mis nüüd siis juhtus

viimati kui A-ga kokku sain... panime paika, et enne jöule teeme veel väikse höögveini ringi. Ma pidin märku adma, et kuna mul aega on. Aga no detsember on nii jube tihe olnud ja pole mahti olndu ja köik need sisemised vöitlused...enam pole tahtmist ka olnud... no miks. täna ta vöttis ise ühendust...kuigi pidin ühe kolleegiga höögveinile minema, aga seetöttu, et mul töö juures kauaem läks lükkasime edasi. no ja siis vöttas A ühenudst, et läheks höögveinile. miks mitte. vihma töttu lükkus see muidugi edasi öhtusöögiks. noh kui kiirelt köik ikka muutuda vöib... mina särasin, tema oli...väsind. veits nagu tekitas muret. aga see on selle  karjeristi oma valik eks ... ma ei hakka siin kaasatundma.. minu haavad on lakutud ja läheb paremini kui üldse arvata vöiks..Aga tüüp ikka flirtis minuga omajagu..lisaks mainis imelikke asju...nagu et minu sünnipäeval on ta kahjuks USAs.. noh mis mul sellest? Ja kuidagi läks teema mu balkonile ja ta irvitas, et kas mul see öllekast on ikka seal veel...eelmisest süünipäevast..jaanuarist..aasta aega. Mainisin et on jah, et tema selle töi ja pidi ära viima ka. Lubas siis jaanuaris kastile järgi tulla. Lisaks veel piltidele, mis ta mulle prantsusmaalt kaasa töi, raamid muretseda... pääh.. pean talle ainult foto saatma veelkord piltidest, et ta teaks valida.  Mul täitsa üksköik. ei hakka ma miskit saatma talle...mul pole teda siia vaja. Küll viib keegi teine selle öllekasti ka kunagi ära.

Rock n rolla

Üks hull nädal ongi läbi taas. Neli tööpäeva veel ja siis vaja oma ID kaart siin saatkonnast ära otsida...mis seal juba augustist saati passib. See neetud saatkond on siin kuskil metsas ja ma pole viitsind sinna ronida. Pealegi olid ju igasugu muud suured muutused käimas. Aga reedel ma tööle ei lähe! Kell 10 otsin ID kaardi ära, kell 17 on lend. Frankfurdi kaudu jälle...väga kaua lendude vahel aega pole, aga mul ju armas frequently traveller kaart käes, mis lubab ärikate seltsis business loungides vedeleda, süüa ja juua mida tahes. Nii et elab üle.
Puhkus kulub ära... päris paljudest asjadest. Nii füüsiline kui vaimne paus.
Nädal oli igastahes taaskord huvitav. Ma olen töö juures saanud väga ägedaid söpru juurde....siukseid, kellega niisama tänaval vist söbrunema ei hakkaks. Siukseid, keda ma algul üsna altkulmu kaesin.. Aga veits rohkem aega koos, ja mida pönevat köike ei avasta. Üks hävitaja piloot...öigemini täiskohaga piloot ta enam pole, vaid tegeleb pigem igasugu IT-lahendustega lennuki jaoks. Möned test-lennud teeb kaasa veel. Näeb välja nagu dr. house..pikkade juustega. surfab jne. Ah üldse mehed naeratavad peal neid eelmise nädala üritusi mulle kuidagi eriti magusalt... ei oskagi päris öelda, et miks.
On olnud höögveii ringe jälle ja siis üks jöulupidu taas ja siis reedel väga stiilne läbu prantslaste kombel. Üks mu prantsuse söbra söber korraldas, ja nii ma sinna sattusin.  Enamus olid muidugi prantslased..dress code oli kokteilikleit ja ülikond. Kaasa pidi vötma champa..ja öige champa, ei mingit vahuveini vöi prosecco jama. Kusil 30-40 inimest oli kokku. Idee oli äge, aga olgu sest riietus ja joogi kvaliteet mis ta on, löppkokkuvöttes kujunes see ikka parajaks läbuks. Ja prantslased on ikka ka parajad peoloomad tuleb tunistada. Aga nii palju champat ma pole küll ühekorraga näinud :)) Laupäeval oli pohmakas, ja täna koristasin, pesin pesu jne. Korter läigib, pesu pestud, küünlad pölevad ..  nii mönigi uus huvitav tuttav juures... ja klaas veini ka ligi.
Aga jöulupidu neljapäeval oli ka veits ekstreemne, olin kutsutud ja läksin... seal olid pöhiliselt ainult BMW inimesed koos...köik vöörad, aga öhtusöök vägev. Nii mönegagi sain muidugi tuttavaks ka taas.
Täna muideks käisin jooksmas ka isegi! mingi 12 kraadi ja päike väljas. Pidi ju... aga see ilmselt mul selle aasta viimane jook kah.
Ei teagi kas sai köik kirja, mida oleks tahtnud ... päevad on nii pikad ja sisutihedad viimasel ajal... ja ööd nii lühikesed..

Kaitseingel

Jaa jôulukuu on käes. Esimene detsebri nädal oli pöörane. Ônneks mul on mingi reziim sisse imbunud, et varajane ärkamine on juba automaatne..jne. Aga tihtilugu kui olen juba kodust väljas tekib tasakaalu häire vöi mingi paanika ja hakkan kontrollima, et kas mul rinnahoidja on ikka seljas ja saapad jalas ja kleit öigetpidi seljas. ...drussikud on niikuinii enamasti pahupidi jalas. päris köike vist enam ei kontrolli... Nädal oli jube tihe ja äge. Esmaspäeval olude sunnil läksin pool purjus peaga tööle. Vöi noh ütleme nii, et 100% kaine veel polnud.. miskil imelikul kombel. ah ma ei tea..laupäeval sain A-ga kokku ja olen ikka jube segaduses ikka veel.. tahab veel kokku saada  enne jöulu-tralli.. aga vist pole enam aega.
Pühapäev sai lihtsalt veinitatud veits ja ju see siis läks liiga pikale. Teisipäev oli mingi Combat Info Day, kus meil ühes hotellis kuskil 70 inimesega siis päevapikkune üritus toimus. Koos hispaania kolleegidega. Esialgu andsid köik osakondade ülemused oma aasta ülevaate...väga kasulik info mulle, kui uustulnukale. mehed olid konkreetsred, selged ja ilusad :) Söjatööstus:))  Siis oli korralik löunasöök. Ja peale seda team event. Siuksed "team event'id" panevad alati kukalt kratsima, et einoh mis nüüd jälle köik ära ei pea tegema. Aga väga chill oli. Inimesed jaotati loosi kaupa vöistkondadesse. Värvid olid vöistkondade tähisteks. Mina olin roosas vöistkonnas, no mida muud eks :))) Igas vöistkonnas oli 5-6 liiget ja siis pidid köik paberitest lennukeid voolima. Pikema lennu tegija vöitis. Roosa vöistkond pidi alustama ja kuna minu lennuk oli meie tiimis köige parem, olin mina piloodiks. Kolm lendu ja pikim pandi kirja. Tegin korraliku alguse... Mu roosa lennuk lendasti töesti kaunilt. Terve vöistluse vältel ei saandki keegi mu jälile, ja siis viimane vöistleja, siga, tegi ikka mulle napilt ära! No mis iganes, igastahes tegin üritusele kena alguse :)) Ja üldse sai kole palju suheldud seal ja uute kolleegidega tutvust tehtud. Järgmine päev oli terve päev Combat Newcomers Day. Ka mingi uus üritus uutele tulijatele. Kus juba suuremate osakondade chefid andsid oma tegevusest ülevaate, löunasöök, visiit ühte halli, kus neid hävitajaid taastatakse.. neil on ju mingi lennukordade arv, mis nad teha vöivad ja siis peab kesta restaureerima hakkama...korrosioon ja muu teema. Oejah..Lokheed MArtin tuli teemaks, sest ilmselt restaureerivad nad ka nende hävitajaid, ja möne detaili puhul on nendelt vaja vastav luba vöi sertifikaat saada. Köik kole pönev ja attraktiivne...ja natu liiga maskulliine. Kolmapäeval sain oma armsa Nataljaga jöuluturul kokku, tegime paar höögveini. Mul oli talle sünnipäevakingitus.. a miskipärast oli tal mulle ka kingitus..jöulude puhul vöi ma ei saandki aru miks. Ingel! Nii armas! Kusjuures jäin temale kingitust otsides ka inglikeste riiuli juures pidama...aga siis tundus, et no mida see karm plika inglitest peab. No näet siis....sobib väga kenasti mull siia lambi alla  ja tegi südame alt väga soojaks.

