Suusa romantikat

njah....mees on mu suusa-edusamme nähes täiesti meeletu juba. Kuigi tal on töö juures metsik stress endal...need viimased tunnid veits puhata, ja tema vaatab mulle järgnevalt suusariietust välja. sest praegune ei peaks nati kehvemaid suusatingimusi välja..näiteks kuskil täiesti pistedest väljaspool jne...et kui äkki vihma sajab jne..  öige ju on, vett ja tuult peaks suusariietus kinni pidama.

Aga see, et ta arvestab minuga juba kuskil puhta piiramatuteil maadel suusatama...see on küll huvitav. Eks ta on mu hullumeelsuse ka kohe ära taband...ja selle ka, et oma kohati printsessilikusse juures, ma ikka olen üsna paksu nahaga ja robustne.....samas järgmiseks nädalaks pakkus ikkagi hotelli igasugu spade ja mugavustega välja..vahelduseks. Njah selgituseks, et hüti juurde hetkel ei saa enam söita lume töttu, ja et mäe-liftid mis sinna läehedusse viiks, pole ka veel avatud kehva ilma töttu, Seega oleme ta WV bussis juba kaks nv-st ööbinud...kuhu saab siis kogu magamisevärk nö üles ehitada, sest katus käib kuidagi üles. Lisaks on bussis muidugi külmkapp ja pliit ja siuksed värgid olemas. California...

Esimest korda selle ettepanekuga välja tulles, peale hotelle ja raftingut jne...ma ütlesin et ok, magame bussis. Küsisin et aga kus siis tegelikult? Mees ütles et katusel... mu küsimus oli muidugi kohe, et kas me katuselt maha ei veere? Arvas, et vast ei veere..

No igastahes  mul polnud küll erilist piina seal ööbida, ei tookord, ei nüüd. Ma ju ei teadnud ka et bussis on siuke magamiskoht katusele vöimalik ehitada :))

 ja noh..peale korralikku suusapäeva oled nii läbi kui läbi..terve päev seal üle 3000 meetrise höreda öhu käes ka veel.adrenaliin, higistamine, korralik sport...siis veel väike apre ski...meil tavaliselt suurem muidugi. Peale seda on juba üksköik kus magad.. Kuigi need kaks korda mis me seal bussis oleme ööbinud, on tal pörguvaev olnud mind magamiskotti saada.. ei teagi miks..ilmselt üritasin pigem ennast tema magamiskotti seada...

mainis veel, et järgmine kord ta töesti filmib seda kaost..ja no vastavalt olukorrale..ehk viskab facebookigi üles.

No vaatame mis järgmine nädalavahetus toob.. mu suusatreeneritest vöiks ka omajagu pajatada veel..Selle köige karmima käest uurisin täna, et kas tal aega on mu jaoks?? Vastas, et minu jaoks alati..no eks näis.  See Glacier on minu jaoks juba nii koduseks saanud...

Lumetorm :))

Ma ikka pean oma suusa-nädalavahetusest kirjutama :) Ilm oli siuke nigel pigem, Kui tuhat meetrit allpool paistis veel päike mingil määral, siis seal üle 3000 meetril oli nähtavus ikka nigel. Aga see ei häirinud. Otsustasin taas möned seansid suusaöpetajaga vötta. Selgus aga et minu oma oli end veidi vigastanud...seega orginniti mulle miskit muud. Viiamsel minutil saadi tema nöusolek. Huuh ja alles temaga läks öige trenn pihta. Slovakkiast pärit, 61 astane endine kiirsuusataja. Päris kindlasti mitte suusaöpetaja, vaid suusatreener. Karmi käe ja sönaga. Aga oli ka täielik läbimurre. Ta tabas kohe ära, mis nöksu ma alati valesti tegin ja tegi mulle selle puust ja punaselt selgeks. Mölemad päevad vötsin tema juures trenni ja olin pärast läbi nagu latikas. Aga edasiminek oli suur. Mu uued RaceTiger suusad ka on ülivinged. Kiidusönu olen oma suusataja tee algusest nii treeneritelt kui lihuniku profisuusatajatest söprade käest. "Müts maha" oli see köige enam kuuldud väljend viimasel ajal :)) Ennast kiitmast ma ei väsi eks :) Aga plussiks on vist ainuke asi, et ma ju varem ka väga järskudest mägedest alla tulnud...küll täiesti vale tehnikaga, aga vähemalt pole hirmu sees. Ja see on vähemalt pool vöitu juba, kui mitte kolmveerand. Seal tuleb ikka murdsekundiga hull kiirus sisse ja kontrolli kaotada on lihtne.
Lihunik ise oli eelmisel pühapäeval täiesti hämmastunud ja sönatu... vangutas ainult pead. Aga kuidagi mul igasugu spordi-teemadega sellise harrastajana suurt probleemi pole. Ja väike action juures teeb ainult head. No muidugi paneb köiki imestama ka töik, et sellise vanuse juures alles öpin suusatama. Tavaliselt sa saad selle lapsena endale kaasa, vöi siis noorena.

PS! Peale seda nädalavahetust Lihunik ei kutsu mind enam keeristormiks, vaid lumetormiks :)))

:)

Suusaöpetaja eelmine kord küsis, et kas ma Ed Shareeni tean...jah. Laulu Perfect? Jah tean. Aga videot polnd näinud. Et video on täpselt seal köik filmitud, kus me hetkel suuskame. Löpuks vaatasin nüüd video ka ära..Laul on imal, video ka .. aga jah täitsa igasugu parallelle on..Nii see elu nädalavahetuseti möödub..

ülhomme siis uute suuskade test...

