Nelik

Peab ka selle nelja võla Cinnamoni ja BePositive tahtsi vana aasta sees veel ära tasuma. Niisiis...

Minu 4 töökohta:
Igasugu jama on juba elu jooksul tehtud. Näiteks:
1. Esimene töökoht oli vist kohalikus sohvoosis mingite põllumajanduslike eesmärkide tarbeks suurte kileribade kokku sulatamine. Triiklauaga.
2. Euroopa kosmosekeskus. Navigeerisin satellitidega.
3. Saksamaa Börss. Patenditeema
4. Üks Saksamaa farmaatsiatööstus. Tegevusala veel teadmatta.

4 filmi, mida võiksin ikka ja jälle vaadata:
1. Magnolia
2. Amélie Poulain
3. Pulp Fiction (ma olen seda oma 4 korda vist vaadanud, aga pole ikka veel kindel kas mõnikord ka päris lõpuni)
4. American Beauty (Statistikat arvestades. Tegelikult mulle ei meeldi ühtki filmi eriti mitu korda vaadata)

4 kohta, kus elanud olen:
1. Põlvamaa
2. Tallinn
3. Saksamaa
4. Pariis

4 teleseriaali, mis meeldivad:
1. How not to live your life
2. Dr. House
3. six feet under
4. Mistresses

4 kohta kus olen käinud puhkamas:
1. Amsterdam, lihtsalt puhkus
2. Prantsusmaa alpid (Alpe d'Huez), suusapuhkus
3. St. Tropez, surfipuhkus
4. Agadir, Maroko

4 lemmiktoitu:
1. suitulõhe kuidas iganes siis, salatis või saial või niisama tillikastmega
2. Kartul erinevates vormides
3. Seljanka
4. G tehtud curry

4 veebisaiti mida külastan iga päev:
1. gmail.com
2. facebook.com
3. hotmail.com
4. blogspot.com

4 kohta, kus oleks just praegu parema meelega :
1. Greenhouse Effect, Amsterdam
2. Tignes suusatamas (Prantsusmaa)
3. Mehhikos oma lemmikute juures
4. Saunas

Kes võiksid seda küsitlust teha:
kes iganes soovib/viitsib!

Fantaasiad

Kuulasin täna miski juhuse tahtel või kuu olekust tulenevalt paar sõbrakest rahulikult ära. Kuna ma olen ju hea kuulaja. Ja kuna ma olen maal vanaema juures ja igasugune vürts on ainult teretulnud. Ja kuna nad mõlemad juhtusid mu lemmikute kategooriast olevat. Täitsa põnev oli. Julgustasin takka kui tundus et kulub ära ja muudkui kuulasin kõrvad kikkis. Lisaboonuseks sai ka sõnavara nii saksa kui inglise keeles täiendatud. Rohkem isegi saksa keeles, oh mis tähtsaid strateegilisi sõnu kõike veel ei teadnud....

hvak

hähh kui masendav, õhtu mis oleks ehk kujunenud kõige meeleolukamaks siin Eestis oleku ajal, olen ma mingi raju palavikuga voodisse naelutatud :(
Ei tasu vist liiga palju tigetseda, näed nüüd...

Kärsitu!!!!

Ma ei jöua ära oodata koju söitu!!!!!!!!! Nüüd tuli siin lumi ka maha, mis tekitas nii jöulutunde kui ka eriti rahutuse kojusaamise suhtes! Lumi on muidugi peaaegu läinud aga laupäeva öösel (vöi pühap. varahommikul) peolt koju kepseldes oli hing röömu täis neid suuri pakse lumehelbekesi imetledes. Kuigi peolt olime Kaiga suure kära ja müraga tulema tulnud, sest ta ei leidnud oma kotti enam ja ähvardas seal köiki politseiga jne. Pärast selgus muidugi, et ta polnud kotti kaasagi vötnud. Ega ma muud ei mäleta ka sellest. Ei mitte et mälukas ...lihtsalt asjad hakkavad ammenduma....löppudelöpuks. Ahja Kai leidis endale veel ühe Kai seal kaisutada. Nii nunnu :D Tal ikka selle nimega on siin juhtumisi :D Mis paganamat moodi küll juhtus see, et Eestis sai Kai naisenimeks?
Oejah täna veel töö ja höögvein. Homme viimane päev tööl, neid viimaseid päevi ma ka suurt ei salli muidugi. Ja siis ...kotti pakkima!

Jõulu...

mis iganes... Jõuludepressiooni sain üleeile. Aga kui pisut järgi möelda, siis ilmselt tulenes see jälle värskest G igatsusest või siis sellest, et ma julgesin peale lõunat tunnikese magada ja päeval magamise tagajärg minu puhul on alati deprekas.
Jõulurahuni on veel aega küll. Nüüd tulevad alles kiired päevad, sest nagu ikka on enne jõulupuhkust hunnik tegemisi nii kooli, töö kui kingituste suhtes. Neljapäeva õhtul peaks juba kodumail olema, seega on viis päeva veel aega tegutseda ja asju lõpetada. See omakorda viib pigem jõuluelevuseni... või on see lihtsalt niisama elevus.
Jõulutunne? Ei seda pole ka veel, kuigi linna jõuluturg on iga õhtu täis rõõmsaid inimesi (vt. pilti, see on mu linnakese jõuluturu põhiplats). Veider, varem ma olin selle jõuluturu suhtes ikka õige skeptiline, aga praegu mulle see idee on meedlima hakanud ja ise ka tihtilugu limpsan õhtuti hõõgveini seal.
Samas pisikese jõulutunde sain küll eile vara hommikul kui ilm oli veel hämar ja ma sügavkülmast silma aluste ärgastamiseks jääd otsisin.
Aga põhimõtteliselt on närv pisut krussis. Ikka selle magamattuse pärast :-S See teeb tigedaks tee mis tahad. Nüüd pisut saan aru ka ühest mu vahepealsest õhtuste õgimiste põhjusest, täis kõhuga oli ikkagi minu puhul pisut rohkem shanssi, et saab pisutki korralikumalt tukastatud. Kuna mul nüüd on Jõuludieet s.t. et ei osta snickersi sixpacki ja ei pane seda kõike korraga nahka. Ei söö tegelt üldse shokolaadi ja muud sellist kahtlaselt magusat. Ja õhtuti ainult juurvilja-büree suppi näiteks. Spetsiaalselt ostsin käsimikseri selle tarbeks :) Egas mulle need supid meeldivad, kõhtu lihtsalt ei täida eriti kauaks. Aga kuna ma pole kunagi eriline kõhu ori olnud, siis ma seinumööda sellise dieedi pärast ka ronima ei hakka, ainult et lihtsalt magama jäämine on veelgi raksendatud. Pealegi on see täiesti õilsatel eesmärkidel, nimelt viie päeva pärast ma olen kodus! ja siis ma lasen ennast nuumata kõigil kellel selleks vähegi soovi on. PS! Ma söön kõike, isegi sülti.
Ja Pariisis oli tore, nuuks. Tegime muide G-ga juba meie oma jõuluõhtusööma ka ära :) Ai aga see oli korralik. Ma ei tea kui mitmekäigulein, mul läks lugemine vahepeal sassi, aga oli siis kõike alates foie gras ja lõhe suupistetest ja korralikust lux shampast kuni täidetud kanani ja kogu nende lisanditeni mis G ette valmistas: kastanite ja champinionide segu, rohelised oad peekonisse keeratult, ahjukartulid jne.. Kusjuures jooksime veel üsna kaua linna pidi ringi et seda spetsiaalset jõulukana saada (chapon). Ma uurisin ka, et mis vahe sel tavalisel ja spetsiaalsel kanal siis on ja G õnul olevat see spetsiaalne gastreeritud variant. Hm gastreeritud kana? Kas see ei peaks siis kukk olema vä? Ah ma ei tea. Hästi maitses igastahes. Selle kuke saime muidugi spetsiaalsest lihapoest, kus üldse jagati väärt nõuandeid kuidas seda valmistada ja topiti see spetsaalne segu ka linnukesse ära nii et see mässamine jäi önneks endal ära. Mulle need väiksed spets-poed ikka meeldivad eriti veel selle poolest, et saab väga tublisid soovitusi. Veini kuke kõrvale lasime ka ühes armsas veinipoes soovitada ja mees andis väga adekvaatset nõu. Teadmiseks, et kukeliha on üsna kuiv, seega sobib selle kõrvale prantsuse veinidest pigem Bourgogne kui Bordeaux. Ise oleks selle viimase raudselt ostnud. Ja veinispetsialist G oli soovitatud veinist väga meedlivalt üllatunud. Minu maitsmismeel veel nii arenenud pole, aga mõnus oli juua küll.
Magustoiduks olime piisavalt targad ja tegime ainult puuvilja salati, midu oleks lõhkenud ka. Ahja selliseid pisikesi nagistamisi ka, nagu et toppisime martsipanimassi kuivatatud ploomide sisse kivi asemele ja kreeka pähkli poolikute vahele. Väga hea idee igatsahes, viin selle (teadmise) koju kaasa.
Vot aga praegu on siis dieet.

Tänane päev vöiks juba läbi olla! Vöi vähemalt kell vöiks peale 15st olla...
Oee vaesed närvid....

Tänasest algab jõulueelne dieet! õhtusöögiks on hõõgvein.

confused!

Ah mis päev täna!!! Algas ühe imekauni uudisega, mida ma siiani veel seedin! Annika mul on ikka nii ääretult hea meel sinu pärast!!!
Ja nüüd siis helistati sellest ettevöttest, kus ma eelmine nädal ennast esitlemas käisin, et ma olen vastu vöetud. Nali on veel selles, et eile san neilt äraütleva e-meili. Aga täna siis selgus, et see oli puhta eksitus. Ja nüüd ma olengi end pisikesse segadusse mässinud, sest ei teagi mida teha. Päris ahvatlev amps on see pluss palk on ka körgem. Ja CV-d ilustaks ka mönevörra rohkem. Samas on väga tobe praegusele tööandjale peale kuu aega töötamist teatada, et ma nüüd lahkun ikkagi. Selline vastik ja samaaegselt pönev olukord.