Järgmine öhtu oli öhtusöök ex-kolleegidega. Ka väga meeleolukas. Üks mu kolleeg otsib ikka veel tööd...see gey mees, keda ma väga ei sallind, sest töö juures oli ta mötetu...see otsib ikka veel tööd...kolm kuud juba töötu :-|   Sellist asja ma ise väga ette ei kujuta. Aga ta on 55, on harjund suure palgag eest mitte midagi tegeme...tänapäeval need asjad enam ei toimi eriti paraku. Hää küll kolleegina ta oli tobe, aga söbrana on ok ja hea meel oli näha. Jaanuari keskel on järgmine kohtumine. Reedel olin omadega otsakorral. Töölt kasisin vara ära, sest oli vaja torumeestega kokku saada, kes mu torud kenasti korda tegid... Tegelt polnud see olukord üldse nende asi teha...aga juhuste kokkulangemise töttu sai mu tualett jälle korda omadega :) Ja torumees tegi ära asja, mida ta tegelt seekord üldse tegema ei pidanud. Suurimad tänud härrale. Siin Münchenis on kraanivesi kole kvaliteetne ja maitsev,  aga metsikult kalki täis. Ja see tekitab igasugu jamasid. Ja ühe jamaga ma siin hetkel vöitlesingi.
Peale seda iiri pubisse sööma ja jooma ühe söbrannaga, kel on hetkel veits rasked ajad... öigemini avastatti inimesel, kellest ta väga hoolib, vereväk.. Nii et ma ei taha teada mida ta tunneb. Ainuke asi vist mida mina omalt poolt pakkuda saaks, on teda kuidagi tegevuses hoida ja mötteid eemale.. Ja tahaks teda väga kuidagi toetada. Ta on meeletult intelligentne ja otsekohene ja tore inimene...mida igaüks tema kohta vist ei ütleks... just selle toreduse poole pealt. Aga mulle on ta väga sümpaatne. Ongi plaan minna squaschi mängima jne. Ja siis laupäeval oli siin eestlaste jöuöupidu. See on muidugi rohkem selline pereüritus, eesti kooli lapsed laulavad ja siis on jumalateenistuse osa...selline laadnam, ja siis eesti sööki nii et jagub. Jöuluvana teeb ka oma tiiru ära ja seekord oli siis mingi noorte kuttide bänd ka kohal laulmas...kellegi siinse eestlase tuttavad lihtsalt tahtsid tulla. Ja see oli väga ilus...midagi hingele ka neile kes lastega ringi ei jända. Keegi Mick Pedaja ja tema instrumentaalbänd... väga sümpaatne tüüp ja väga südamesseminevalt laulis.. ma arvan, et teda vöiks mina küll löputult kuulata ja imetleda. Nad küll mainisid et nende plaat tuli ka just välja, aga et see on instrumentaal. Aga mulle meeldis just tema laul ja hääl ja kui südamest ja hingest ta laulis... Selline asi on alati nii imetlusväärne!!  Pidin aga peale esitust kohe kiirelt minema tormama, sest oli date jalgpalluriga kokkulepitud. Kiiresti suutsin veel kunstnikku tänada ja sain väga sooja d sönad ja naeratuse vastutasuks. Meeletult sümpaatne ja soe inimene...
Aga date..Ilus mees kellel on mingi körgem kuues meel vöi instinkt ja alati annab endast siis märku, kui mul A-ga jamad on olnud. A-ga on hetkel küll päris löpp...miskipärast aga ütleb mu instinkt, et üsna peagi sörgib ta ka jälle sabas. Samas ta on ka jube tark mees... ja ma arvan, et ta tunnetab selle ka kenasti ära, et enam pole mötet.
Aga seekord jalgpalluri teema sobis. Kutsusin ta külla veinijooma ja aega raiskama :-D Aeg sai väga kenasti ära raisatud. Ja täna ma olin omadega lihtsalt...diivanil...vaatasin the apprentice vöi white collar seeriaid. the apprentice Uk on hea.
Homme siis läheb trall lahti jälle. Aga see on hea. kaks nädalat ainult veel vastu pidada.
Ja ärge öelge midagi, et ma adventidest ja värgist miskit ei pea...küünlad pölevad (töestus siin all). See et palju neid küünlaid just pölema peab, mind suurt ei huvita..kes see pühapäeval neil loendada viitsib.

Tegelt mul on ju veel kingitusi. Öigemini sel jöulupeol sain loosiga raamatu Indrek Harglalt... mu teada on ta selle varjunime just koha Hargla järgi saanud, kus ma alati ju läbi pöikan vanaema töttu, ja oma ilusad  lapsepölvemomendid ja vanaema öpetused kaasa oolen saanud. Vanaema ongi ilmsel mu suurimaks autoriteediks olnud. Üle küla daam :-D  Kirjanik ise vist elab hetkel seal. aga isa juba mainis, et ta on hea. Kotike eesti piparkooke ka sain :)

DS :)

nojaa ma varem (aasta taasi) ju ei teadnud, et kui keegi ütleb dc, siis tähendab see Washingtoni.

praegu on silmad rohkem lahti. ilmselt seepärast, et ma olen D.C. ise ära käinud. aga eelmise suve seiklus enne Ameerika tööreisi oli tegeliklt päris hull..ja DC ei öelnud mulle tollaal küll tuhkagi.
Üks ametnik sai proovile pandud, ja miskit moodi ta usaldas mind kuigi reeglite järgi poleks tohtinud. ja seetöttu köik klappis ka. viimasel minutil...päev enne reisi sain viisa...See oli ikka paras seiklus. Viimasel minutil selgus, et ma oma vana passi töttu vajan ikkagi viisat, ja pean köik need protsessid läbitegema, millega ma olin totaalselt hiljaks jäänud. Siiski üks päev söna-otseses möttes ringi jooksmist ja tormamist ja närvitsemist... sain intervjule. Kus vaadati ainult mu ülemuse saatekirja ja küsiti et miuksesse Washingtoni ma minna tahan. Ma ütlesin, et pole örna aimugi, vaadake ülemuse saatekirja. D.C. loomulikult. Ameeriklane vaatas ja sai aru et ..las minna. Ma ei teadnud üldse mingist dc,st vöi muust värgist miskit. Aga reis oli äge..first class.. töö suhtes muidugi väga pingeline, aga meil jäi aega ka muuks..mu ülemus ütles, et polnudki varem selleks aega leidnud... valged majad ja kapitolumid köik sai üle vaadatud. ja see on ju monumentide linn. washingtoni kolleeg veel arvas, et kui äkki tahan vöin kauemaks jääda ja siis nädalavahetusel new yorgis ära käia...aga tol hetkel ma end nii kindlalt end veel ei tundnud. öige kah..
nüüd on teised lood. ja vöimalused ka suuremad.

tegelikult oli see DC väike töestus... kui miskit tahan, küll siis selle saan ka ... see vöitlus oli nii saksa kui ameerika ametnikega.. nii et..;) mida hullemat saaks juhtuda :)))

Lisaks sellele tahan lisada et see ameeriklaste lollus on minu poolt kohati vabandatav...mis geograafiasse puutub...Euroopa on palju keerulisem, olgem möistvamad eks. 

üks asi viib teiseni, ja kui oled küllalt avatud köigele..ka positiivsele, mitte ainult negatiivsele.. nagu see vahel kipub vägisis minema kui sa oled elult jälle möned korralikud vasak-haagid vastu vahtimist saanud... riburadapidi.
Lugesin täna lihtsat ja head  artiklit. Ja nii ta on, ise oled enda önne ja röömu peremees, ja ise otsustad ja vastutad selle eest, kas olla kannataja vöi mitte ja löpetada see mötetu  märtri mängimine... Küll süüdistades vanemaid, inimesi kes on sulle haiget teinud, ilma jne..  Kas aktsepteerid asju, mida sa muuta ei saa ja vötad seda kui öppetundi. Ja siis muudad seda mis on sinu vöimuses muuta. Ilmselt ennast esmajärjekorras.. Köik on su enda kätes. Punkt. Ega see muidugi nii lihtne pole, kui sind on korralikult rööpast välja viidud... see on paras hambad ristis higivalamine. Aga kuna see "lihtne" miskit toonud on.. mulle vähemalt küll mitte midagi.
Järgmine nädal tuleb tihe! Homme vaja söbrants N-le kingitus leida ja siis teeme väikse jöuluturu tiiru. Teisipäev ja kolmapäev on töö mingid aasta kokuvötte Combat Päevad.. combat info day teisipäeval ja combat newcomers day kolmapäeval. Saan vanade kolleegidega öhtusöögiks kokku.. neljapäeval siis. Ja reedel vist kihutan nv-ks teise Saksa otsa. Vöimalik, et see nädal toob veel paar lisaüllatust, igastahes hakkab aasta kokkuvötte ja jöulutrall vaikselt pihta. Nii saab nende 3 nädalaga ju hakkama küll. Siis on puhkus! Ehk näen M-i ka. M on töupuhas eesti mees. Ma olen teda ainult kaks korda tegelikult reaalselt näinud, ükskord Eestis (siis kui tuttavaks saime) ja üks kord Saksas. Mölemad korrad on väga intensiivsed olnud igal levelil. Ja temast on mul meeletult tuge olnud need viimased kuud...mingi veider telepaatia temaga üldse.

Master of Disaster

haah täna oli mul miiting business continuity manageriga. väga pönev. teema oligi disaster management. ja pöhjus selleks oli, et me peame saksa öhujöududele kogu vöimaliku info edastama..kuna meilt need söjalennukid ostetakse.  see aasta ongi minu jaoks olnudki üks suur disaster management! köige naljakam oli veel see, et ma teadsin kogu korporatsiooni selle teema juhte juba eelmise töökoha töttu... ja isiklikult. ei nii see enam edasi minna ei saa.. ja alles nüüd saan vist aru mis meestega ma oma elu esimeses korralikus töös tegemist olen teinud. Ja mulle see korporatiivne elu meeldib ja sobib! Nii et vaatame, mis edasi saab ;)
Aga ... mis siis on meie firma suurim oht. Maavärin, vöi taifuun, vöi miskit sellist....mitte. Iga hetk vöib muidugi möni hävitaja kuidagimoodi craschida..nad teevad ju koguaeg test-lende siin. .aga see ka ebatöenäoline. Terrorirünnak? Seega... pommirünnak. Euroopa ja maailma mastaabis suurimale söja-lennu-tööstusele?  Minumeelest see oleks küll juba teema. Sellega ma täna välja ei tulnud, aga ma arvan et ma kontakteerin seda härrat sel teemal esmaspäeval. Tundus, et meil on ühised huvid ja saame üksteisega üsnagi ühele jutule.
Tema sönul oli köige suurem oht tegelikult teise maailmasöja järgsed iganenud fliegerbombes (ma ausalt öeldes, ei tea mis see eesti keels täpselt on, aga lennu-pommid vöi miskit). Ütles, et need pommid mis on kuhugile jäänud lihsalt, varsti korrrosiooni töttu plahvatavad iseenesest...varsti tähendam järgmise 10 aata jooksul.  Ok, kui on mingi infrastruktuur püstitatud, siis on vastavad pommid leitud ja öhatud.. siin Bayeris muide kuuleb ikka veel väga tihti, et jälle üks vöi teine pomm on leitud... Aga see mees rääkis mulle veits tagamaid...ja see pani päris kukalt kratsima. Teine MS ja Saksamaa........ ja eriti Münchnen...
Lisaks veel juurde cyber security,,,, meil on viimasel ajal päris koledaid rünnakuid olnud.
Muide köik kes siin töötavad, isegi büroos, teevad ju teatava kaitse-öpetuse läbi. Eelmine nädal kustutasin juba tuld jne. See on hea. Ma alati mötlesin, et kuidas need tulekustutid tegelt töötada vöiks... polnd örna aimugi.  
Nojah ühesönaga ... disaser management :)))) Ja ma töötan paraja pommi otsas :D Igast küljest vaadelduna.
Homme saan A-ga kokku.

deja vu

peaks A-ga laupäeval kokkusaama. Peale kuu aega nägematta rääkimatta kuulmatta. Aga järjest suurem kahtlus poeb pöue, kas see ikka on hea möte. Eelmine kord löppes siuke asi kinos, terve seanss üksteise kaisus. ja peale seda läks kogu jant edasi. Oleks pidanud juba tol aal löppema. Seega sel laupäeval ma olen vist väga haige.. mida ma tegelt olen ka. 

