemaks saada, et siis saavutaks kaalu mida pole eluaeg ilsmelt omand. Aga siuksed väljakutsed ajavad mind tavaliselt sööma. Nii et idee juba unustatud :))

päevad

imelik päev täna... selline teistmoodi. Tavaliselt kipuvad päevad minema sinna kanti, et kas on ikka kole mis kole (no näiteks esmaspäev, kus ma jäin möneks ajaks padu-äikse-vihma kätte keset ööd ja nönda rohkem kui läbimärjana kojusöites selgus, et bussijuht ei tunne teed. Önneks leidis ta reisijate seast üsna adekvaatse kaardilugeja) vöi siis on ilus päev. Aga täna on olnud nii seda kui teist päev. Üks hetk ma olen nutma puhkemas oma tegude (vöi tegematta jätmiste pärast öigemini), eneses nii lootusetult pettunud... aga teine hetk säran nagu lilleke ... ei teagi miks.
Sain oma avalduse-puntra löpuks Pariisi ära saadetud, ikka viimasel minutil. Aga no see söltus suuresti ka muudest faktoritest, sest oli vaja igasugu allkirju koguda ja keeletöendit jne. Aga ma oleks need kogumised vöinu muidugi varem ära teha.
Tore kokkupörkamine ühe toreda söbraga. Ja jälle ma pidin veenduma selles kui meeletult tore on mu ülemus. Vestelsime just pikemalt taas ja tegin talle täna teatavaks ka, et pean paraku ilsmelt varem oma lepingu siin ära löpetama Pariisi öpingute töttu. Kuigi ega see 100% kindel polegi veel. Aga noh vähemalt oli viisakas sellest teada anda ma arvan.
Huvitav kuidas see päev edasi kulgeb. Paari tunni pärast on siin börsil töötavatele tudengitele miski öhtusöök linnas, näis mis sellest siis saab veel. Ja ööbima jään täna hoopiski Kai juurde. Pole teda ka omajagu näinud, et vöiks juba :)



nii ja oma öised veidrused panen ka lähiajal kirja.