Schweinerei

ah aga masendav on see, et kogu muu tempo juures, ma olen ka söömisele korralikult gaasi andnud. Ja seda eriti öösiti. Njah ettevalmistus jöuluögimiseks.

najaa

Vaikselt hakkab kolimisabi eest lubatu korvatud saama. Üks hispaanlane sai eelmisel nädalal toidetud joodetud. Kuna ta on suur kokakuntsti huviline, siis tegin talle ise süüa: korralik liha punaseveinikastme ja kartuligratääniga körvale. Ja kuna neile latiinodele meeldib igasugune kirju värk siis keetsin gemüüset ka värvi pärast juurde. Kuna mul eesti aegust pole mingit söögitegemise kogemust, peale praekartuli, siis mul pole ka vastavat sönavara eriti :) Igastahes söök sai hea ja lisaks sellele sai kogu veinitagara ka täielikult hävitatud. Hea veel, et kastme jaoks ostetud mingi eriti odava veini kallale ei asunud. No aga eelmisel päeval oli üks hardcore eksam olnud, nii et oli ka mida tähistada :) Hämmastava oli muide ka see, kui raske oli leida siin tava-supermarketitest loomaliha. Täielik sea-paradiis. Muidugi on olemas ka ilusaid spetsaalseid lihapoode, ka spetsiaalsete hindadega, aga nii proff ma ka veel pole. Huvitav mis siis saama hakkab, kui tuleb pähe coucous-i teha näiteks :-O
Nojah eelmine nädal oli üldse harcore lisaks öppetööle seltielule ka spordi suhtes. Nädalavahetusel sai end vägisi normaalrütmi tagasi kisutud.

Aga homme viin ühe tütarlapse veel jöuluturule höögveini mekkima ja siis peaks selle kolimis-teemaga ühel pool olema. Kuigi praegu juba mötlen natike variandi peale uut elamist otsida. Kuidagi ebameeldivalt passiivsed on need elukaaslased mul. Öigemini noorem poisu on isegi ok, ta ikka hoiab köögi puhtana ja enamasti on just tema see kes oma vanema venna laga ka ära koristab. Ja on üldse siuke laadna suhtlemisega ka. Aga see vanem on just sellist tüüpi mees, kellega ma hea meelega üldse ei suhtleks. Kogu oma öpingute suhtes on ta väga ebamäärane (PS! mees on 35 aastane ja ma ei tea kas ta oma baka-gagi hakkama on saanud). Lisaks sellele paistab et tal on näpud korralikult pöhjas, samas ta vahib päevad läbi kodus ja ma ei näe eriti, et ta tööd ka otsiks. Ja just see, et ta ainult kodus vahib ja ikka ei suuda ühiskasutatavat osa puhtana hoida, häirib kohe eriti. Nüüd mötlengi kuidas seda teemat serveerida, sest otse ei sa igastahes midagi öelda. Siukestel tekib ju kohe mingi isiklik trots ja käitumine on ilmselt vastupidine loodetule. Täpselt siuke tüüp, kes hakkaks mind veel rassismis ehk süüdistama.
Interneti suhtes ei ole nad suutnud ka kuskilt putkast läbi hüpata ja lepingut teha. Mina puhtalt nende huvides ei ole hakanud seda lepingut tegema, sest ma niikuniii eriti püsima sinna ei jää. Kogusin ainult kogu info neile kokku, et nad siis välja valiks ja siis ära otsustaks. Aga noh, sellest on rohkem kui kuu aega juba möödas. Samas mida ma siblin siin ja raiskan siukese jama peale aega ja närve, niikuinii ei ole plaanis ju siia enam kauaks jääda. Noajah ja palju ma seal kodus olengi. Neljapäeval pörutan jälle Pariisi G-ga tsillima :) G kullake sai kusjuures lepingu Saksa Siemensisse, mönevörra suurema palgaga jne. Eks ta nüüd mötleb, mida teha, sest eelmisel nädalal tekkis isegi pisike variant New Yorki saada (tegelikult oli firmasiseselt teada, et see teema on välistatud). Vähemalt tal tuli ehk eneseusku natuke tagasi jälle. Läks vaeseke päris masendusse kätte ära.
Aga eks me siis neljapäevast esmaspäevani tähista seda :)

Reziim

Üritan endale mingit reziimi sisse harjutada, et töusen igal hommikul kindlal kella ajal ja nii. Ei ole kerge. Töusma olen isegi sundinud end, aga magamamineku ajad on küll väga kaootilised. Tagajärgi on igasugused. Täna näiteks olin stringid tagurpidi jalga toppind ja aru sain sellest alles pärast löunal.
aga selle nädala avastus on see, et mehed vist ikka pole saatanast... küüslauk neid igastahes eemale ei peleta.

Must drink less

Ma ikka alati vöpatan siukeste loosungite peale, kipun neid väga isiklikult vötma teate. Ah praegu ongi jälle selline pohma keerulisem level. Asja juures on köige hullem see, et ma olen tööl ja pean siin veel 4 tundi vastu pidama. Vähemalt pole mul vaja siin kindlast kella asjast olla, seega jöudsingi plaanitud kella 8 asemel kell 11.
Nii kui kohale jöudsin astus ülemus ka läbi ja mainis, et täna vöiksin taaskord tehtus ülevaate anda. Ah kui tore. Eelnevalt ma muidugi tervitasin teda eriliselt reipalt, et oma joonud häält kuidagi summutada. Ei kukkunud siiski köige parem kombinatsioon välja. No vähemalt on nüüdseks tehtust väriseval käel ülevaade antud. Jeerum meie siiamaani toimunud kolmest jutuajamisest olen kahel korral olnud puru-pohmakas.
Aga eile oli ikka siuke spontaanne värk. Ma olin Dr.Housiga juba voodis otsapidi ja just oli öhtune küüslauguleib (rohke küüslauguga) ka pöske pistetud (ma nimelt hakkasin teisipäeval haigeks jääma ja seda ei tohi ju juhtuda, nii ma siis söön siukest kraami hetkel), kui uksekell plärisema kukkus. Ja üsna nöudvalt. Ma tavaliselt ei reageeri sellele, aga läksin siis ikka piiluma et kes on. Ukse taga oli üks mu kunagine üheöösuhe, öigemini ta on rohkem vana söber ja ka mu kaaselanike söber.Veiniga. No lasin ta sisse, sest nii vöi naa oleks keegi meist ta sisse lasknud. Kukkus kohe tervitusmusitama muidugi, öigemini tahtis, aga mille peale ma siiski kiirelt reageerides eemale hüppasin. ta enese huvides.
Ma juba ise olin täiesti uimas oma küüslaugu leha töttu.
Kohe jöudis kaaselanik, kellele ta tegelt külla tuli, ka järgi ja veinist ma ometigi ära ei öelnud. Vähemalt oli väärt itaalia veini kaasa vötnud. Möne aja pärast uurib kutt, et miks ma end veel valmis pole teinud. Ma, hoolimatta äsjasest küüslaugu uimast, asusingi end muidugi kiirelt korda seadma. JA minek. Neljapäeviti on siis ühes toredas lossikeldris tore muusika ja palju rahvast alati. Polnudki seal oma 3 aastat vist käinud.
Terve öhta sai oma meeskonnaga tantsu löödud ja tekiilat joodud. Väga mönusalt ja turvaliselt tundsin end nendega. No vähemalt oma kaaselanikuga, see teine kippus küll vahel liiga ligidale, aga önneks ta vaatles ikka enamus aja näljaselt muus suunas ringi. Oma silmarööm oli mul muidugi ka ja tundus et tunded olid vastastikulised, üks kahest kas ujusin mina talle alati külje alla vöi tema mulle. Kuna mu nägemine viimase ajaga eriti uduseks on jäänud, siis ma silma päris ei saanud teha ja ei näinud ka kuhusuunas ta täpselt vaatleb ja nii. Aga jAh ma lihtsalt ei saa selle vastu, et mul igal pool silmaröömud peavad tekkima. Puhtalt silmaröömud siis eks. Siuke äge pikk surfar-poiss oli.
Miski hetk nagu välk selgest taevast tuli siiski tunne, et nüüd poeab kiirelt koju kobima. Ütlesin oma poistele järsku tsau ja panin minema. Aga siis pörkasin ikkagi veel kellegi Timoga kokku nii et sai veel temaga paar tutvus-öllet tehtud ja maast ilmast padratud. Naljakas oli asja juures see, et ta arvas alguses et ma olen prantslanna??? üritas peale esimesi vahetatud lauseid prantsuse keeles suhelda. Huvitav, ei minu aktsent, välimus ega miskit (välja arvatud kallim) pole eriti french .... ainuke pisike variant oleks siis riietus. Isegi see on tegelt pigem pöhjamaine. Ühesönaga ju siis ma ikkagi ei tahtnud veel koju minna. Mingist hetkest ta küsis küll ka, et kas ma olen döönerit söönud. Kilkasin talle küll kohe äsja öpitud fraasi, et Döner macht schöner, vastu, aga selgitasin siis ikkagi oma olukorda ausalt. hihi. hea et silmarööm ei tulnud juttu ajama.
Ja nüüd siis suren siin. 4 tundi veel. Vaja jälle asiseks saada, läheb aeg kiiremini.
Aga muust nii palju, et eelmine nädalavahetus oli ka löpuni pöörane, sai igasugu nalja tehtud taas.

Ja mitte-tööotsingu maastikelt nii palju, et viimasel ajal järsku helistatakse igalt poolt kuhu ilsmelt augustis-septembris CV-sid olen saatnud ja kutsutakse muudkui tööle. Kole nigel on ära öelda muudkui. Tänasele kutsujale igastahes ei öelndki ära, sest firma on äge ja vist niisama löbu pärast lähen käin koha peal ära, tsekkan tingimusi ;) Kuigi vaevalt oma praegusest kohast loobuma hakkan, olen ikka ülirahul hetkel. Ah eks ma vist olin veel pisut joobes ka kui nad mulle helistasid...

fafaa

Nädal oli nagu ta oli, kiire, aga möödas. Eelmine nädalavahetus ei tulnud muidugi nii rahulik kui lootsin. Pühapäeval oli külmkapp jälle hapukurki ja heeringat täis. Aga pöhimötteliselt pole mina selles süüdi, sest läksin söbrannade juurde lihtsalt ühele kohvrit tagasi viima, aga need tibid vötsid mind vastu vodkakoksidega ja üleslöödult ja siukse plaaniga, et nad nüüd riietavad mind ka ümber ja teevad meigi ja minek! Ja ma olen ju üsna kiirelt äraräägitav, polnud nagu pöhjust niikuinii vastu puigelda ka. Lisaks olid kaaslasteks ja transporteriteks nende kaunid ja stiilsed söbrad. Aga mulle kuidagi see klubitamine ja poosetamine ei sobi, seega ega ma super suures vaimustuses nädalavahetusest polnud.
Praegu on hoopis teine lugu. Söitsin eile juba Düsseldorfi söbrantsile külla. Tal olid muretsetud Editors'i kontserdile piletid Kölnis ja esimane siht oligi sinna minna. Varem küll bändist miskit ei teadnud, aga enne kontserdi hakkasin uurima ja kontsert meeldis igastahes. Logisch et kui "suured fännid" trügisime kohe lava ette fännama ka. Laulja oli täiesti omas elemendis ja paiststis väga nautivat mida teeb, juba seda oli tore jälgida. soojendaja Wintersleep meeldis ka. Ja täna läheb siis Düsseldorfi vanalinna ja pubide tutvumiseks. Eelnevalt plaan veel paarile söbrantsi söbrale eesti toitu valmistada :) Küpsisetordi näiteks vorpisime eile öösel kell 2 juba valmis. Kohe lähebki ettevalmistamiseks ehk siis kartulikoorimiseks!