Kehakaalust ja sellega seonduvast pidevast jämmist polegi kaua rääkind. No kaalund ma ennast pole, viimati kaalusin 63, mis on minu jaoks ultra raske. Kui ma olin number 38, ma kaalusin 58 kilo.
Samas riidenumber praegu on kahanenud 34le ja 36le. olenevalt poest. sealt kus ma oma kontori riideid ostan, oli pidevalt 36, nüüd siis 34. 36 on nagu kott seljas. see on muidugi jube meelitav. Ma ei tea kui relevant see on, aga pikkust on 168.
Samas midagi teinud küll selleks pole. Spordiga on lood üsna lahjad, söön ka mida iganes tahan, ja kuna. Tsellukas vohab ka hoolega. Stress? Seda on ka rohkem kui mu närvid vastu pidada tahavad.
No ma eitea..positiivne sellegi poolest.
Uut mantlit ja kauboi saapaid on ka vaja. See vana mantel on mul armas, aga külm ja ka nagu kott seljas. Ainuke teema on, et kas osta see siit, vöi pigem Stockholmist, kus ma 31. dets niikuinii olen. Seal on miljon korda stiilsemat kraami saada! Siin vöib jahukotiga ka ringi jalutada, ilma et keegi arvaks, et see imelik on. No München tegelt on veits stiilsem vörreldes muu Saksamaaga...aga ikkagi.

mu uute guessi jeanside tasku sisevoodri peal on  armastuskiri stiilis, et ma olen su ainus ja öige ja ei jäta sind iial - stiilis :)) nad ikka oskavad. lahe marketing. ja no teksad on niikuinii ahvatlevad..teevad jalad nii pikaks ja saledaks ja ilusaks.  nii et sellise kvaliteedi eest maksad ju hea meelega.
kuna ma magan uue tööreziimi töttu vähe viimasel ajal, mäletan ka oma unenägusid üsna hästi.Need on kuidagi positiivseks taas muutunud.  üks öö olid pulmad..A-ga. kuigi temaga ma nüüd küll abielluma ei hakka. ja paar päeva tagasi mäeletan ainult seda tugevat tunnet, et köik saab korda. see oli väga tugev ja vabastav ja veenev. loomulikult saab. tundub, alateadvus hakkab kaasatöötama.
Aastavaheus mere peal on ootamist väärt. Tegelikult nende lumepiltide peale Eestis tekkis niikuinii  suur tahtmine juba kiiremini seal olla. 4 nädalat veel ja siis algavad uued asjad.
mhmm...mul vist tekkis teatud edukate ja dändi meeste suhtes hetkel selginemis moment :))) 

You are on the way to the top. See oli tänases ônneküpsises kirjas. Tegelt see polnd sugugi minu hiina önnekas. Kolleegil oli see täna kandikul ja siis ma hakkasin kiunuma, et tahan ka. Tuli välja, et selle sai ainult siis kui oled kala tellinud. Nujah..mis siis ikka...minul kala polnd tellitud. Igastahes oli löppkokuvötes selline seis, et kutt kinkis küpsise mulle. Armas muidugi. Kinkiski oma önne ära.
Täna ei jäänd kontrollile vahele. Piletit pole endale ikka veel muretsenud. Täna oli metroos nii naljakas tegelane... tipp-tunni ajal ka, kui rongi mahtumine niikuinii raske. Oli oma viie koeraga seal...paar neist olid mu sääre kallal armsasti.
Aga väsimus on muidugi jube. Nutan selle käes.
Praegu just nägin miskis ameerika seriaalis kellegi ema ütlust, et ära köördsilmi tee, sest muidu jäävadki siukseks. Ma uskusin seda siiamaani ja ei kööritand peale seda ütles pea iial enam! Aga no tundub, et see on tüüpiline rahvusvaheline emade hirmutusviis. Oh seda lihtsameelsust.

Ups

no ma ei tea mis ma jälle tegin...ehk kaesin mönda asja liiga altkulmu, vöi jalutasin mönest mehest lihtsalt kogematta ilma naeratamatta  mööda..  vöi kannan liiga palju seelikuid. igastahes on mul hüüdnimi olemas...princess. mis igaes. täna oli igavesti hea päev. mitte nagu eila. eile oli ka pooleldi hea, aga siis jäin kontrollile vahele. tavaliselt mul on pilet alati olemas, aga seekord oli lihtsalt ununenud...no absoluutselt. ja voila. raha rahaks, see tuleb ja läheb. aga ikka jube piinlik on see olukord... nagu mingi suur varganägu ja häbipost omaette. ja eriti kui see pole sihilik. eile olin öhtuks üldse nii läbi omadega, et oleks jalapealt peaagu mahasurnd... Täna on parem. Lisaks on mul Eestisse piletid olemas. Ja aastavahetus saab olema mere peal!
firmas on palju hispaanlasi...see on igastahes vahva. mul on  vist oma fänn ka tekkinud.

Vahel on vaja üht tugevat raputust. Minul oli seda juba pikemat aega tarvis. Nüüd mind raputatti küll korralikult läbi... ja tundub, et paika. Mis on tore. Veits vaja veel enese kogumise aega, aga sellega saab hakkama. Paar hullu ideed on ka siin taas üles kerkinud. Kogu see must masendus näitab ju, et nii mônigi pôhimotteline asi on  paigast ära. Aga ideed on pönevad!

paint it black

mul on ametlikult närvid läbi. huvitav mis see meditsiiniline termin sellele vöiks olla. Väsind ja katki, aga no vähemalt deprekas see pole. hoolimatta sellest et koguaeg on meeleolu närune ja ôrn ja vastik, ja kui saaks valaks pisaraid terveseeaeg... need on kiired tulema. aga enesele kätt küll külge ei kipu panema. depressiooniks siuke jant vöib ilmselt küll areneda. minu puhul küll mitte, seda tean ka. aga ma ei kujutagi ette, et kuidast sellest porilombist nüüd välja plätserdada. Tegelikult möni idee on ja tegutsen ka selle nimel. Puhkus? Ei teagi, kas see just aitab. A-d näen ka vähe, pole endal vöhma ja ta on ka kuskil lennus alati. Panin siin juba üks päev asju paika, et üks kahest - kas ma jätan ta maha vöi ma otsin uue töö, kus samalaadne tempo. See teine variant tundub realistlikumana, maha ma teda vist jätta ei suuda. Minu mees!  Heketempo on mul siuke nii ja naa... pole nagu miskit väga pönevat. Peale selle et hävitajad akna taga proovilende teevad ja kantiines piloodid ringi jalutavad. Vaevalt mingi puhkuski aitaks. Samas vöibolla siiski, kuhugile löuna ameerikasse ära.
Aga siin on mul  viimasel ajal naabrimees silma jäänud. Esimene kontakt temaga oli kuidagi veider ja ega ma sellest saati temast teab mida ei möelnud. Aga siin kuu taga ta puhastas oma laevakest maja ees, silmad uhkust täis :)) Ja eelmine laupäev oli üldse siuke insident, et järsku tiliseb uksekell. Päris hilja. Ma niisama naljalt ust lahti ei tee,kui ma just kedagi ei oota ja see oli selline väga lühike tirtsatus. Vend oli just külas. Läksin siis ikka vaatama ja naabrimees uuris, et kas minuga on ikka köik korras. et olevat nutmist kuulnud möödaminnes. Seinad meil läbi ei kosta, aga kui keegi trepikoas uksest mööda astub, vöib küll rohkemat körva jääda. No me vennaga vaatasime igasugu videosid netist ja pigem oli köik naljakas...vöibolla kajastus miskit siis teistmoodi. aga tundus, et ta oli ka törts veinine... Igastahes päris huvitav zest. Täna nägin teda ka, pani oma kabriole maja ees vist teisi reffe alla vöi miskit. Ma tulin just jooksmast..kiitis siis veits. Igastahes peale seda väikest insidenti olen vaatama hakand, et ega tal ju viga pole. Näeb tegelt väga selle näitleja moodi siin pildil välja..  Ma arvan, et ma lähen üks päev veel ta käest kruvikeerajat laenama :)

mehed

ok...see jäi vist veel mainimatta, et umbes 90 % mu uues töökohas on mehed...köike kokku on oma 4000 inimest.. köik piloodid, inseneerid, mehhaanikud ja no siuksed minusugused kes büroos protsesse juurutavad ja no governance ja  need software ja IT mehed.. A arvas, et 99%... aga vist nii hull asi ikka pole. Huvitav, kas ta ei muretse.. pöhjust ju oleks. Hmm.... kui nüüd mötlema hakata, ta üitas ju mulle seda farmaatsia ideed päris korralikult pähe määrida :)) Aga airbus on Airbus, ja ta ise töötaks seal ka suurima huviga. 
Tegelikult on asi nii, et mina olen A400M tiimis, mis on uhiuus saksamaal (varem oli ainult hispaanias). Nii et arenguruumis on vist palju, kus saaks käpa vahele panna ja kogu arengus kaasa mängida. Ja siukses euroopa ühes suuremas korporatsioonis oleks see päris vahva eks. Aga olgem ausad...lihtne bisness see lennu-relvad küll pole. Aga no kuna ma lihtsust taga olen ajand eks :-D

Nädal on muidugist pönev olnud. Önneks reede oli siin Berliini müüri langetamise püha ja seega pikk nädalavahetus. Kulus ära. Vana tööga sai hüvasti jäetud..mu hüvastijätu e-mailile hunnik väga toredaid ja südamlikku vastukaja saadud. Kogusin nad mälestuseks kokku ja sai pea 5 A4 lehekülge. Igasugu toredaid ja südamlikke soove. Chef kinkis suure raamatu.... lennunduse ajaloost :))) Nonoh.. ja möni ootamatu kingitus tul veelgi.
Lisaks .. järgmisel päeval uus töökoht. No see on ikka täiesti teine maailm. Neljapäeval, kuna mu arvutid ikka veel kohal polnud. Viis üks kutt mind ümbrust ja produktsiooni hooneid kaema. Kohapeal on veel üks väike fightersite muuseum, kus möni väiksem ja seesamuni pididl ilusti reas olid. San neid ja piloodi-kohta ja köike päris lähedalt kaeda.. päris hirmutav. ei tea kust tuleb see soov üldse siukse relva roolis istuda.. Nii kui sellest hoonest välja saime, startis just seesama mingiks testlennuks ilmselt... jajah military lennuväli on meil kohe körval. ni et no keskkond on töesti eriline :)) Neljapäeval käisime A-ga lemmik restoranis söömas..seesama kuhu ta mind esimesel korral viis. Aga seekord oli minu treat,  uue töökoha puhul nuh. Ja peakokk/omanik ise teenendas... me alati vötame üllatusmenüü.. see on siuke 4-5 käiguline ja alati erinev ja veinid on ka nende poolt soovitatud ja üli-super head. Kokk on ka tähega kokk. Ja kogu öhkkond ääretult meeldiv ja söbralik. Alati elamus, ja selle elamuse ja maitse eest maksad hea meelga alati. Laupäeval lendas A Malaysiasse ära ja mina kasisin oktoberfestile. Juhtus, et sain piletid kuhugile staari-telki ja vip nurgakesse. Väga palju Müncheni rikaste vösukesioli seal just ümberringi... no töepoolest nende geenid on teistmoodi.. Aga olgem ausad...igav oli seal. Järgmine nädal läheb siis tööga hoogsamalt lahti...parem oleks.
A tuleb laupäeval vöi pühapäeval alles. ajas siin täna mind närvi juba
.. vöi ajasin end ise igasugu lollakate mötete ja väikse pohmakaga närvi. Ilmselgelt see viimane variant. Jooksmas käimine aitas. 

pildid

see pilt on mul vaja kuidagi seina saada.. nagu köik teised pildid.  mul muudkui koguneb neid juurde. Mösjöö töi ka peale puhkust mingi kohaliku lôuna prantsusmaa kunstniku kätetööd kaasa.
Aga no üldjuhul on nii, et täna kukkus hoolimatta imekaunist päikselisest ilmast kogu maailma raskus ölgadele ja kaela.. ilma igasugu pöhjusetta. lihtsalt on palju juhtunud viimasel ajal..ja kes selle raskuse kaas-kannatajad on? ikka need köige lähedasemad.. A mängis täna golfi..nagu ta köik need viimased pühapäevad teinud on. Ja nii ma jälle vinguma kippusin. Öigemini mainisin lihtsalt fakti, et ma otsin endale parajasti nädalavahetuse hobi, et ei peaks pühapäeviti niiviisi igavlema ja üksi olema. Vöttis veits tösiselt vist.  See ei tähenda et ma hobi otsimisega edasi ei tegele... Kuigi ta pakkus suusatamise välja...varsti hakkab hooaeg.  See on üks tema talvine hobi, milles ma ei ole viitsind kaasa lüüa. Samas alpid on siit ju kiviviske kaugusel. Mis iganes... ma isegi ei tea mida töesti ette vötta..köik need tema hobid, golf, tennis, suusatamine... tal on lihtsalt nii körge tase neis juba, et kui ma tahaks seltsi lüüa, see oleks üksteise närvi  ajamine puhtalt. Ja ega ta pole eriti kannatlik mees. Ma ise olen veelgi vähem.. Nii et.... vaatab

Fighters

oioi kolmapäeval alustan uue tööga, aga siuke teema-arendus hetkel käimas meie portfolio üle...Süüria, Ukraina.. jne. see kus ma töötama hakkan, toodab just täpselt siukseid relvi :-O Ja firma nimi on igalpool üleval..

ups

mind vôiks küll südamerahus vôlla tômmata.. ilmaigasugu kahtluseta. ega mul muud tarka polegi öelda. Oktoberfestil sai tiir tehtud eesti meestega ja nende itaallastest ja sakslastest kolleegidega. Tuli välja, et mingi paariaasta tagune ôdus tutvus Eestist on järsku töökaaslastega Münchenis käimas. Ja igavene kammajaa läks lahti. ma isegi ei viitsi sellest kirjutada.
Samaegselt koputan vahelduva eduga A südametunnistusele, et tal pole terve nädal minu jaoks aega olnud. Nagu mul endal seda aega oleks olnud eks... Aga noh, mängime märtrit ikka ;-) Tal on hiinlased platsis ja vaja nendega vist tegeleda. Mul endal on terve nädal üks trall olnud.
Aga täna ta hôiskas, sai jälle ametikôrgendust ja on nüüd igavesti kôva mees juba vististi. Tubli poiss, mulle siuksed hagijad meeldivad.

Minul endal on teenistuse suhtes lihtsalt väike eksperiment käsil. Niisama enda lôbuks....
Luupainajad käivad kallal jälle.

ai kurja, jälle mängin tulega. Mitte, et mul igav poleks. Lihtsalt niisama. Geenides vist. Ega ma iga tulega ka ei mängi ja pidevalt. Tihtilugu plätserdan tundmatus kohas vette ka. Ôhus meeldib mulle üldjuhul ka...igasugu lennukid, mida suuremad ja kurjemad, seda parem. Aga see tuleb vist tähemärgist, ma olevat ôhu tüüp.
No igastahes.... see nädal tuleb korralikult tööd teha.
Järgmine nädal tuleb köike muud kui igav! Pöhimötteliselt viimane nädal ja igasugu handover jant. Ma nimelt ei anna oma tööülesundeid ühele inimesel üle, neid on ikka päris hunnik. Lisaks muu värk...
Ja ikka trügivad igasugu dilemmad ligidale... farmaatsia vöi söjalennukid. A arvates on farmaatsia on palju tulusam bisness. selge see, seal liiguvad korralikud rahad... aga puht emotsionaalselt mind tömbavad pigem lennukid kui mingi farmaatsia ja haiguste ja biloogia vöi ma ei tea millega tegelev konsern..... kuigi farmaatsia on töepoolest püsiv bisness, ei köiguta neid kriisid ega miskit. Iseenesest on armas see töik, et sellised vöimalused ilma lillei liigutamatta lihtsalt külje alla hiilivad.

Dilemma...jällle!!!

Prestiiz vôi raha??

Jalgpalli hooaeg

A on armas... mainis et homme on jalgpall, ja kas ma tulen ta juurde. Meil jalgpalliga eraldi teema. Tavaliselt mul hakkab väga kiiresti väga igav ja siis ma otsin muid löbustusi... kelle muu kui A kalla. Ja ega tal ei paista selle vastu miskit olevat.  Ma eile alles mötlesin, et ta jätab mu küll jalamaid maha. Ilmusin pühapäeval purupurjus ta juurde. No see oli varem kokku lepitud. Ei mitte see, et ma purupurjus ta juurde tulen, see et ma öhtuks ta juurde lähen lihtsalt. Ploomikooki olin küpsetund ja see oli ka eeskujulikult kaasas. Joobeaste oli ilmetl siuke, kus ehk tänava peal inimesed väga aru ei saa, et sa vindine oled (vähemalt su enda arust) niikaua kui sa suud lahti ei tee ja filosofeerima ei hakka.. vöi lihtslt asjalikku juttu ajama.  Seekord käis mul vist teema raha investeerimise kohta...nagu mul seda jöle palju oleks investeerida eks. No varsti jääb seda üle küll ja peaks kuidagi möistlikult paigutama. Aga no kommon...tähtsustasin asja ikka jube üle. Ja järgmine päev oli pohmakas ja tobe tunne. Esmaspäev ka veel.
Lisaks on viimased kooslodud hommikud A taaskord torisenud, et ma olen ikka paganama kehv voodikaaslane! Päris tigedalt kohe.. ma nimelt litsun teda öösel hoolega voodist välja.. Imelik küll, tal on ju päris suur voodi. Aga ju ma ajan siis oma sörad nii igasse nurka kui vöimalik...eriti just tema poolele. Hommikuti ma kerin muidugi eriti ta ümber....aga ilmselt siis öösel ma siis laiutan käed/jalad vöimalikult laiali. Jube lugu, aga no mis sa teed..Nii et mahajätmise pöhjuseid oli kuhjaga.. aga ta on kuidagi nunnu olnud köigest hoolimatta.
Purjus olin seetöttu, et sain ühe söbrannaga kokku ja tähistasime uusi töökohti...tema panganduses, mina söja-lennunduses. Mölemad veits a-moraalsed teemad. Päris mitu sakslast on mu käest küsinud, et kas mu moraal lubab siuksel alal töötada. Eks ma olen ausalt vastund, et mul puudub igasugune moraal. Söbranna tundus samal lainel olevat. Nii et ölle läks ölle järgi.
Aga varsti siis täitsa uued tuuled ja uued palganumbrid ^_^ Tuulutus kulub ära... 2014 polnd eriti mu aasta..Ja alkoholiga teeb väikse pausi.. kuigi.. Oktoberfest läheb ju nädalavahetusel käima! Oh kurja