Nädalavahetus!!!

Pariis oli muidugi tore. G jälle hellitas mind korralikult nagu ikka. Ta hakkab mind üldse liiga ära hellitama .... aga pigem nii kui vastupidi onju. Ei tahtnud üldse tagasi tulla. Aga nädalaalguseks oli vaja taas siin olla.

Ja no see nädal ongi üks paras jooksmine olnud. Mul lihased lausa haiged sellest ringi kepslemisest. Aga köik mis oli vaja teha sai tehtud ja lisaks on uues töökohas ka paar päeva juba ennast sisseelatud. Väga rahuldav esmamulje on igastahes. Oma ülemust nägin ma küll alles eile, aga igastahes on ta väga lahe ja üsna stressivaba. Tegelema hakkan intelligentsete dokumentidega, ehk siis 3D ja muidu dünaamiliste digi-pdf-dokumentidega. Pole ka mingi raketiteadus ja ma nokitsen ilmselt päris hea meelega selle kallal. Peale selle mainis chef ka, et igasugune kreatiivsus on ainult teretulnud (tegemist ju ikkagi üsna uue teemaga), ja see teeb ka töö kindlasti pönevamaks. Peale selle mulle meeldib töökeskond ka. Erinevalt viimastest töökohtadest, ei ole seekord tegemist open office tüüpi kontoriga. Mitte et mul selle open värgi vastu ka midagi oleks, aga niimoodi on ikkagi lihtsam kontsentreeruda. Mina muidugi jagan ruumi kahe teise tudengi-kutiga, aga tööajad meil on erinevad, nii et koos oleme ainult reedeti. Täna siis tutvusin nendega. Sellised vahvad tüübid, üks siuke surfari-liiki, teine korrektsem ja korralikum, ka väga meeldiv. Noh see on muidugi esmamulje.
Nädala jooksmiste körvale mahtus ka omajagu alkoholi. Nimelt kolmapäeval oli siin üks tudengipidu ja spontaanselt sai ühe söbrannaga otsustatud, et lähme paariks tunniks. No selle paari tunniga ma jöudsin omajagu öllet sisse kulistada jälle. Aga noh nii parajalt, et tuju oli röömus ja omal jalal sai ikkagi koju kobitud. Vot see koju jalutamine kujunes ka üsna löbusaks. Esiteks minu jalutamine on üsna kiirkönd tegelikult. Löön endale muusika körvu ja panen leekima. Järsku märkan, et keegi noormees jookseb mulle järgi, purupurjus, aga väga armas ja seletab, et mul pole vaja tema ees hirmu tunda. Ma muidugi lagistasin naerda ta hirmu-jutu peale. Ta siis selgitas, et ma olin temast nii kiiresti mööda kihutanud, et ta arvas, et ta hirmutas mind kuidagi :D Et Prantsusmaal, kust ta pärit on, ei tohi naistele hirmu valmistada, naised olevat väga au sees. On muidugi ka. Vot siis. Tegemist oli siis pool sakslase-prantslasega, kes on seal üles kasvand, aga otsustas nüüd siin tudeerima hakata. Esimese semestri poiss. Siuke uljaste blondide lokkidega ja väga armas. Ja väga noor :D Aga mul muidugi löi kohe G-igatsusest tulenevalt suur prantsluse-armastus välja ja ma lasin ta ennast koju saata armsasti. Muidugi ta elas pöhimötteliselt sealsamas ka, 5 minutit edasi jalutamist. Aga siis tal tekkis ikkagi trots ja poisu hakkas tahtma hoopiski minu juurde tulla... Lubas muidu mu ukse ees ööbida. Viskaski end juba kaksiratsi ukse ette. No kuna minul ka ei olnud tunnet, et peaks magama minema, pakkusin välja et läheks äkki tema juurde hoopiski. Tundus kiirem variant ka rahu saada. Poiss oli kohe nöus. Seega läksime siis tema juurde. Nii kui sinna jöudsime, kiskus tüüp end bokseriteni paljaks ja hüppas voodisse mind muidugi kogu mu mantli ja varustusega kaasa haarates. Andsin siis talle kenasti head ööd musi ja pagesin minema, mainides et homme vaja vara töusta. Igastahes jooksis kutt mulle bokserite väel välja järgi, no seda vöib vist ka ainult prantslaselt oodata. Aga ega ta kaua nii vastu ei pidanud, peaaegu talv käes ikkagi ju. No ja sain ka magama ära. Järgmine päev oli muidugi pohmakas, organism raibe ei taha enam alkot väga taluda. Aga ikkagi kasisin loengusse ja siis kiikasin veel ühelt karjääri-messilt läbi ja siis tööle, et oma ülemusega esmalt kokku ja oma tööülesannetest selgust saada. No nisuölle maik oli terve päev suus ja tunne oli muidugi ka siuke et haisen nagu töhk selle järgi. Vaprusevärinatest rääkimatta. Üritasin seega nati distantsi hoida, aga no kogu vestlus oli ikkagi väga rahustav ja motiveeriv samaaegselt. Päeva jooksul helistas veel üks vana tuttav ja ütles et tuleb öhtul külla veiniga. Noh mis mul sai ka selle vastu olla, millekski muuks ma niikuinii peale seda päeva poleks vöimeline olnud kui veiniks (magamine oleks muidugi parem, aga laisem variant olnud). Noh iseenesest tekitas see veini-idee teatavaid kahtlusi mehe eesmärkide suhtes, aga no kuna tal on elukaaslane ja laps kodus ootamas, siis ei arutlenud eriti kaua selle üle. Aga tuligi välja, et mehe eesmärk oli ikkagi, tsiteerin, „einfach hemmungslosen geilen Sex!“ Ma pidavat väärt olema küll, et oma naist petta. Ja kuna temaga üldjuhul saab ikka nalja ja ta on selline abivalmis inimene, siis ma ei hakkanud talle selgitama, et ta pole näiteks G kubemekarva ka väärt.
No mis iganes, pealetükkivaks ta ei läinud ja veinid said muidugi joodud, neid oli ta minu alkoholi lembusest teadlikuna ikkagi mitu kaasa vötnud. Nojaa öösel veel ärkasin ehmatusega üles ja mötlesin juba, et ai pagan jälle on pohmakas. Vötsin kiirelt aspirini ja hommikuks oli pea selge.
Nii aga nüüd ma lähen küll magama. Reede käes.....
Head ööd!

ahhh Paris!!!

Ma kobin täna öhtul jälle sinnamaile! Eks ole vist viimane vabam nädalavahetus, nii et kasutan olukorda ära. Järgmisest nädalast läheb niikuinii orjapöli lahti. Otsus tekkis löuna ajal. Spontaansus ikka üle köige. Pealegi on mu kallis G nii masenduses praegu, et kole. Ehk saab natukesekski teda oma mustadest mötetest eemale.
Orjapölvest nii palju, et tegelikult läks see juba eelmisest nädalast lahti, nimelt pakuti väga spontaanselt ühte tööotsakest ja vötsin kohe vastu muidugi. Töö pidi kestma kuus päeva, aga kuna me nii kiired olime, sai kogu värk 4,5 päevaga tehtud. Oli iseenesest üsna ajuvaba tegevus ka, nimelt pidi ühele rahvusvahele medikamentide uuringu firmale kogu ühe projekti ehk siis medikamendi raames tekkinud patsientide haiguslugude kaustad läbi tuhnima ja pöhimötteliselt lihtsalt kontrollima, et vastavad dokumendid oleks öigetes kaustades. Votsiis. Numbrid numbrid, lihtne aga kontsentratsioon pidi alati 100% kohal olema. Seega esimene päev oli isegi kurnav. Pole ju üle aasta aja tööl käinud ka. Igastahes käisin juba saadava raha eest hoolega shoppamas :) Kohe kohe ostan Eesti jöuluks lennupiletid ka ära.
Muust olukorrast nii, et elan oma elamisse hoolega sisse. Tuba muutub aina armsamaks ja külalislahkemaks :) Nüüd veel kirjutuslaud ära tuua ja peegel vaja muretseda. Elukaaslastest nii palju, et vanem mees paistab mind nagu eiravat, aga noorem on tore poiss. Meenutab oma olekult mulle pisut nagu mu enda vennaraasu, seega väga hubane.
Vot, aga nüüd minekut! Juhuu saab vähemalt välja magatud ka! Siin ei tule mul see veel kuidagi välja ja see teeb kohati üsna tigedaks. Viimased ööd on önnestunud isegi kohati sügavamasse unne jääda, aga veider on see, et siis ma higistan nagu jöle. Täna öösel pidin särki vahetama sest täiesti ligunenud olek oli. Veider värk. Organism vist vöitleb hoolega millegi vastu? Tuba mul on jahe kui mitte külm.

weekend

nädalavahetus läks tegelikult ikkagi veel pöörasemaks kätte ära. spontaanselt tuli üks söbranna külla ja spontaanselt sai pornopeole mindud. ja pidu öigustas oma nime tuleb mainida.
aga peale selle tuli täna veel üks tööpakkumine....sealtsamast kuhu ma vestlusele pool tundi hiljaks jäin :D iagathes selle töö vötan vastu, see ikkagi asjalikum. Samas Hiltoni idee hakkas ka juba meeldima. Nii et proovin algatuseks vist mölemaid :)

Ja päeva küsimus: miks peab olema purupurjus, et sind kena sporditudengi poolt kätel kolmandale korrusele tassitakse? Miks niisama seda kunagi ei juhtu ähh?

5 tärni elu

Ma ei saa aru miks ma varem oma tööotsingutel hotellindusele tähelepanu ei pööranud. Esmaspäeval tuli järsku selline idee ja saatsin kolmele luks-hotellile oma avaldused. Komele parimale. Järgmine päev oli köigilt neilt juba vestlusekutse. Ülejärgmine päev oli kahes neist vestlus ja üleülejärgmine päev oli töö Hiltonis olemas. Nüüd vaja ainult vajalikud dokustaadis kokku koguda ja töö vöib alata. Vaja bankettidel jälgida, et klientidel oleks veiniklaas täidetud. Ei mingit ajuragistamist. Ja miks ka mitte, ajuragistamise saab siis 100% kooli tarbeks jätta.
Mövenpicki jätan siis seega körvale, aga novembris on veel intervju ühes starwoodi hotellis ja ausalt öelda selle vötaks ka arvesse. See on lihtsalt niiii ilus!
Harjutused tulevaseks eluks :)
Aga pöhimötteliselt kasin nüüd magama, sest olek on pohmelline. Eile oli plaan minna ühe uue indi-pop tüüpi klubi avamisele, millele küll ei jöudnudki. Mina ei tea miks, ma ei mäleta. Aga mul on selle üle igastahes väga hea meel. Peale selle oli rööm magada kellegi tugevas kaisus. Ärge arvake midagistki, riided olid sokkideni seljas ja puha. Igastahes oli väga tore ja turvaline kuidagui ärgata :) Kaisutajat tuvastades selgus, et see on üks vene.-saksa kutt, kellega ma minu teada öhtu jooksul isegi ei rääkinud mitte. vat siis.

Katastroof

Oeee mis päev täna seljataga. Reede ka veel. Aga sellised ongi huvitavad eks. Algas sellega, et ma jäin esimesele töö intervjule pool tundi hiljaks. Ma lihtsalt eksisin ära oma linnas. Lihtsalt ajasin kohale minnes kaks paralleelset tänavat omavahel segi ja sellest juba piisas. Aru sain sellest muidugi alles hiljem. Oli jultumust ikkagi kohale minna ja mu jaoks ikkagi leiti oma 20 minutit aega. Usutletti siis pisut kiiremas korras ja mindi lahku. Ok selle koha vöib siiski körvale heita. Oleks nagu loll midagi eriti oodata, kuigi suhtlemine interviueerijatega just köige hullem polnudki. Aga no olgem ausad, selline esimene mulje!!!
Kobisin siis suures vihapilves koju, et riideid vahetada, sest seda hommikust aadressit otsides ma ikka lausa jooksin ringi…kontsakingades muidugi. Hea seegi, et seelikut selga ei toppinud. Nii et olin kogu oma ähmitäis olekule lisaks ka parajalt läbi higistunud.
Kiire kohv ja edasi rongi peale järgmisele intervjule. Suutsin veel eelnevalt rongijaamast ka kohvi kaasa haarata, sest olek oli ikkagi magamatta ja kohviisu oli kole suur... Aga selle ma suutsin muidugi rongis oma kaasistujate peale üle kallata. Köik nad olid kutid ja skandaalitsema ei hakkand, aga selle päeva „juhtumised“ hakkasid mulle juba närvile käima. Kole raske oli end taas normaalseks sundida. Järgmisele intervjule olin siis pool tundi varem juba kohal. Istusin lihtsalt päikse käes ja rahunesin. Ennast ilmutama läksin 10 minutit varem ja mis tuleb välja. Firma vastusötus ei teatud midagi sellest et kellegil minusugusel peaks sinna majja asja olema. Kusjuures päev varem ma just mötisklesin, et kas ei peaks järgi uurima, et kellega mul vestlus tuleb. Tavaliselt antakse see human resourcist ikkagi varem teada alati. Aga noh ei hakkanud vaevuma, arvasin et siukses hiigelettevöttes on nad selle oma reeglite järgi ilmselt juba kuidagi ära organiseerinud. Aga nagu näha kohale ilmudes tekkis paras kaos, sest vastuvötus ei oldud aimugi, et kus osakonnas see intervju ikkagi nüüd toimuma peaks. Mingitmoodi ikkagi jöuti asjale jälile ja ma sain oma intervjueerijatega kokku. Üks mees oli juba varem kohal, pistis mulle miskid tehnilised plaanid nina ette ja hakkas usutlema, et mida ma siis sealt välja loen. Ega ma seda mikroelektroonika teemat eriti ei armasta, aga tahes tahtmata on vaja selle jamaga aegajalt kokku puutuda. Nii et vastused läksid isegi vist üsna täppi.. Siis jöudsi suurem chef ka kohale ja jutt läks üldisemaks. Önneks töö puhul ongi vaja ainult teada nende elementide tähendust ja edasi pusida juba muuga, minu jaoks vastuvöetamaga. Noh ja nüüd jälle läheb paar nädalat vastuste ootamisega. Seega on lähinädalateks kolm varianti

a) panna hambad varna
b) teha mingit neegritööd (kui leian)
c) hakata paastuma (enesepuhastumise eesmärgil muidugi)

watever

Vähemalt leidsin endale elamise :) Nagu eelmises postituses oli mainitud, oli plaan peale eksamit peole minna. Läksime ka muidugi K-ga. Pidu oli crazy nagu ikka, kui me K-ga alkoholi kallale satume. Aga ei puudunud sel ka omad röömsamad tagajärjed. Peale pidu oli mul kaks elukoha varianti valida. Järgmine päev vaatasin kohad üle ja tegin valiku. üüri vöisin ka ise määrata :) Aga nali naljaks….elangi koos nüüd oma kahe eritreellasega (vennad) . Vot siis. Elu pakub ikka irooniat omajau. Aga see on parim korter mida ma kogu oma otsinugte ajal nägin. Värskelt renoveeritud, ruumikas, puhas ja minu toaga on balkon ühendatud ja vaade on aeda, mitte tänavale. Ülirahulik ka seega. Peaaegu kesklinnas. JA nagu ma täna kuulsin, oli ka sellele toale eelnevalt parajalt tahtjaid olnud. Vot siis, et ürita omal käel hakkama saada. Tutvused ikka loevad rohkem kui tahaks uskuda. Naiivitar. Peaks rohkem pidutsema äkki, leiaks ehk töö ka varsti.
Vaheapeal oli ka Pariis muidugi ja minu armas G. Kohtles mind tavapäraselt nagu kuninga kassi. Ja mina lihtsalt mönulesin ja taastusin. Tema on ka tegelikult kole masendunud praegu, kuna tahab tööd vahetada, aga praegusel ajal see ikka nii lihtne pole, hoolimatta sellest, et tema CV näeb üsna ahvatlev välja.
Aga tagasi tänasesse päeva. Peale seda teist intervjud eriti midagi väga hullu ei juhtunudki. Lasin endale uued vötmed teha ja vötme-mees kinkis mulle veel vötmehoidja kuna nägi et ma neid just uudistasin. Kriisi möju jälle jah. Vähemalt miskitki positiivset. Njaaah aga päeva löpuks sai üks paras ekslusiivne pidu ekslusiivse mehega, keda ma pole 6 aastat näinud, kokku lepitud……Kahe nädala pärast on advokaadihärra platsis. Ja keda ma tegelikult kaks korda üldse olengi näinud :D

Aga pealkiri sellest, et kunagi mu kallid koolivennad ristisid mind siin niimoodi. Tundub, et hakkan jälle vanu kombeid üles soojendama...

happy time!

eksam tehtud. jajah täitsa ära tehtud!!! ja mitte läbi pörutud. ise veel siiamaani ei usu. Ei keegi mu kallitest kaaskannatajatest, nagu Erick ja sombrero jne. ka ei uskunud. Minu magistri kraadi raskeim eksam! nüüd pole mul küll mingit kahtlust enam, et ma seda värki pole suuteline löpuni tegema :D Seda oli vaja!!! G ka kohe helistas ja röömustas ja käskis Pariisi kobida. Ja kuna mul hetkel ei ole ei tööd ei öiget elamist, siis ma homme lähengi, juhuu! homme veel kaks töö intervjud ja peale seda minek!!!
aga täna on pidu!!!!!!!!!!

Otsinguil

Niisiis ma olen endiselt nii töö kui elukoha otsinguil. Siiamaani on lood nii, et oleks olnud nii mönigi elamise variant, aga mina ei tahtnud neid. Ja neid mida mina olen tahtnud, nendest on mulle köigist ära öeldud. Nädalavahetusel lähen veel nelja kohta vaatama. No näis kas mu senine meetod tasub end ära....kuna oktoobris algab kool, siis mu ülikoolilinnake on uutest tudengitest üleujutatud... nii et pole kindel kas oleks pidanud niimoodi pirtsutama hakkama. Samas mul on ka kogemus, kus olen esimese ettejuhtuva elamise vötnud ja see pole ka siiski hästi läinud. Elame näeme.
Tööga on nii, et ka neli intervju on ootamas. Kolm neist on pönevad, üks on hädapärast. Aga üleüldiselt, peab enast rohkem müüma hakkama, ajad nöuavad.
Ja eksam on teisipäeval. Kah tore teema, sest siiamaani pole selle eksami suulisest variandist keegi veel läbi saanud... Nii et pönev kas pole. Keegi peab ju löppude löpuks käe valgeks saama :D
Aga vahepeal käis G mul külas. Kuna ta on ka nii väsinud oma hetke olematust arenguvöimalustest, söitles ta natuke Belgias, Hollandis ja Saksas ringi. Väga ilusad päevad olid koos ja nüüd ma olen ikka veel nukker ja igatsen. Aga Pariisi söitu saan ka alles siis plaanima hakata kui köik muu juba paigas :(

Aitab küll!

Otsustasin kategooriliselt, et aeg selle paastu-jamaga löpp teha. Täna löid küll köik haiglased sümptomid välja: pea valutas endiselt, köri muidugi ka, lisaks sellele tömbusid körvad lukku, süda peksis jöledalt terve päeva ja asja tipuks valutas kogu mu keha üsna ebameeldivalt (selg eriti). Köhus oli endiselt selline rusikahoobitunne. Lisaks sellele oli hommikuteest süda terve päev paha. Unetus ei tule ka just eriti kasuks köigele. No mida veel vaja eks. Olukorda tegi hullemaks see ka, et ma ei saanud rahulikult kodus vegeteerida vaid pidin päev otsa ringi jooksma. Frankfurdis töövestluse teema ja Darmstadtis käisin ühte ühikat üle vaatama. Töö oli jama, aga vähemalt alustuseks vaja ju midagi. Aga elamiskoht oli tore, inimesed väga meeldivad ja tuba ka armas...ainult et ma ei tea mis mulje ma oma ülinäruse olekuga neile jätta vöisin. Pealegi on linn toidulöhnasid täis! Iga nurga peal möni Bäckerei vöi dööner vöi miskit muud. Nii et pole kerge keset tsivilisatsiooni niimoodi nälgima kukkuda. Peab ikka metsa ennast ära peitma.
Kaal on muidugi ka no nii alla läinud, et hirmutav lausa. Tänane kaal 49 kg (pikkust 168). Minu kaal on eluaeg olnud selline 60 (pluss/miinus 2kg), selle suvega kahanes 55le umbes ja nüüd siis siuke värk. No selge, et kilod tulevad tagasi, aga ikkagi on kuidagi eriti näljaroti tunne praegu.
Nii et homsest asun mingi kördi kallale.

teine päev

oejah täna oli keeruline päev. enesetunne nii palavikuline enam ei olnud ja kurguvalu oli ka pisut leevenenud, lihtsalt haiglaselt nörk oli olla. aga see kuulub ilmselt asja juurde. lisaks ma pole siinoldud aja jooksul veel korraliku ööd maganud, eks sellel ole ka omad möjud. raske oli eriti veel see, et terve päev ma pidin körvalt vaatama kuidas teised inimesed söövad. hommikul läksin K-ga (mu üks eestlannast korterinaaber) raamatukokku, aga tal oli vaja esiteks hommikusöögiks mingi kobe singi juustu saiake näppu haarata, löuna ajal muidugi ka. kojutulles oli korter supilöhna täis. ja nüüd öhtul sain ühe kaua nägematta söbrannaga kokku ja kuna kamp oli suurem siis istuti kuskil biergartenis ja söödi mönusat rammusat saksa toitu. mina jöin vett... ja igasugu taimeteedest teedest on süda paha.