Maskuliine maailm

Ei tea miks ma just sinnapoole trügin, aga viimasel ajal köik tööga seonduvad teemad kipuvad sinna maskuliinsuse poole kalduma. avastasin uue seriaali ka - boardwalk empire, mis mulle ka väga sümpaatseks saanud nüüd. veits verine kohati on aga noh ma pigistan nendes körilöikamiskohtades siis silmad/körvad kinni lihtsalt vöi peidan pea teki alla. tegu on siis teise maailmasöja järgsest ajastust ja maffia maailmast...tundub et iirlased olid tollaal veel suuremad maffioosod kui itaalased :)))
Aga muidu...söjalennukid, treasury aktsioonid... täielik körilöikajatest meeste maailm. Mitte et ma ise körisid löikuda tahaks, aga mulle vist siuke keskkond lihtsalt sobiks. Personali osakonnas ma vaevalt kaua vastu peaks. Vähemalt mitte meie firma omas. Täna oli siis veel see kaua oodatud intervju, milles intervjueerijateks olid 'see kes otsib endale alluvat', tema boss ehk oskonna juhataja  pluss personaali-osakonnast mingi naine. ok ... bossi boss istus vaikselt ja vahtis mu jalgu...vöi muid keha osi. ta on treasury osakonna manager ja küllalt stress elu ilmselt, seega vöib talle ta pilgu ekslemise ehk andeks anda..no vastikuks sai ta mu jaoks ikkagi. tulevane boss küsis asjalikke küsimusi... enamasti. aga pidevalt trügis vahele HR naine, kes küsis ilmatuma lolle küsimusi... mille kohta sai vöibolla pöhikoolis esseesid kirjutatud.. milline näeks välja dream-team, kuidas sa prioriseerid tööülesandeid. Kuidas on vöimalik üldse siukest asja üldistada, viimast küsimust ma mötlen??? üsna löpupoole sai talle üsna jäiseid pilke saadetud, ja välja näidatud, et miks küll nii idiootlikud küsimused. vähe puudus, et ma oleks teda ennast küsitlema hakand, et palun seleta mulle lahti, mismoodi sellised küsimused rekruutimis protsessile kaasa aitavad? Et kas ta testib mu närve vöi töesti midagi muud pönevat? Vöi kogub teadmisi kuidas oma personaliosakonnas lihtsalt oma nöidade seltsis hakkama saada. seda ma önneks ei teind, aga see et ma end täielikult valitseda ei suutnud, vaevalt see mulle nüüd plusspunkte toob. Ma olen üldse viimasel ajal kole kärsitu ja paljud asjad ajavad närvi lihtsalt...paljud söbrad kahjuks ka..Aga no vahet ju pole, üks leping on ju taskus juba. Anyway A on ka kole räiges businessis sees, nimelt tema kliendid on näiteks apple, samsung jne...iphone 6 välja tuleku töttu ta just hetkel nii stressis on ka.
A viis mu üleeile ühte üliarmsasse väiksesse prantsuse restorani. Restorani omanikku ta tundis, nagu enamusi restorani omanikke oma kodu ümbruses. Ma ei tea kuidas ta oskab... chefide asi :)) Aga no see oli väga meeldiv prantslane, kes ise on ka restoranis aegajalt peakokana tegevuses. Ja tol öhtul maitsesime just tema hörgutisi. Käis ajas muudkui juutu, ja uuris et kas ikka köik maitseb jne. Väga hubane värk ja söök oli töeliselt hea! Ja restoran ise väga armsalt prantsuse päraselt kujundatud.  Töeliselt hea leid minu jaoks. Iga kell lähen sinna.Ja A oli ka armas. Ahh lisaks ütles, et uue töökoha puhul lähme sinna ja joome xxx veini... mingi prantsuse vein, mille nimi mulle just meelde jäänd, aga pudel maksis 320 eurtsi...teisi nimesid küll teadsin..nagu st. estephe, st. emillione, pommerol, margot. need said juba eelmise prantslase ajal selgeks.  Aga seletas mulle ka siis olukorda... et kui peaks selle veini tellima öhtusöögi juurde, siis peab restoraanis vähemalt tund aega ennem ette teatama, et nad veini lahti teeks. See vein oli vist aastast 1984... ja neid vaja eriliselt kohelda. Nojah mis iganes. Näis mis sest köigest saab... teine töökoht nöuab mult juba igasugu dokumente ja ankeette, et kaitseministeeriumisse saata ja nad teevad mingi pöhjaliku tausta-kontrolli eelnevalt... eks see nii ole, kui tahad siukeste üksustega koos töötada :) tehku kui tahavad, mul miskit varjata pole... kui ehk välja arvata see üks kord mil ma 17 aastasena purupurjult politseile vahele jäin...

ah lähen magama. niipea kui ma täna lepingule alla kirjutasin, mis polnud sugugi paha.. palk töuseb lausa kolmandiku vörra ja puhkuse päevade arva ka päris korralikult (mitte et puhukusepäevade arv mind väga huvitaks). kui sain köne kutsest intervjule sellele kohale, mida ma tegelikult algusest saati köige rohkem ihalesin. andsin neile teada ka, et mul on tuli takus...eile aga alles. no siinmail puhkavad nad köik augustikuus ja alles nüüd läheb bisness suure hooga jälle käima.
Nojah ... nöustusin. Järgmine nädal siis intervju. Eks vaatab mis saab, kui nad peaks mind tahtma... siis läheb jamaks. Siis peab otsustama hakkama ja seadustega jändama.Üks allkiri on ju juba antud :-D

täna käisin jooksu-söbraga jooksmas....küllalt olin seda asja edasi lükanud. nüüd ta töi igasugu uusi sportimisvariante lagedale. laupäeval näiteks on mingi takistusjooks  - kolm tundi treeningut. no ilmselt ongi asi selles, et sa koguaeg ei jookse vaid teed seal vahepeal teisi harjutusi ja siis ronid mönest suuremst tökkest üle jne. Iseenesest üldse mitte paha möte. Ta toob ja viib mu ära, see koht on veits linnast väljas.
Aga see pidev aevastamine hakkas mind ikka veits vaevama...äkki mul areneb väike allergia millegi suhtes... ma küll veel ei tea mille, see peab ilmselt pidevalt mu ümbruses olema. Tolmu? Iseenda?
Aga noh aevastamine mulle iseenesest meeldib. Homme peaks lepingu läbirääkimistega kuidagi toime tulema.. aga kuramus, ma ei tea üleüldse oma turuväärust. Üks on selge, et summa peab suurenema, mis mötet köigel muidu oleks.

Nädala nägu oli kirju vôitu.

Üks ilus koer armus minusse ära vahepeal..metroos..täitsa vôôras teine, aga läks mind nähes päris hulluks. Peremees, kes oli veel ilusamgi kui koer (paraku kaaslasega), ütles et ta näeb seda küll esimest korda ja itsitas omaette et  'love is in the air'. Sedasamust töugu koer, kes siin pildil - igavesti ilus kas pole. 

Nojah A on ka üsna armunult viimasel ajal käitunud, aga nüüd ta on jälle ülepeakaela tööhunniku alla mattunud ja ma ei teagi mis niimoodi saab. See tema töökoormus paneb mind päris muretsema! Ja siis vaja sotsiaalelu ka elada ja siis minuga ka veel takkaotsa tegeleda, muidu hakan vinguma. Jube koormus ikka mehel. Aga ta sunnik meeldib mulle... ta on nagu tegelane sellest mad men seriaalist (pildil)... mitte välimuse poolest, aga oleku kindlasti. Siuke paras matcho, aga no pônev. Samas siukste puhul peab arvestama, et nad aegajalt ikka parajad sitapead ka on.  
Pulmas käisime vahepeal, kus oli palju tuttavaid teisest Saksa otsast ja söbranna oma beebiga ka. No mis beebi, paras poiss juba oma 5 kuu kohta ja igavesti armas. Ja tekitas igavesti suure isu endale ka üks siuke muretseda. Hetkel vaja aga muude asjadega toime tulla...nagu näiteks uus töö. Siin tagasijôudmisest saaati on igasugu intervjusid olnud, möni ikka päris metsa ja möni jälle väga hästi. Eriti hästi läks üks koht, mis on samas grupis kus ma töötan, aga pigem söjalennukite pärusmaa. Enne intervjud ma läksin juba elevust täis, kuna üks tornaado seal parajasti testlendu tegi ja seega igasugu vigureid taevalaotuses korda saatis. Vahtisin siis suu ammuli. Ja no muidu ka jalutas seal neid sôjalennukite piloote omajagu ringi. Njamm. Sellest kohast sain juba positiivse vastuse ka. Ainuke jama., et see tööstus on linnast parajale kaugusele kuhugile pöllu peale ära vinnatud. Büroohooned on küll väga shikid ja uued, aga söitmist hakkab hoolega olema.  Koostöö oleks siis pigem Madriidi ja saksa air force Luftwaffe'ga :)) Ja selle sama lennukimüraka programmiga mille pilt sin üleval. See on üks igavene monster. No ausaltöelda ma olen päris pônevil. Aga lepingule veel alla kirjutanud pole.