Esimene etapp

No nagu näha päris igat sammu ma kirja ei viitsi panna oma paastumise teemal, aga no pisut siiski. Esimene etapp ehk siis nö paastu sisseminemise etapp on minu jaoks nüüd läbi. Menüü koosnes siis ainult igasugu erinevatest mahladest ja teedest ja ka möned püreesupid sai valmis vorbitud. Oleks ma varem teadnud, et need nii head on!!! Proovisime siis zucchini ja körvitsasupi järgi. Mölemad ülimaitsvad. Kohvi asendasin rohelise teega ja olen päris uhke kohe selle üle. Kuigi söbranna väitis, et roheline tee pidavat täpselt sama ebatervislik olevat kui kohv, ei taha ma seda kuidgi uskuda. Teab ehk keegi selle kohta rohkem?
Tänasest siis tee ja vesi. Natuke ärritab mind see, et mul kurk lisaks paelumistundele lausa valutab ka nüüd. Nädalavahetus oli jahedavöitu ka, et äkki suutsin külma saada. Kuigi see on ikkagi veider, sest ma pole juba teab mis ajast ennast ära suutnud külmetada. Talvel ka mitte. Täna oli hommikul üks tööintervju ka ja ega see närune enesetunne kasuks ei tulnud. Aga intervju oli huvitav ja teistmoodi. Öppisin nii möndagi sel alal juurde :)
Muud pönevat ei miskit.

Paast

Mul on tuge vaja! Praegu on juba paha olla! Pea valutab ja kägistamistunne on kurgus. See veider kurgutunne tekib mul kui köht on tühi. Ja köht on tühi mis tühi.
Aga ... pooleli oleks veel vara asja jätta :D Ja ilmselt need esimesed päevad need köige jubedamad just ongi.
Aga otsustasin siis siia oma käekäigu ja vastupidamise kirja panna. Tugi ju seegi! Öhtul kriblan kuidas päev möödus. Kaalunumbreid jälgima ei hakka, see on mul suvega niikuinii juba veidralt pisikeseks kahanenud.

Seine äärest Maini äärde

ehk siis septembrikuus köik on uus.
Nädalavahetus oli tihe. Köik algas sellega, et äratuskell oli laupäevaks sisse ununenud ja nii me passisime G-ga nädalavahetuse algusnootidel lubamatult vara üksteisele nöutult otsa. Aga mitte kauaks. Otsus IKEAsse pöigata tuli kiirelt, sest juba mönda aega sügelesid mölemil käpad uuenduste järele. Möeldud tehtud, koha peal tegime kiire ringi, panime paika mida vötame ja kiirelt sai ka valitu ära otsitud. Sellest hoolima oli koju jöudes juba keskpäev. Löuna aegu siis toimetasime igaüks omi toimetusi ja öhtu poole hakkasime usinasti mööblit kokku klopsima. Minule uhiuus kogemus jälle. Jaotasime asjad ära ja läks nokitsemiseks. G-le sofa, mulle öökapp :) Kuigi suurusjärgud olid erinevad, pole sahtlitega asja üldsegi nii kerge kokku klobida. Loomulikult tegin ka köik strateegilised algaja vead ära. Aga löpptulemus oli ikkagi hea. Kuna peale seda oli vaja ka vanast mööblist asjad välja tösta ja need siis keldrisse vöi prügiruumi toimetada, ei jöudnudki rohkemaga valmis. Mina muidugi köige muu körval sorteerisin veel kogu oma kupatust, sest kolimine oli ees... Viskasin köik vöimaliku lihtsalt minema. Nüüd käib see juba kergelt, harjumise asi. Aga aega vötab selline asjade läbi sorteerimine ikkagi kövasti. Seega ülejäänud mööbliga otsustasime järgmine päev tegeleda.
Pühapäeva hommik. Peaaegu et viimane hommik Pariis... G töttas armsasti boulangeriesse saiakeste ja muu maitsva järele, haaras veel turu pealt hulganisti puuvilju ka kaasa :) Minu tsentelmen! Peale turgutavat hommikusööki vedelesime ja seedisime ja käisime siis löpuks ikka jooksmas ka ära. Ja siis edasise mööbli kallale. Kogu selle asjade ümberpaigutamisega sai ka G paljust kogunenud rämpsust lahti ja mis tundus ülearune, aga ära poleks raatsinud visata, sai keldrisse paigutatud. Terve päev tiirutasime keldri ja prügi ja mööbli vahet. Kella 21ks olid minul kotid pakitud ja G poissmehe korter uhiuues kaunis kuues. Öhkasime ja imetlesime terve see paar tundi mis veel päevast järele oli jäänud. Hea tunne oli....hoolimatta sellest et lahkuminek oli kohe ees. Aga olgem ausad, mölemil oli vaja pisut öhku, et end jälle käsile vötta ja uusi tuuli otsida. G tööalaselt, sest ta on nii väsinud sellest praegusest jamast ja minul kool eelköige.
Esmaspäeval varavalgel üles ja kell 11 olingi juba Frankfurdis. Paigutasin oma kraami söbrannade juurde ära, kes önneks on väga aldis ka nende juures ühte tuba välja üürima ja tegin väikse tiiru oma ülikoolilinnakesse. Kui Frankfurt veel suudab midagi pönevat pakkuda, siis see linn jätab mu küll üsna tuimaks ja tundub üha enam eemaletöukavana. Üleüldse, peale aastast elu Priisis tundub köik muu kuidagi hall ja tuhm ja maitsetu.
Nädal ise on olnud veidralt pikk, sest sebimist on olnud hoolega, küll bürokraatia pärusmail, küll elamise- ja tööotsimise laineil, küll eksamiks öppimisega. Elamiskohti olen päris mitu üle vaadanud, sest pole ertiti kindel kas julgen ennast siia eesti tüdrukute juurde sisse elada. Koht on küll väga lahedas kesk-linnajaos ja jöe ääres ja tüdrukud on ka igati vahvad, aga ma kardan, et ma küll oma ülikooli ära ei löpeta kui ma peaks siia ennast sisse seadma. Seega uurisin ringi - oli igasugust pahna, aga üks tore variant siiski ka. Omanik ütleb mulle aga alles laupäeval, et kas tahab mind allüüriliseks vöi mitte. No hoian siis pöidlaid ja vaatan muudkui teisi elamisi-tubasid üle.
Tööotsingutega on asjad nii, et ühel intervjul ka käisin ennast esitlemas. Kuna asi tundus esmapilgul igava vöitu ja avaldus kohale sai niikuinii enamvähem inertsist saadetud, siis erilist ettvalmistust ka ei viitsinud paraku teha. Aga jah, kui mulle asi lähemalt ära selgitatti oli mul nutumaik suus, sest tegelikult tundub teema kohe väga pönev olevat. vot tak. Omad vitsad jälle. Teisest küljest kuskilt peab ju alustama. Järgmine nädal on neid intervjusid veel ja siis ehk juba kindlam tunne.
Ühesönaga. Hetkeolukord on väga kaootiline. Ootan pikkisilmi selgemat aega. Järgmine nädal ehk...
Peale selle otsustasime näitsikutega paastuma hakata. Ei mitte kehakaalu pärast, see pole nagu kellelegi siin probleemiks. Vaja puhtaks saaada lihtsalt, silm särama ja karv läikima! Minul seda mürki küllaga sees ja eks teistelgi. Kuna tänaseni oli veel igasugu üritusi plaanis, alustame sellega homme. 3-4 päeva sisseminemis aega s.t. ainult mahlad ja juurvilja büreesupid. Kohvi vist veel lubatud...aga vist targem seegi rohelise teega asendada. 7 päeva vett ja teed ja köhukorinat. Ja siis vist 5 päeva väljatulemis aega. Teistel on önneks juba professionaalsem paastumise kogemus olemas, ja teavad mida ja kuidas. Nii et edu meile...

kuum on

Kuumalaine tunnusmärk on see kui temperatuur öö jooksul eriti ei lange ja öö jääb selliseks lämbeks ja kleepuvaks. Eile telekast kuulsin.
Muidu on lood nii, et suvi on möödunud vahelduva eduga reisides ja ekraani taga töö ja elamiskuulutusi sirvides. Praegu on taas selline otsingu-hetk. Aga reedel seisab ees Amsterdami minek vanade söpradega kokku saama.
Üldjuhul on nii, et igasugu muud tähelepanu on viimasel ajal rohkesti (küll vanade "kullakeste" arvelt, küll mujalt), ainult et tööandjate tähelepanu on pisut nigela vöitu. On küll huvitujaid ja on ka rohkesti äraütlejaid. Siiski lohutab see, et need köige maitsvamad kohad pole veel löppotsust öelnud. Eks ma siis ootan ja loodan.
Ja vahepalaks kuulan Traditsiooni Tarkust! Neil nüüd uued saated üleval! juhu

Back in Paris without luggage

Tagasi! Kuigi olgem ausad, ei olnud lihtne ei minek ei tulek. Pealekauba ootan ma siin, teise ôlle saatel, oma pagasi endale järgijôudmist. On ikka uimerdis. Hullem kui ma ise.
Aga tulekust veel nii, et öö jäi kuidagi unetuks, sest kui ma tean, et pean kell 5 juba üles kargama, siis mu aju reageerib ka sellele liiga tormiliselt.
Niisis siht Tallinn -> Helsingi -> Pariis... Tallinnast ôhku tôusin lennuki hilinemise tôttu täpselt ajal, mil algas boarding Helsingi Pariisi lennule. Noh ônneks Helsingi pole kaugel. Olin kull viimane pealemineja, aga tuhka sest.
Minnes oli lendudega kôik korras, aga pole üldse lihtne saada nii kella 5 paiku hommikul Pariisi kesklinnast hirmkaugel asuvasse lennujaama. Ma olin küll endale väljatrükkinud miski targa ühistranspordi navigatsioonisüsteemi kaudu kogu bussi-rongi plaani (metrood nii vara ei liigu), aga sellest oli küll äärmiselt vähe kasu. Esimene buss tuli 15 min hiljem, mis on siinmail piisav paanika tekkeks....pealegi pole ma iial siin bussiga sôitnud. Jôudsin siis esimesse sihtpunkti, kust teoreetiliselt oleks pidanud rongi vôtma. Ainuke jama oli, et rongipeatus seal maa all oli suletud. Trellid ees. Kuna see piirkond on selline pubide ja peorohke, siis oli seal hulganisti vindiseid inimesi, kes just naasesid kuskilt trallilt. Küsisin siis nôtul lähimal seisvatelt kolmelt verinoorelt kutilt, et mis nüüd saab? Kutid arvaid, et läheks pubisse edasi. Aga siis hakkasid ikka igalt poolt ümbruskonnast ja möödasôtvatelt bussidest uurima, et kuidas ja mis. Igastahes said nad ühe bussi sabasse, mis mind oleks tükikese edasi aidanud ja kobisid ise ka bussi peale kaasa. Bussi peal veel üritas konduktor ära rääkida, et mis mul sinna lennujaama ikka nii kiiret on. Kutid, kôik kolmekesi, arvasid ka sama ja pakkusid juba uue variandi välja: et läheks hoopiski nendest ühe selli poole. Konduktor ka. No aga nad olid lôppkokkuvôttes ikkagi arusaavad. Bussist maha ja siis oma 10 minutit veel jalutuskäiku. Rong oli ees ja otse lennujaama. Lennujaamas veel, kui ma suure ähmiga oma pileteid välja trükkisin, koputas keegi ôlele ja küsis, et mis ma siin teen. üks vana tuttav saksa koolivend. Aga kiire oli, lennukile jôudsin napilt.
Peale seda välja arvatud tänane lennuseiklus, oli kôik imeilus. Päevad olid kole tihedalt plaanitud ja tegusad.Peaaegu kôik kallid inimesed sai üle vaadatud. Kôike tavaliselt ei jôuagi kahjuks, aga seekord oli küll rekordarv. Praegu veel heldimus hinges ja ilmselt veel môneks ajaks. Seega rôômu oli palju ja üllatusmomente ka. Näiteks jalutas üks pinginaaber kokkusaamisele piraka kôhuga. Seesama kellega me detsembris just arutlesime, et ei lapsi veel küll ei taha. Ja ma sain kolmest pitsist brändist korraliku pohmaka. Eestis saab vähemalt hapupiima!!! JNE