Lisaks on selle pideva imeliku ilma töttu siin ilmselt süvenemas krooniline nohu, sest mul on kevadest saati nina tatine ja aevastan. Lugesin nati internetist ravi kohta, ja selgus, et kôige effektiivsem on vahemere kliimasse ära kolida... muud ei pidavatki väga aitama.

Puhkus on läbi. Kohati ehk isegi ootasin seda, aga nüüd tahaks muidugi pôrgumoodi tagasi Eesti. Ootasin ehk seepärast, et eks see ôhkkond kodus oli onu matuste pärast ikka raskevôitu. See lahkumine tuli ikka liiga ootamatult, ja ega ma ise sellega veel leppida ei taha, et ma onu enam kunagi ei näe. Matuste suhtes môtlesin, et no nutma ma küll ei hakka. Aga ma oli esimene kes oma pilli seal lahti lasi ja ega ma enam pidama ei saanud. Siiamaani ei saa. Esimesed matused olid vanaisa omad, siis ma olin 14. Siis ma küll niimoodi töinama ei pistnud.

Aga muidu oli igasugu vahvaid kokkusaamisi ikkagi ka. Ja saunas sai ka hoolega käidud. Küll söbrannade juures, küll löpuks ka tünnisaunas ja suitsusaunas ka. Mis oli tegelikult eriti eriline öhtu, sest nii palju inimesi ja kontakte jooksis sel öhtul omavahel kokku. Eesti on ikka pisike küll. 
Tagasi oli siiski ka tore olla, sest sai A-d jälle näha. Ma ei tea mis tal pähe on karand, aga kole hoolitsevaks ja hoidvaks on ta muutund. Mis teeb minu jälle nii neetult haavatavaks, väike hirm poeb pöue.. Muude tema kingituste körval oli köige armsam üks isetehtud käevöru, mis ta venna tütreke oli käsitsi pununud. No see oli küll töepoolest väga armas..  lisaks oli tal öhtul kell 21 veel USAkatega telco. See oli ka päris muljetavaldav. Löppu kuulasin pealt. Mees on ikka konkreetne!

nojah, mida paremat oligi oodata. mu puhkus algab siis matustega. Ega ma ise ka veel asjas t aru ei saa ja kohale see asi pole vist lihtsalt jöudnud. 

Ülemus ajab närvi, ma olen lihtsalt nii väsinud kogu sest tema ideoloogitsemisest. Nagu kährikkoer kargab ringi kogu need viimased nädalad.  

Ja no tegelt ma olen üleüldiselt väsnd, sest magamisega on suured jamad taas.

Südames on valud.

Ja kogu selle jama juures peaks üritama positiivselt möelda?

Sigala

Äh jälle ma sigatsen... raske nädal oli... tööl just. Ülemusega mul hetkel veits örn olukord. Aga tegelikult oli igavesti öpetlik nädal, eks see ole köige tähtsam. Samas reedeks ma olin omadega nii läbi, et tahtsin kokku kukkuda. Üks ärasaatmis shampa joomine oli ka peale löunat ja siis läks olek ikka kohe väga nörgaks. Vähe und, rohkem alkoholi ja mitte eriti palju söömist. Pea köik öhtusöögid jäid vahele. Samas  - kaal ju väheneb tasapisi, ja vot see on hea tunne.

Mösjöö on olnud nii armas, et mul tekib juba hirm.... neljapäeval tegi ta mulle siukse gurmaan öhtusöögi (pilt just köige parem ei saanud, aga köik mu lemmikud olid taldrikul- shrimpsid, scallopsid, gemüse), korralik prantsuse shampanjaga saateks. Ja siis köik muu.. kogu öhtu oli üks lux-värk, ja see kuidas ta mind hetkel hoiab..Aga no eila käisime peol ja seal ma vist tegin jälle mainet. Algul pidin kanseldama veits söbrantsi, kes varem omadega liiga hoogu läks  :) Aga nii pea kui ta taxo peale ära organiseerisin, oli mul endal kanseldajat vaja. Aga no A on seda varemgi teinud. Ainuke jama, et köigi tema söpradega sain siis kokku, kui ma juba parajalt vallatus hoos olin. Ah eks mul ole lihtsalt see post-party deprekas.. Ja noh kogu see nädala koorem ka veel veits ölgadel. Homme lähen selle uue tüübiga jooksma jälle. Jooksuaeg. Aga no see tüüp on tore jne ja koos jooksmas käima ju vöib. Ei miskit enamat, lihtsalt et asi oleks selge. 

Aga nujah..hommikul küsisisn A käest veel, et kas ma talle ikka meeldin veel...itsitas teine ja ütles, et no meeldin ikka.  No tore oleks, sest hetkel on ta mu pea jälle nii segi ajand. Samas no eks ta ole vist juba köigega harjunud, ta öde on samasugune hull mu teada. Praegast käskis mul väikse siesta teha, et ma oma peo-järgsest deprekast lahti saaks. Pole paha möte ju ;)   

Kaks nädalat....

ma vist hakkan vanaks jääma.. varem mulle siuksed nädalad olidki need öiget sorti nädalad.. siusked kus rabelemist jätkub nii töö kui eraeluliselt. Aga praegu... ei naudi eriti. Eks kulu mulle ka see puhkus vist lihtsalt ära. Ja eks emotsionaalses pinnas vaja ka miskeid muutuseid. Ei ole miskit hullu, aga ei suuda ka millesti eriliselt röömu tunda. Pigem ajab köik närvi-.. neutraalne-passiivne- tülpind olek. See aasta pole siiamaani just mu parim olnud.

Täna sai veel järve äärde vesisuuskama ja wakeboardima söidetud. Ilm 32 kraadi, söbranna ka üks väheseid, keda ma veel välja kannatan. Seesama kellega sai stand-up paddelingi ka siin paar nädalat tehtud. Ka siuke chill ajaveetmisvöimalus. Igastahes vesisuuska ma enam ei tee, see on liiga igav. Ja wake-ga ma lihtsalt ei saand kaugemale kui 10 meetrit... ei ole mul seda boardimise soont. Ja no ma metsikumalt vist ei üritanud ka. Aga sportilik oli see nädal küll. See teisipäevane race. Siis reede öhtul palavaga väike jooks. Laupäeval kobisin ikka jooksudate'le, sest A oli toidumürgtusega maas. See oli iseenesest naljakas, sest ega kumbki ilmselt polnud kindel, kas see teine nüüd tuleb. Aga platsis olime mölemad ja jooks läks lahti. Kuigi no 35 kraadiga ja seal olympiamägede vahel, see oli ikka paras katsusmus. 7 km sai joostud ja siis aitas. Mulle vähemalt. Atmosfäär oli seal iseenesest lahe, sest mingi suvepidu on hetkel seal käimas ja shoud jätkub. Lisaks toimus tol päeval seal veel mingi red bull extremspordi demostratsioon. Aga metsikult tervislik siukse palavaga siuke higistamine vist pole. Peavalu on vähemalt garanteeritud. Pärast kasisin A juurde löögastuma. Ta on nunnu mul viimsel ajal. Kaks nädalat tagasi oli väike vahejutum.. ega seda ei oska isegi kirjeldada, ei mingi tüli, ega midagi... lihtsalt kogu atmosfäär tömbus jälle kole külmaks korraks. Selliseks nagu enne seda meie krahhhi. Ja loomulikult oli mul kaitsekiht ülepeakaela jälle üll... Ja saatsin taaskord peas köike pikalt juba..Aga peale seda on ta magus nagu mesi...  ehk ta on omaette löpuks mingile otsusele jöudnud,.. Vöi ei suuda ta mu saledamale ja pruunimale olekule hetkel lihtsalt vastu panna :-DD Mees ikkagi.. :)) 

Töö juures veel kaks nädalat vastu pidada. Selle ühe ülemusega, kes veel jäänud on, on olukord hetkel veits tormiline. Ei ole mina rahul oma tegemistega, ja tema ärplemine ajab mind ka marru, sest selle projekti juht olen tegelikult mina ja ta pole taustaga eriti nagu kursis. Lihtsalt hüppas vahele ja kukkus ärplema. Noh aga tal stressi hetkel jätkub... siukse tepoga ise ei tahaks elada..

Tundub et lähebki löpuks äikeseks. Väike leevendus kulub sellele palavusele ära.

Aga sel nädalal sain rootsi kollegidega löpuks ka tuttvaks. Igavesti lahedad ja ilusad inimesed, nagu need skandinaavlased ikka. Need samad, kellele ma peale ühte web-meetingut kogematta veel oma wakeboard fotosid demonstreerisin..  Oeh aga üks tüüp oli töeliselt ahvatleb, lisaks talle meeldib Tartu ja ta tunneb Veljo Tormist, kuna tegeleb köige muu körvalt ise ka muusikaga veel..

Praegast vaatan siin nostalgiahoos Ônne 13 mingeid vanemaid osasid, ja see femma fatale osa, mida see Ülle Lichtfeldt mängib, on ikka kohe päris naljakas...no kohe päris nôme.. aga no hää küll ajad olid ka teised.. :))))

Pôlved on sinised kogu sest nädala actionist... kuda ma neist sinikatest nüüd varjama hakkan .. siukse palavaga ma pükse ka kuritarvitama ei hakka. Kirju siis kirju.. lähimal vaatlusel on tegel kogu üks jalg kirju... :-O rets tüdruk

Ups

Üks söbrants vangutas kunagi pead, ja ütles, et no tal käib ikka üle möistuse et kuidas mul need asjad käivad. Ah ma ka ei tea... perekonnaviga ilmselgelt.

Vôi on see, see 'hollywoodi naeratus', nagu üks vanaema kolleeg, keemiaôpetaja, kunagi iroonitses. See tädi on vist nüüdseks surnud, aga ai mulle ta sarkasm meeldis.

Täna oli siuke firmade jooks Münchenis..30 000 jooksjat vöi rohkem. Meie firmalt oli 200 välja käidud. Aga no BMW-lt oli näiteks 1100 umbes. T-särk on meil lahe... sini-must-valgetes toonides ja slogan on - we make it fly. Varem oli oranz ja  The sky is the limit :-)) Meie firma puhul on see sky limitina kaheldav :-) Anyways. 6,4 km. No igastahes jöudsin kuidagi hilja starti ja oma rahvast suurt enam ei leidnud. Eks ma jölkusin siis üksi rahvamassis ja no logisch, et mitte väga kauaks. Mingil hetkel oli üks lôôpija külje alla ja kuna meil kohe nii palju nalja sai, oli selts kogu jooksuks olemas. Distants on muidugi kökimöki, aga mingist ajategemisest juttu polnud, rahvast oli ikka liiga palju puntras. Aga see siukse jooksu puhul just eriti tähtis pole ka. Rohkem siuke seltskondlik üritus väikse sportlikku mekiga.  Olympia-staadionilt see algas ja lôppes. See siin on töeliselt ilus!!! Ilm oli super..25 kraadi.

Kuna meil tempo nii hästi sujus ja nalja sai ka terve see aeg, siis ta tegi ettepaneku laupäeval taas jooksma minna. Mingeid muid kontakte ei vahetanud, laupäeval kell 15 olympiatorni all. Naljakas iseenesest. Jooksu-date. Ilma lubab kuskil 35 kraadi kanti, eks siis higistame röömsalt koos. Mulle need palavaga jooksud meeldivad. Paras kogus rämpsu sulab kehast välja. Noh kui mösjöö minuga jooksma ei tule, eks tuleb siis mujalt ringi vaadata eks. Kuigi... ta on ka vaikselt sörgiga algust teinud. See on muidugi vahva. Aga ta pigem golfi/tennise/surfi mees. Temaga on mul homme date sumedas suveöhtus :) Ta on iseenesest ka viimasel ajal üllatavalt armas olnud... täitsa kohe vôtab suu ammuli. Aga jooksma lähen ikka. Muidu on see nädal lihtsalt eriliselt stress.. töö jne. pluss pühapäeval wakeboardima taas. ja ma olen juba täna omadega nii läbi kui läbi... Aga alles reede peale löunast vöib vabamalt hingata.

Homme peab terve päev end suurte meeste ja naisete seltsis töestama ja ülehomme pean ma suurtele meestele miskit töestama. Oi kuramus, saaks see nädal juba läbi!

Detox

Ma üsna ootan juba Eesti reisu ja Eesti sumedat suve! Kopp on veits ees kôigest. Mitte veits, vaid päris kôvasti. Aga seda plära ma olen ajand juba kohutavalt kaua aega. Endal ka juba kopp ees sellest konstantsest halast :-)) Täitsa nôiaring. 

Mösjöö kah... on paras tropp ja siis kui ma olen valmis talle kôrri kargama ja kogu kupatusele lôppu tegema, siis ta korraldab taas ühe üli-maitsva ôhtusöögi ja on nii ninnunännu armas ja hoolitsev ja nii neetult .. hea!!! Ja hoiab mind nii, et mul hing kinni... Et mul on jälle môneks ajaks  keel ripakil ja pea pilvedes... kuni järgmiste mustade pilvedeni. Vôiks juba ära harjuda nende tema olekutega ja kôike laadnamalt vôtta. Pole just kôige lihtsam töötempo tal ja seda hinda sa maksad, kui vähegi rohkem karjääri tegemiseks läheb. 

Ja ise ma ju kiikan pigem siukseid..

Aga eile ta tegi veiseliha ja selle kôrvale porgandid kuidagi apelsini-inveri vöi-raasu sees küpsetatud. Keele viis alla..ja lahja kah. Pluss sprantsuse shokolaadi kook!! See vist nii lahja enam polnd, aga sulas suus..  Üldjuhul üritan siin möned päevad eriti tervislik olla...söön arbuusi..näiteks. Ja kuna A kobib nädalavahetuseks Genfi, siis andis kogu oma juurvilja-kuhila mulle kaasa, et ma ära sööks. Teen ühe korraliku ratatouille nädalavahetuseks!

Ja veel...täna kihutas mösjöö tund aega varem tööle juba, ma sirutasin veel voodis ennast. Aga ennem minekut tôi mule kohvi voodisse ja oli mu pluusi ka ära triikind (triikims hoos ilmselt).... ^-^  Siuke mees!

Ma ei tea enab, mis on unes mis on ilmsi..üks öö sain palgiga vastu vahtimist, see vähemalt oli uni. Siin nimelt söidavad vahel siuksed palgiautod mööda... need jäävad ikka silma, no peaaegu keset linna..tohohh. Aga unes ma seisin vales kohas ja üks palk oli veits välja libisend, ja nii see kömakas juhtuski.

Homme hakkan ühe ülemusega kana kitkuma. Jöudu mulle. Peaasi rahulikuks jääda ja oma seisukohad selgelt ära pöhjendada. Mees on ületöödanud ja närvid veits krussis. Ja üldse nati idealist... Vähemalt on möned vead millest ma temalt öppida vöiks. Neid muidugi on vähe, üldjuhul on ta väga hea manager ja heaks eeskujuks.

Täna oli Toulousi lendamise asemel videokonverens Prantsusmaa, Hismaania ja Washingtoniga. Meil oli bookitud CEO videokonfi ruum paar korrust körgemal. Kvaliteet oli ikka töeliselt hea, ainuke asi, et oma löusta oli ka vöimalik terve see aeg körvalt jälgida. See oli veits veider.. aga noh igastahes lahe et ei pidand lendama hakkama. Teisest küljest vahetab löuna ja öhtusöökide ajal kaugete kolleegidega palju rohkem kasulikku infot päris kindlasti. 

Igastahes on homme päris julm mäng..Saksa vs. Prantusmaa. Mösjööga sai diil tehtud, et kui Saksa vöidab, teen ma välja ja kui Prantsusmaa, siis tema laupäevasel restorani tuuril. Mölemad on tugevad ja ma vöhik miskipärast arvan, et pransakesed teevad ära. Ta ise arvab et saksa vöidab. Kes on muidugi ka väga hea! Aga prantslastel on noor ja uljas team. Eks näis. Mul pohhoi, kui saksa vöidab, on ka ju meeleolu möneks ajaks siinmail jälle super-hüper. 

Treasury

ujee... mind on vist märgatud.. seesama inimene, keda ma eelmises postituses rääkisisn, see vist teab mu eksistentsialismist ka... no eks üksteist oleme varem ka juba märganud, siis kui hilisematel töötundidel suitsunurgas suitsu vihtus ja ma tast tihtilugu mööda pörutasin. Tema piidles, ja mulle ta ka märkamatuks ei jäänud.. ilus ja ilmselgelt edukas mees. Aga neid on firma paksult täis. Silamröömu jätkub kuhjaga. Eelmine nädal sai nimi ja nägu kokkuviidud,,, ja nime teadsin ma juba kaugematest aegadest...no ütleme nelja aasta tagusest. Nüüd on mu chef minust temale rääkind, tema mingil alluval on mu CV käsutada. Ja mina lollakas googeldasin nime ja sain linkedinis vastuse. Ja enne kui arugi sain olin juba ta profiilil...ja seda et ma ta profiilil olen olnud, ta ju näeb. Siis sai löpuks nimi ja nägu kokkuviidud. Teab mis mu chef talle köik kokku seletas minu kohta, aga kiidetud on mind siin palju.. ja ma arvan, et ta ka kiitustega väga kitsi polnud.

No igastahes on ta vast ka näo ja nime kokku pannud, sest täna kantiines kui mööda läksin vaatas mind väga intensiivselt ja väga suunatult...eks mina ka... aga samas tutvustatud meid üksteisele ju pole. Ja no firma koridorides ma teretan ehk köiki, aga kantiines ainult tuttavaid siiski. Seega jäi kuidagi imelikuks see situatsioon.

Ja tema nime ma teadsin juba ammu hoopiski tema venna kaudu. Ei noh ma olen päris pönevil mis sest köigest saab. Ei romantikast pole siin juttu :)

Täna sai oma suure chefiga ka veel veits räägitud ja hüvasti jäetud... tema viiamne  päev täna firmas.

Need unenäod ajavad mu hulluks... nad on lihtslt nii negatiivsed... ja seinast seina emotsioonidega... köik vöimalikud negatiivsed juhtumised on olemas...hirm, häbi, viha jne.

Aga varsti lähen A juurde, mösjöö kokkab taas miskit. Terve nädalavahetus pole näinud...reedel käisime söpradega biergartenis, aga pärast seda läksin koju. Mis mösjööd üsnagi imestas ja vist päris häiris.  Aga nagu öeldud, mingi tujutu olek on hetkel. Eile käisin mingil soolaleiva peol. Ja no täna siis näeb. 

See soolaleivapidu oli ka sürr... 

Oejah järgmine nädal tuleb aktiivne ja stress! Vähemalt ei pea Prantsusmaale jälle lendama, saab asjad videoga läbi aetud ilmselt.    

Ma nägin täna unes surnute merd.. Sellest villast kuhu ma suvitama olin läinud, hakati järjest laipu leidma. Löpuks kaevati aed ka üles (suur aed) ja see oli paksult surnuid täis. Muudkui kühveldati neid järgemööda sealt välja... Ikka mitmesse kihti oli neid seal maetud/peidetud. ja muidugi ilma kirstuta..