PS! Leffe on hea! Belgia kvaliteet ;)

Sarko

Ah kui armas, unenäod ilmutavad end taas! Täna nägin unes, et olin Sarkozy uus ametlik armuke....

(French) breakfast

Päeva köige nauditavam osa! Paraku on see vöimalik ainult puhkuse ajal. Aga noh, mina puhkand juba peaaegu kuu aega :) Ja puhkus läheb muudkui edasi...paari päeva pärast juba Eestis.
Värskelt küpsenud baguetid vöi croissandid, kohvi, müsli ja mis köige olulisem!!! Värskelt Pressitud Puuvilja Mahlad. Enamasti apelsini-greibi segu. Vahel smoothin mahla veel mangoga segi. Oi kui kosutav :) Ja oi kuidas ma seda veel nautida kavatsen!

hier kommt die Sonne

Niih. Viimane aeg ennast ära raseerida ja oma mülkast vÄlja ronida. Suvi ju! Kuigi minu siinne vaev lôppes kauni äikesega, olgu suurel suvel nüüd alatud. Liiga suur kontrast meil G -ga muidu. Tema pruun ja surfitud, nagu noor jumal. mina oma kahvatuse, siniste silmaaluste ja muidu lödi olekuga rikun pildi väga Ära.
Aga olek on helge.
Lisaks on selle nÄdala jooksul ühendust vôtnud pÄris mitukond sellist inimest, kellega on suhtlemine teab mis ajast katkenud, aga keda ei tahaks tegelikult pÄris ära kaotada. Kuna mul on kombeks eetrilt ja meeltelt väga kiirelt haihtuda, on eriti meeldiv nÄha, et mäletatakse. Isegi üks Saksa professori hÄrra vôttis ühendust, küll ilmselt seetôttu et ta passsis just Tallinnas mingil konverentsil ja ju siis vajas meelelahutust.
G teatas just, et vôttis end kaheks nÄdalaks vabaks! Läheb planeerimiseks. See mu viimane pikk puhkus ikkagi! Eestis 25ndast juulist :)
Ah üldse mul on tore mees, ostab edale kohe kohe windsurfi :D

assa miukse flirdiga mind just oimetuks löödi. Ja seda veel mehe poolt, kellega ma miski kuus aastat tagasi lihtsalt paaril peol väga pögusalt lävinud olen ja nüüd siis kuidagi facebooki kaudu taas ühendusse sattunud.
Aga minuga on ju lood nii, et kui filrtija on ahvatlev, samas minust ohutus kauguses, ega ma siis millegagi völgu ei jää. Vastan veel hullemaga. Vahel küll on kentsakaid tagajärgi, aga vaja ju aegajalt ikka turgutada end eks.

Jälle ma söön oma sônu! Nüüd on mul siis uus dieet kÄsil. Hommikul aspirin ja ôhtal ôlu. See kuidagi sobib, kui kolma päeva jooksul on 4 eksamit s.t. 3 - 6 tundi higistamist (aja kallidus on siin kenasti selgeks tehtud) ja arvata vôib kuhu see ülejäänud aeg sessi kestel lÄheb. G kullake ostis mulle vitamiine ka :) Järgmine nÄdal sama.
Üleüldiselt, nüüd ma saan muidugi aru ka (pikatoimeline nagu ma olen), miks siin nii vÄhe vahetusüliôpilasi on.

Makroökonoomika

See tore eksam oli täna. No ütleme nii, et selle öppimisele ma panin ka minimaalse ajakulu, kuigi aine ise nii igav polegi. Aga lihtsalt kogu muu nöuab palju rohkem enrgiat. Olgem ausad, eksam oli ülesehituselt üsna lihtne, tund aega teemakohased küsimused ja kaks tundi jäi ühe maj. artikli lugemseks ja analüüsimiseks. Teemaks muidugi majanduslangus. Nagu ikka plokkeerus mu aju esimestel minutitel ja artiklit lugesin vist tund aega (vahelduva eduga vihastades küll prantsuse keele rikkuse üle, küll enda lasikuse üle). Aga mingist hetkest hakkas sulg jooksma ja siis oli juba liiga kiire igasugusteks pikemateks järelemötlemisteks. Sain küll mingi skeemi paika, aga arvata vöib, et eksam tuleb uuesti teha. Ausalt öeldes mul pole isegi midagi selle vastu.
Iseenesest oli hea soojendus, homme on palju rajum teema ees.
Üleüldiselt, eksamijama körvalt tegelen siivsalt ka inimkatsetega. Enda peal ikka. Üks on siuke tüüpiline ja naiselik, oma kehakaaluga mängimine. Ma kategooriliselt pole mingi dieedipidaja, mu reziim on lihtsalt selline imelik juba, kuna ma söön päevas jooksul tihtilugu ainult ühe korra ja öhtul ja siis ikka mehemoodi. Köige halvem variant vist üldse. Seekord siis lihtsalt proovisin toidukogust vähendada. Minu jaoks köige raskem variant, sest ma olen säärast sorti, kes ei söö üldse midagi vöi siis sööb palju. Aga tundub, et magu harjuski ära. Isud muutusid ka. (Looma)lihaisu on näiteks täitsa ära kadunud ja sööngi ainult heina ja löhekala viimsel ajal. Katsed katseteks, mingeid vettpidavaid tulemusi mul ikkagi pole, sest mul pole kodus kaalu. Viimati kaalusin jöulude ajal ja see ei lähe miskit moodi arvesse. Mingeid teatavaid muutusi verifitseerivad ehk ainult enesetunne ja G käperdamis-aste. No nendest lähtudes liigub asi positiivses suunas.
See selleks teine katse on endast sisse suitsetud mürk välja saada, et eksamite ajal pea ikka selge püsiks. See on ausalt öelda mönevörra karmim. Keha higistab kogu aeg nagu jöle ja magada ei saa ikka veel. Lisaks see paganama hüpperemotsionaalsus, minusuguse tuima tüki jaoks üsna välja kannatamattu.
Aga eks iga päevaga nôksa parem. Saaks need suveplaanid ka juba kuidagi paika.

Lôpu algus

veider kuidas ma olen vôimeline kogu muust ühiskonnast irduma sellisel irratsionaalsel pôhjustel nagu kool näiteks. Ja see on alles algus. Öige spurt läheb alles lahti, ôigemini algas paar päeva tagasi. Eile oli siis nii öelda esimene eksam presentatsiooni nÄol. Selline lihtsamat sorti algus seega, sest aine oli international business law ja loeng inglise keeles (ettekanne siis muidugi ka). Teemaks sai valitud space business ja ajakulu selle ettevalmistamiseks minimaliseeritud. Nüüd on see siis tehtud. Saab edasisele kontsentreeruda. Kuna katoliiklikes piirkondades on maikuu üks ütlemata vahva kuu, sest peaaegu iga nÄdal on vähemalt üks vaba päev siis on G ka mind nüüd paariks pikaks nädalavahetust üksi jätnud, et saaksin rahulikult oma jama kallal nokitseda. Mulle sobib. Temale ilmselt ka, sest eelmine nädal tegi ta oma nädalavahetuse viiepëvaliseks ja läks St. Tropezi üle vaatama. JA praegu sôidab ta paari sôbraga ookeani suunas väiksele surfinÄdalavahetusele. Mul on hea meel iseenesest, ei ole hiljem vingumist, et kui väga ma ta suve kipun ära rikkuma. Kuigi mul hammas jooksis kuu aega tagasi üsna verd selle surfiplaani järele, siis praegu pole nagu kahjugi, et asjad niipidi jooksevad. Iga asi ikka omal ajal.

Päevakaja

Ilm - endiselt hall ja niiske. Praegu just julges küll päike end korraks näidata, aga pisut ujeda vôitu on ta veel. Tore et surfiplaan metsa läks.

Töö(puudus) - Minu pôhitegevus on endiselt vôrrandites ja teoreemides nuhkimine. Hakkasin nüüd muidugi suveks tööotsa ka uurima ja CVsid saatma. Seniseks tulemuseks on üks äraütlemine.

Poliitika - prantslased streigivad aina hoolsamini.

Majandus - Mulle sadas täna 50 eurine tsekk postkasti. Nimelt hakkasin toona kui piletita sôidu eest trahvi sain asja pisut sudima ja voila, 100% maksti tagasi. Seda ma veel nuputan, kas peaks selle tsekki Gle edastama...? Vastasel juhul oleks mul aasta esimene kasum taskus :)

Muu - nädalavahetus jôudis pÄrale ja sellega kaasnevalt ka üks ammu nägematta sôbranna. Ôige varsti saamegi kokku!!!
Lisaks on Pariisis muuseumide öö homme. Kuigi väga kahtlane kas ma selles suhtes midagi ette viitsin vôtta.

Läbi

See pikaleveninud "vaheaeg" on nüüd siis lôpuks läbi. Imelikul kombel ma täna isegi sain enne kukke end üles. Tore, sellega vaja nüüd taas ära harjuda. Kuu aega viimseid ponnistusi. Viimane aeg end môtlema sundida/peksta. Aga raske sellega algust teha, kui kaheksandast klassist saati on ajutegevusele mingi blokk peale hallitanud.