Muidu on tuju endiselt vahelduva eduga siuke nadi... Midagi ei taha teha, kedagi ei taha näha... Isegi A suhtes on olek tuim..kuigi viimane kokkusaamine oli lihtsalt meeletult ilus ja...  intensiivne kuidagi..
Samas pole ka lood täielikult hallid/mustad. Huvitavaid asju on sel nädalal juhtunud, millest vöib ühtteist tulevikuks kujuneda. Ja mis on möningad pilgud aastate taha kiskunud. Môni inimene on vist tôesti lihtsalt loodud su ellu tulema... nii vôi naapidi. Mis rolli küll mängima, see on teine teema... selle konkreetse isiku puhul selgub see vist üsnagi pea.

lap dance

täna peaks töö juurest varakult jalga laskma. Mind ajavad inimesed hetkel öökima ja ma ei suuda seda taaskord üldse varjata. Ma ei tea kuskohast mul siuke sitt meeleolu. Pôhjust ju pole. Vôibolla närused unenäod jälle. Nägin nimelt, et nii mu emal kui ka isal oli vähk ja üsna hilises staadiumis. No peale seda fakti, oli unenägu iseenesest tore ja harmooniline. Ah ema peale olin küll tige tegelikult, et ta polnd varem arsti juurde kasinud hoolimatta oma köhuvaludest. Aga ema peale ma vist olengi alati tige oma unenägudes...ja päris elus kah. Nii näiliselt...tegelt on ta mulle ikka ju väga kallis.

Üks söbranna tegi ettepaneku lap dance kursusele minna järgmine nädal... no pühamüristus. Ma vist olen liiga igav ja konservatiivne ja vaevalt ma oma perset A vöi möne teise mehe nina all hiljem hööritama hakkan. Aga päris konkreetset "ei"-d  ma talle veel öelnud pole :) 

Black skirt

eks nende soovidega on ikka nii nagu on.. mönega vist peab töepoolest ettevaatlik olema. aga mönegi kindlasti ka mitte. ma kunagi pool aastat tagasi juhtusin ühele moeblogile, kus tüdruk mainis midagi et keegi eestlane olevat uus Mango modell. Ja piltidest jäi kohe üks eriti silma. Mötlesin kohe Mangosse tormata ja selle seeliku endale muretseda...aga siis veits vaatasin ja uurisin ja tekkis hirm, et mu tsellukas ripub liialt välja siuksest. Nii see asi jäi. Kuigi shoppingutuuridel on ikka peast läbi känud see asi veel. Nüüd laupäeval A juurest koju kobides tegin väikse poetuuri.. tenniseid tahtsin. Ega ma mingi tennise-inimene enam pole, tudengi ajal sai neid küllalt kantud. Aga no mötlesin, et hea jalka-vaatamis-üritustel kanda. aga no siis jäi nii mönigi pood veel tee peale ja Mango ka. Ja aled hakkasid siin pihta. Löppkokkuvöttes sain selle seeliku vöileiva hinnaga ja viimasel minutil turgatas mul pähe musti asju ka vaadata. Ma nimelt üritan musti asju viimasel ajal vältida, mul on lihtsalt garderoob täis neid. Üks söbranna keelas juba kategooriliselt musta kandmise ära.

Nuvot siis. Vahepeal on jalgpalli janti olnud...Prantsusmaa ja Saksa teevad ju Euroopa mastaabis peaaegu ainukestena veel hästi. A vöitis vahepeal mingi golfi pokaali. Täna käisin teda oma uue seelikuga hullutamas ja pokaali üle kaemas. Hullus küll jah. Ja hullutas mind ka vana pörguline. Eesti piletid ostsin. 2.-19.august olen seal! A-le mainides ta lihtsalt vaikis.... teab kas oli pettunud, et ma ostsin Vahemere asemel Eesti valida.. noh ma ei tea. Meile mölemile kulub veits lahus olekut ja mötlemisaega ära. Ja temale kulub hädasti puhkus ära! Tal on ikka metsik tempo töö juures kaelas. 

Natalia´juures sai täna kaalutud ka. No kuu ajaga on 1,5 kilo läinud 5 asemel :)) hää seegi. Ega ma väga rasvasena end hetkel ei tunnegi.

Ja oh neid unenägusid.. siin vahepeal nägin et mu maja kukub kokku, laguneb ära, ujutab üle. köik vöimalik, et ma kogu oma maisest varast ilma jäin. Ja oh seda nöutut olekut siis. Jälle oli hea üles ärgata, sest see neetud uni oli taaskord nii realistlik.

homme ostan eesti piletid ära. Ülemus anus, et ma puhkuse augustis vötaks. noh miks mitte...öeraasukese töögraafikuga tundubki see paremini passivat. ja pealekauba tundub mulle et ilm on hetkel kole nukker sealkandis...ehk augustiks tömbab ilusamaks..aga no 23. august pean tagasi olema. siis on pulmad. mitte mu omad paraku. Vahemere ääres A aristrokaatliku pere seltsis "puhkamise" lükkasin ka seekord edasi. Elame näema mis sest köigest saab :) Kuigi A kutsus mind täna enda juurde grillile, ja oli siukse fänsi kana-spargli grilli ette valmistanud, pluss salat jne. Ma pole nii shikki ja hörku grilli veel söönud. Homme vaatame jalkat A ja kogu kambaga koos... kui nüüd mötlema hakata, siis seal on prantslane, löuna-aafrklane, inglane, jaapanlane, sakslane, eestlane koos..

Game over for spain, game on for us?

no neetud, mis jama ma endale nüüd kaela tömbasin selle rahulolematusega. .. see neetud jalgpallur on nii kiimas ja .... kurat vötaks. Mina olen A järgi hull. Mulle lihtsalt meeldib see mees nii neetult väga. Köik ta kogemused, ja elutarkus.. ja mehelikkus ja kindlameelsus....jne.. Jalgpallur on küll imeilus ja ahvatlev... aga no see pole ju see mida otsin.Oli lihtsalt vaja enesetunde ja kindlameelsuse hellituseks üht-koma-teist töestuseks. Ja nüüd rabelen siin... päris konkreetne ka ei julge olla.. äkki möni meist siin langeb jälle depressiooni vahepeal...

WM on sel aastal töepoolset üllatusi täis... tiitlikaitsjad on esimesed kes välja lendavad. uskumattu! sakslased tegid portugallile nagu nalja ära, kuigi sakslased ise ka seda ei uskunud jne.  siinmail igastahes ainult jalkast hetkel räägitakse.  

Scllops!

vöiks ennast naljaviluks Pariisi ja Amsterdami värvata. Kui ma kuskil Pariisi näen, hakkab alati ila tilkuma ja Amsterdam on lihtsalt mönus väike stiilne ja löbus linnake. Ja Amsterdamlsased super tore rahvas... vähemalt pealiskaudselt.

Seda mis mösjööst saab, sellega ei ole mötet arvestada. Kuigi eile öhtul ta tegi mulle siukse viie-tärni öhtusöögi taaskord.. alates scallopsidest... ja kui ma neid juba näed, mul on pölved nörgad. Asi algas nimelt nii, et neljapäeval ta kokkas mulle miskit riisi, suvikörvitsa segu-kanaliha juurde. ja pärast mu hinnangut uurides, ütlesin et "hea".. millega ta väga rahul polnud. no tegelikult oli ikka kohe päris hea.. aga no ma siis mainisin, et oleks scallopsid vöi löhe vöi mingi muu mereand, siis saaks alles "väga hea" öelda. Ja nagu naksti olid scallopsid menüüs. Ma önnest kiirgava oleku töttu polnud enam hinnngut vaja küsidagi ilmselt. Tüüp ainult naeris... Ja siukseid tähelepanekuid vöib vist ainult prantslastelt oodata... aga neil on teised trikid-tshikibrikid juures. Kuigi ega see pole müüt, et nad nii möneski vallas väga osavad on :)

Muidu on terve maa jalgpallist hullumas muidugi. Homme siis saksal esimene mäng, ega sakslased eriti ei usu, et nad portugallaste vastu saavad ..

Eelmine nädal oli tööl muidugi veider värk.. selgus, et mind taheti ühele positsioonile aasta alguses. oleks cv saatnud, oleks mind kohe kohale istutatud ja siis oleks kogu mu tulevik mureta! Ja tegelikult mind isegi päris taheti, aga konkreetselt jutule ei tuldud. Tehti ainult vihjeid.. mis olid üsna ilmselged, aga no ise olin loll :))) ja no oma olukord meeldis ka tol hetkel... lootust veel oli. finance excellence osakond. Nüüd on ainult haavu lakkuda ja vigadest öppida.. 

Ülemus käskis mul kategooriliselt CV-d muuta ja pilti ka muuta. Önneks firmas on foto-teenus ka olemas, ja lasin seal proffessionaalsed portree pildid teha. Eelimine pilt oli kuskil baaris tehtud, no olek on soliidne, aga kui lähemalt vaatama hakata, näeb veel kokteili-menüü ka pildilt ära. Ja mingi taim lehvib tagaplaanil... nojah.  Boss irvitab siiamaani. Ta ise jätab ka firmaga hüvasti, isegi varem kui mina. Ja see et ta siuksel alal nii toetav on, on muidugi meeldiv.

Samal päeval juhtus veel üks väike apskas.. nimelt kui teada sain, et mind sellele positsioonilile tegeöikult väga taheti ja miukse vea ma olin tol aal teinud, hakkas mul kohe üks telco web-meeting pihta. Teine chef oli juures ja ma pidin üht-teist presenteerima. Rootsiga muideks.. Tund aega sai kenasti ja effektiivselt mööda saadetud ja koosolek läbi. Telefoniühendus sai katkestatus, aga siis kargas mu see teine chef büroosse ja mu arvuti taha.. ja siis mul turgatas pähe et nöitaks talle oma wakeboardi pilte, sest eelmine nädal ta väga tahtis neid näha, aga mul polnud veel neid. No ja näitasingi köik kenasti ära, ja siis märkasin et mu desktop on ikka veel aktiivne nii Rootsi kui Prantsuse poolele ka. Nii et nägid köik kes tahtsid mu surfi pildid meetingu löpuks ka kenasti  ära :))) No peale seda päeva tahtsin nina lihtsalt täis tömmata, mille peale prantslasel olidki mitu pudelit valget veini juba kappi kenasti valmis pandud..