Närune kuu ühesônaga ees ootamas. See närune kuu oleks sisaldanud nÄdalakest surfamist Atlandil, kui oleks leidnud et see on välja teenitud ja kui oleks viimased nädalad (vôi kuud) end rohkem sundinud. G oli ôhinaga juba nii sôidu hinnad kui hotelli välja nuhkinud. Aga pole midagi teha. Tuleb end natu korrigeerida... ilusama elu nimel ikka :)

Aga tegelikult ma tahan ookeani rannukule ja surfama!!!

Ma olen täielikult oma unenägude löksu langemas. Kuna nad mul nii reaalsetena tunduvad, siis määravad need suurelt jaolt ka päeva meeleolu. Täna oli unistatu väga ilus ja kevadine :) Kirja pannes tunduks see ausalt öelda üsna mötetu, nii et jätan end lihtsalt selle tunde kanda mis see tekitas (:

Muidu on ka köik kevadine. Enamus ajast tegelen küll enda sönniku alt välja kaevumisega, paras kuhi on kuklale koormunud. Küür juba seljas sellest, nii et viimane aeg end liigutada.

Seltsielu on ka elavnemas. Oleme viimsel ajal G söpradega üsna tihedalt väljas käinud. Väljas käimine siinses möistes tähendab rohkem restorani ja siis ehk väike pubi peale seda. Nii et päris mitmeid uusi avastusi sellel maastikul. Eile öhtu sai ka vana prantslannast söbrannaga üle pika aja veini mekitud ja jutustatud. Hakkame vist koos jälle ujumas käima, nagu vanadel headel aegadel.
Väga loodan, et ehk önnestub nädalavahetusel liivakasti söbrannaga ka kokku saada. Kuidagi pikale on veninud jälle see vahemaa viimasest kokkusaamisest. Liivakastisöbranna on mul naabritüdruk koolieelsest ja koolimineku ajast. Tema ja ta öega me ikka vihtusime Rock Hoteli saatel peegli ees kabareed tantsida. Ai seda glamuuri!!! Jaaa ilusad ajad.

Täna öhtu aga töotab natuke ekstreemsem jälle tulla. Nimelt andis G ühele oma söbrannale nöusoleku, et me teeme täna Roller Night' tralli kaasa. Nad ikka varem vötsid tihti sellest osa. See on selline ülereedeti toimuv rulluisutamise öö. Pariis söidetakse ristipöiki läbi. Liiklus on vajalikes kohtades suletud, nii et tänavad on rulluisutajate päralt :) Rühkimine algab kell 22 ja kestab kuskil kella 1:30ni öösel. Ja no öine Pariis, eks seal ole mida nautida. Aga.............ma ei ole harjunud eriti pidevate takistuste ja suure rahvamassiga uisutama! Peale selle pole ma pea kaks aastat uiske alla saanud. Ja see tekitab pisut paanikat!

Näh ja eile mul läksid prillid heast peast katki. Väga veidral kombel. Ja ma just eelnevalt olin neednud oma väga halvaks muutunud silmanägemist lootusega et mu prillidega miskit lähiajal juhtuma ei hakka. Plaan oli küll endale nähtamatumad prillid muretseda, aga seda pisut hiljem alles. Kui on eelarvet ja kui ma olen Saksas, sest mu prillipood kogu kindlustustega on seal.
Tösiasi on siiski ka see, et vanad prillid olid juba liiga lahjaks ära muutunud. Migni märk jällegi :)

Lõksus

Unenäod on viimasel ajal kuidagi eriti reaalseteks ära läinud. Mitte küll idee poolest....igasugu verd ja jampsi on endiselt liiga palju. Hommikul ainult imestan. Lihtsalt kuidagi väga tôepärase tunde jätava nad viimsel ajal sisse.
Täna öösel nÄhtu jäi eriti ebameeldivalt kummitama. Liiga reaalsena tundus kôik. Süzee oli jälle, et olin viimseid pÄevi rase ja sain selle pôngerja siis kenasti kätte ka (poiss). Kusjuures sünnitamisprotsess järgnes haigla remonditööde tôttu kuskil kuramuse keldris. Noh protsessi ennast ma väga detailselt ônneks ei näinud, lihtsalt mäletan kui löödud ma jälle olin, ei tahtnud kuidagi uskuda, et mul nüüd keegi vastutada jÄrsku majas on. Ma vist nutsin terve selle aja ja olin ikka väga väga ônnetu oma uue ema-staatuse pÄrast. Imelik kui mul siuke uni nii negatiivse tunde sisse jÄtab, kas ma olen üldse vôimeline kunagi pere looma?
G kusjuures vôttis asja üsna leebelt, pani isegi posisile nime ka kohe ära: Sass .....

Muust nii palju, et Amsterdam oli väga ilus. Hotell oli väga shikk, voodi ülimugav, spa värk ka kaunis (sai taas sauna üle pika aja!!!). Aga no enamus ajast olime ikkagi väljas muidugi. Oma lemmikkohtades vôi niisama ringi chillides. Iga hommik alustasime spordiga, käisime isegi jooksmas, mis oli vÄga lahe variant linna ümbruste parkide avastamiseks :) Me G-ga muidu siuksed suured jalutajatüübid pole, seega selline sportlikum variant oli mônevôrra sobilikum me jaoks linnaga paremini tutvumiseks. Ilusad hommikusöögid linnas ja siis muud lôbustused :) action, reaction - nagu me puhul ikka :)
Pariisi tagasi naastes olid toredaks üllatuseks kogu me rohelise-kupatus, ehk siis maitseained mis me hoole ja armastusega idandasime. Kôik nad kenasti mullast väljas ja rohetavad :)

Ülehomme

maandume taas Amsterdamis :) G käskil mul peale eksameid uued reisiplaanid paika panna, no ja ma siis panin. Kolm varianti: suusatamine (lund veel mÄgedes küll), mere äärde vôi siis meie lemmiklinna Amsterdami :) Ja kuna praegustes kevadtuultes lume jÄrgi enam igatsust pole, Euroopa lôunapoolsemad maad pole veel piisavalt pÄikselised ja Pôhja-Aafrika piirkonda ei kipu mina enam eriti oma jÄrjest suurenevast rassismimeelest tulenevalt, pealegi on varsti Tropezi minek niikuinii; nii et jäi Amsterdam (oh meid narkareid).
Aga mulle meeldib. Mulle meeldib see pisike hullumeelne linnake, mulle meeldivad hollandlased oma heleduse, suuruse, stiilsuse ja abivalmidusega ja mulle meeldib suitsetada nii kuis jaksan :) Luksuses ka eriti hinnaalandust ei teinud, selle on kriis juba küllalt ära reguleerinud. Euroopa pealinnades on praegu lux-hotellides väga kaunid hinnaalandused :) Ja mulle meeldivad tulbid, veel parem tulbimeri :)
Peale kôige selle on mul niikuinii kolm nädalat vaba. Kaks nÄdalat on koolis nii öelda kevadpuhkus ja nÄdal peale seda pole mul lihtsalt ei loenguid ega miskit. Keelekursus küll, aga selle saatsin juba kuradile. Mul on muud kursused mônevôrra effektiivsemad keeleôppeks kui see nali mis me seal teeme. Eriti majandusained muidugi. Makroökonoomia eksami üks osa on sedasorti et antakse mingi artikkel ette ja siis peab seda erinevatele majandusteooriatele pôhinevalt kenasti analüüsima. Hakkab nalja saama... Keelelises môttes on see ikka paras proovile panek, aga üldjuhul on kogu see majanduse värk eriala ainetega vôrreldes ikka paras nali.
Niih aga nüüd ongi vaja raamatute taha kasida.

All I really want

is money in my pocket! No see laul kummitab mind alates esimesest kuulmisest saati :) Pani nagu muigama kohe. Kuulsin seda Eestis, siin raadios vist on siuksed laulud laus keelatud. Ei tea, pole kuulnud seda mujal kui Uuno raadios ainult.
Novot, kummitab ja kummitab, see mingi kriisi môju? Vôi see, et mul on arvel ainult 400 euri ja selle tähistuseks jäin kohe kontrollile ka vahele. 50 euri traff. No ajab nutma. Mina muidugi ei maksnud :) Aga nutma ajas ikka.
Eile nÄgin natu PAriisi ööelu metroodes. Ma olen siiamaani üsna turvalistes piirkondades liikund ja see ôige Pariis on ehk natu nÄgematta veel. No igastahes käisime ühe G väga heal sôbrannal sünnipäeval ja ta elab pisut kahtlasemas piirkonnas. Esiteks on metroo liin selles piirkonnas paras prügikast. Lisaks sellele vahtis pinkide vahel vastu kellegi paljad verised jalalabad. Lisaks 80% sôitjatest on joobes.
Kohe meie vastas ähvardas miski eriti joogine araab täiesti suvalist metroosôitjat heast peast ära tappa. jne.
TÄna on veits kôhe oleks sest eilsest punchist. Aga väga hea oli. Lisaks sellele otsustasin, et ma pean sest Pariisi tänavatel rulluisutamise hirmust üle saama, sest ma tahan uisutada!!!!!!!! JA siinsed reedesed roller-night'id tunduvad väga ahvatlevad. G sônul on see ka väga korralik trenn.
JA lisaks ega keegi pole Rotterdamis kÄinud vôi tea miskit selle linnakese kohta?

Dieet!

Täiesti sunduslik, nagu see minu puhul kipub ikka olema. Lisaks sellele, et eksamistressiga kadus niikuinii miskit puusalt, tundub et asi läheb samas joones edasi.... mis on teoreetiliselt ju tore! A mul on nälg!!! Süüdlasteks:

1) Saksa panganduse ebapädevus ja eriline venivus lihtsaimategi rahaülekannete tegemisel. Ühesônaga minu viimane raharaas on kuskil blokeeritud hetkel.

2) Enese laiskus. Kui G ôhtal koju jôuab, pole enam erilist viitsimist ennast kuhuglie kauplusse vedada. Laiskuse tipuks on muidugi see, et tihtilugu kui kapp isegi on söögist pungil, ei viitsi ikkagi midagi keetma-vaaritama hakata.

Asja teeb veel hullemaks see, et ma olen viimsete päevadega kehale ka korraliku füüsilise koormuse peale pannud ja see tekitab lisaks normaalsele söögiisule ka suurema magusaisu.
Vot, hommikuti on muidugi rôôsam ärgata, teades et pole end eelmisel ôhtul täis puginud, aga noh... näljane olla pole ikkagi ka tore.
Laisku laiskus.
aga kilod kaovad. Vist. Tsellu vôiks ka nÄlga surra näiteks.

PS! Unenägudest nii palju, et Jaana sinu pere laienemist nÄgin ja Veronts ma nägin unes, et sain Toomasega kokku :D Oli teine päris armas ja tüdrukute seas üsna populaarne :D Pisut ohmu ainult.

vastu vahtimist

kôige hullem ja raskemini lepitavam ühe eksami juures on see, kui sul tulevad hiilgavad ideed probleemide lahendamiseks alles peale eksamit pähe!!!
Ma lähen nüüd kiiresti ujuma muidu tômban end kuskil möödaminnes oksa vôi sôidab metroo üle vms.

oejah vÄsinud olen.... oma tuimusest ja laiskusest, pedofiilsetest ja enesetapu unenÄgudest, sellest kuramuse koolist, vôôrkeeltest!
Esmaspäeval joon ennast täis nagu tarakan!

?

johhaidii, rongijuhid JÄLLE streigivad. Ja mina pean kooli minema AINULT keelekursuse tôttu... Puududa muidugi ei tohi... aga KEELEKURSUS :-S Ma olen eluaeg keelekursuseid mitte sallinud, kuigi nende tÄhtsuses veendun ma üha enam ja enam.
Aga ikkagi... peab veel aru pidama.

Ja juba jälle

läheb eksamiteks. Paras prantsuse leegion see kool: neli sessi pluss kôik need vastikud harjutused ja laborid jne. milles on muidugi kohustuslik osaleda.Väkk. Kôrini sellest kôigest. Üks labor kestab 4,5 tundi!!! Täna ônneks on viimane, aga see veel ees.
Positiivne on muidugi see, et kevad hilib jôudsasti ligi ja sellega ka huvi ennast rohkem välja vedada ja talverasva pisut minema hirmutada. Eriti praegu kui lihased on mäesuusaga kenasti soojaks aetud.

Mägedest nii palju, et nüüd olen mina ka ohver ja ootan juba vôimalust kuna jälle suusad alla saaks. Vôiks küll juba maha rahuneda, sest no selleks aastaks on minu suusatamised suusatatud. Aga nii väga kripeldab sees. Kuigi kui ma hakkaks nüüd oma närvivapustusi üles loetlema mis ma seal kôik läbi elasin, siis jääks ilmselt veider mulje et tagasi kipun. Aga nii see on. Vapustustest nii palju et vana mäe-proff G ei viitsind seal mingite algaja-radadega jännata ja viis mind iga päev ikka nôksa kôrgemale kui ma olin valmis. Rohelise, ehk siis kôige esimese etapi radadele ma ei sattunudki. Algust tegime koheselt järgmise etapi ehk sinisega. Teisel päeval punastele radadele ja siis kolmandal päeval kôige kreisimale (mustale), Sarenne rajale. Lisaks sellele, et see rada algas üsna kauni otse järsakuga 3300 m kôrgusel, on see ka vist üks pikeimaid radasid Euroopas. 16 km umbes. Nuttes tulin alla. Aga positiivne on muidugi see, et hoolimatta hunnikust sinikatest ja lihasevenitustest jne, kondid jäid ikkagi kôik terveks :) Peaele seda viimast hullust sain vist enam vähem jagu ka sellest mägede hirmust ja järgmisest pÄevast alates nautisin suuskamist nii kuis jaksasin.
Lisaks sellele algas minu suusatamine ka kenakese lumetormiga, mis koheselt mägede suhtes teatava umbusu tekitas. Meie esimene kôrguse piir oli 2700 m ja sellisel kôrgusel on tuul juba päris vihane. ühesônaga tulin esimest korda sellise müraka otsast alla, ilma suurema nähtavuseta. See ajas muidugi ihukarvad veelgi tôrksamalt turri kui normaaltingimustes oleks olnud. ühesônaga ma elasin seal üsna korralikult igasugu erinevaid hirmu-etappe läbi.
Mägede väline elu oli samas rôôsa. Hotell oli armas ja hea asetusega, kohe ühe suusastatsiooni külje all. Sain ka lôpuks aru, miks G nii väga tuba ja balkonit lôuna suunda sihtis. Sai pesu väel päikest vôetud kui mäele ei julgenud enam minna. Nii et jume on ka täiesti olemas praegu. Lisaks sellele kôik need juusturoad ôhtuti. Kôik vôimalikud proovisime järgi. Suusakülake oli ka väga armas. Ainult et ööd läksid krôbekülmaks kätte ära. Peale ôhtustamist linnapealt hotelli jalutada oli ikka paras piin.
Vot nii. Nüüd tagasi maa peale!

BEST

Koolis on sel nädalal Euroopa nädal. Tutvustatakse eurooplastele kooli ühesônaga. Igastahes istun mina siin arvutiruumis inglise keele mulina keskel (mida muidu siin koolis kuuleb üliharva) kui üks lobiseja küsib teiselt, et mis tähendab "Terviseks". Kiikasin kiirelt rääkijate suunas ja fikseerisin oletatava eestlanna ära et siis parajal momendil ligi astuda. Tüdruk on TTÜ bestikas ja resideeribki siis sellel nädalal siin. Tegime väikse kohvi ja äkki homme näeb ka taas. No väga tore vaheldus päeva igastahes.
Aga muidu on lood nii, et adrenaliin tôuseb järjepidevalt.

Mäele!!!

Nüüd siis enam tagasiteed pole. Suusapuhkuse tarbeks sai kôik kenasti ära reserveeritud ja nädala lôpus on minek. Kôik tipp topp lux värk, nagu G-le ikka kombeks. Ja kuna koolis toimuvad järgmisel nädalal mingid teaduse-pÄevad , sain endale peaaegu nädala jagu aega vabaks ja G saab vabu päevi vôtta niikuinii kuna tahab.
Muidugi tekkis koheselt peale reserveerimist väike kôhe hetk, et teab mis pidi ma sealt 2500-3000 m kôrguselt alla saan, olen ma ju siiamaani ainult korraks Kuutsemäele saanud. Näis...vähemalt on mul oma proff treener jälle käepärast. G sônul on see parim puhkus ever, kogu selle heleduse, päikse, värske ôhu, spordi, juusturoogade, veini ja minu puhul ikka paraja annuse adrenaliini saatel. Tundub päris veenev igastahes.

EV aastapäev

Täna mul on vaba päev koolist. Ôigemini ma tegin selle vabaks, ei viitsi ma iga päev kell 6 ärgata ja sinna kaugele väljade vahele sôita. Ôpin parem kodus. Hommik oli igastahes muhe :) Ja ôhtul on siin suursaatkonnas EV aastapäeva üritus, millega on kaasatud Toomas Kalve fotonäitus "Tagasi Pariis" Pildistamisel on kasutatud klikkiaegset tehnikat ja see teeb asja pônevaks. Tulemus on igastahes köitev. See pilt siin blogis on ka üks tema üllitis.

http://www.est-emb.fr/est/syndmused/aid-563

Vastlad läbi?

Näh ma magasin jälle vastlad maha. Nu vot tak talveuni ja prantsuse jôhkrad loodusteadlased.
Aga tegelikult pole mu meel üldse morn ei maha magatud kuklite ega kogu muu elu pärast. Otsustasin täna, et enam ei saa oma kontost vôimalikult suure kaarega mööda hiilida ja teha nägu, et mida näinud pole (kobedat miinust näiteks) seda pole olemas vôi miskit taolist. Väriseval käel vôtsin siis oma mitu setu kontot ette ja üllatus oli päris armas. Lisaks sellele, et ükski kontodest ei olnud ei miinuses ega nullis, oli sinna veel mingi osa stippi laekunud. Kôige toredam seejuures on just see, et ma arvasin et mul oli kogu stipp juba kÄtte saadud (palju neile erasmustele just ei jagata). Aga näed, päev ja palju jÄrgnevaid pÄevi jälle pÄästetud :)
Ôhtul läheb suusapuhkuse plaanimiseks!!!

Väike vahepeatus

Reedel, saades voodist välja alles kella 14 paiku peale lôunat, otsustasime G -ga et meil on hädasti miskit vaheldust vaja. Talv ja meie praegune eluviis on muutumas liialt rusuvaks. Nii me siis maandusime laupäeva hommikul Amsterdamis, linnake mis on oma vabameelsuse ja stiilsusega meile môlemale armas. Väga intensiivsed kaks pÄeva ja piisav annust uut energiat saaadud. Ei lÄinud seekord ka kultuurist suure kaarega mööda, tutvusime omajagu nii Rembrand'i kui van Gogh'ga (mida muud eks vôhikutele) pluss igasugu muud hüved ja hôrgutised muidugi. Ei seadnud enestele mingeid piiranguid :)
Tunne on vÄrske ja motivatsioonimeeled turgutatud!

Küünlakuu

Talvest on tôsiselt villand. Isegi Pariisis on sel aastal hämmastavalt palju lund maha sadanud, mis küll tavaliselt kiiresti taas haihtub, aga sellest hoolimata suudab piisavalt jama tekitada. Siin on ju talvekummindus vôôras teema ja lumega liiklus seega üsna kaootiline.

Nädalavahetus oli taas mitmekülgne. Sai jÄlle spordiga algust tehtud, nii et keha haige. üks päev tegime jooksutiiru iga roju oma rada ja tempot pidi. Esimest korda vist nii. Teine päev jälle käsikäes.
Ja nii kogu nädalavahetus. üks pÄev tehakse mulle selgeks milline sônnik ma olen ja kuidas ma kôik oma lähedased ka oma rokka kaasa kisun. Teine päev poetatakse möödaminnes N°5, sônnikuleha varjamiseks? Emotsioone ühesônaga jÄtkub ja mul on üsna hea meel, et keegi selline otsekohene mul omast käest vôtta.
Viimased aastad on ju möödunud passiivselt vaadeldes ja enesele lakkamatult valetades, seega üsna viimane aeg selles suhtes midagi ette vôtta vôi mis.

Mul on oma viimase aja olekust ja hoiakust ja käitumisest tôsiselt süda paha!!!!!!!!

Laisk

Tuleb vist siiski töde tunnistada ja olukorraga rahul olla ja nautida...nagu ma seda tegelikult eile ja täna ka teinud olen. Eile läksin küll hommikul enne kukke kooli, kuna uue semestri loengud kohe peale viimast eksamit peale hakkasid, aga pidasin seal köigest löunani vastu. Eksamitest oli veel oksemaik suus ja nii ma siis löin otsustavalt ranitsa selga ja vägagi sihikindlalt seadsin sammud kodu poole(oh jätkuks mul seda sihikindlust muudeski valdkondades), et siis köht korralikult täis süüa ja magama kasida...kella 18ni öhtul. Sellest hoolimata olin ma enne keskööd taas nii läbi omadega et otsustasin, et täna ei viitsi ka kooli minna. Äritaus oli seega hiline (6.30 asemel 8.30 :)), siiski köigest hoolimatta veel peavaluga. Kuna G ka ei viitsi eriti töösuhteid soojas enam hoida, otsustas selle asemel et kiirelt tööle lipata hoopis mulle kohvi ja vahvleid voodisse serveerida ja uimerdas üldse viimse minutini. Nüüd on aga peavalu läinud ja eluvaim taas sees. Homsest uue hooga, kuigi...homme köik vöimalikud jöud jälle streigivad siin. Äkki tuleb homme ka vabaks päevaks teha vöi nii...

ma olen ilmselgelt seadnud endale liiga suured sihid...