Eriti pönev on mu suusaöpetaja! Oli eelnevalt investeerimipankur New Yorgis, Rios, jne.! Abielus üsna korraliku brasiilia jalgpalluriga..imeilus blond Bayeri naine. . ja ma suutsin välja nihverdada varjandi, kus asi käib köik ebaametlikult...minule soodsam, temale ka ilmselt. Suusakursus 4 tundi on 250 euri... seda raha ma iga nädalavahetus, ja ainult ühe päeva eest, ma maksma ei olnud nöus. Aga asjad sobivad. Klapp sobib. Tüdruk on äge... vaatab.

Hoog on sees

Huuh, tundub et mees sai nädalavahetusel mingi huvitava mulje minu suhtes.. kartis vist et kardan jäisemat pinda nagu tavaliselt tehtakse. Aga mulle see jäisem sobib paremini kui lumine.

Nimelt eile käis ta oma tuttava Völkl'i müügimehe juures ja muretses mulle vähemalt 1000 euri eest suusakraami. Kingitus. Kaks paari suuski. Need on tava Alpi jaoks:

Ja järgmised on sügavama lume tarbeks:

Ja rallimiseks on mul ta ema suusad :))) 

Lisaks kott saabaste, ja kiivri ja muu jaoks. Kiivri muidugi ka sain.  Siis veel suusaprillid kolme erineva nö klaasiga, üks päikse, teine pilvise ja kolmas ma ei tea mille jaoks. Mingi Völkli t-särk veel... ja ma ei tea mis köik veel.. 

Ma muidugi uudishimuga tahan köike juba näha ja proovida.. 

Täna oli küll naljakas juhtum. Nimelt tuleb siin varsti Eesti jöulupidu ja siis tüdrukud plaanivad ka dets alguses kokku saada. Ütlesin mölemad ära, sest ilmselgelt on tulevased nädalavahetused köik Austrias. Siis hea söbranna, kes pöhimötteliselt mölemat asja korraldab, nähvas "Ühesönaga oled mehe käpa all" :)) No vat siis milline kibestunud järeldus. Eks ma oma arvamuse lasin ka kohe valla..kukkus vabandama. Aga no töepoolest. Nagu ma vägisi kobin päikselistesse Alpidesse mönusat nädalavahetust veetma, kus sul on päike, vaade, sport, adrenaliin, lahe seltskond, hea söök jne. Lisaks muidugi mu lihunik! 

Ei oskagi midagi kosta :)  Noh vabanduseks ütlesin ka veel, et vahel vaja lihtsalt prioriteete seada, köike ju ka ei saa. ..

Aga ma nii väga tahan juba oma esimesi,  isiklike,  RaceTiger suuski järgi proovida!!!

Tõupuhas võidusõidumasin

äkki peaks oma esimestest suusaelamusest sel aastal ikka kirjutama.. kuna sügis on nii kuum olnud, siis lumevarjant on ainult 3000 m kôrgusel vöimalik olnud ja see kohati ikka üsna jäine.

Aga minu lihunik ju on suusataja...ja mitte niisama vaid ikka päris korralik rallija. Ja parajalt hull, et esimesel vöimalusel juba mäkke minna...seega oktoobri löpust läks möll lahti. Ma esimesed nädalavahetused söitsin lihtsalt kaasa ja nautisid Alpe ja päikest restorani terrassilt. Aga siis vskas ka kopa ette ja jöle kihelus tuli peale ikka ise ka söita. Mingi kogemus mul ju on, aga mingit suusakursust pole ju veel iial vötnud. Leppisime siis nii kokku, et mina alustan eratreeneriga, tema söitku oma suusaprofidega ringi. Esimesel nädalavahetusel tegingi treeneriga koos. Esimene treener, hull mees, sai vist aru et ma tulen mäest alla küll, et lihtsalt tehnikat on vaja parandada ja viis peale kolme tundi söitmist (kusjuures alustasin beebi-mäe pealt) köige hullema mäe peale. Järsk ja jäine. Tegelt ta ei osanud arvestada vist, et see nii jäine on. Aga oli..temal tekkis paanikamoment, no minul ka muidugi. Nägin ju kuidas inimesed alla tulid ja riburadapidi ümber kukkusid ja enam üldse püsti ei saanudki. Treener veel mainis, et vöin mäe külgepidi, kus rohkem lund oli, kuidagisamm-sammult alla minna. Muidugi ei tulnud see asi üldse köne allagi, ütlesin et üritan ikka suusaga..kukun siis kukun. Ei kukkunud, aga no adrenaliin oli ikka laes ja keha märg. Pärast kui ta Lihunikule ülevaadet andis, et mida me köik tegime, muutus lihunik väga tösiseks. Sest isega neile profidele oli see mägi üsna ebameeldiv olnud. Tekkis kohe hirm, et egas mul nüüd mingit mäehirmu ei tekkind..ei tekkinud, isegi meeldis vist nati. Kuigi läbi peale seda päeva ma olin ikka korralikult. Järgmine päev otsustasin jälle paar tundi treeneriga teha. Samale treenerile ka sobis..Ja jälle hull katsumus. Torm ja udu, ei mingit nähtavust. Isegi paljud pölised suusatajad ei läinud siukse ilmaga mäele. Eks vöttis jälle läbi, aga nagu mu treener ütles, et kui sellise ilmaga söita oskad, oskad igate pidi. Eelmine nv siis jälle, vötsin paar treeningut jälle ja pühapäeval oli siis körgmoment, kus ma peale löunat ka lihunikuga koos söitsin. Tema oli ka uudishimulik mu suusa-taseme suhtes. Löpuks ütles, et oli ikka väga üllatunud. Ei oleks osanud sellist taset oodatagi. Söbra tüdruk, kes on neli aastat intensiivselt suuska öppind, pole ka samal tasemel kui ma nelja päevaga. Nüüd tellis mulle korralikud suusad ka Völkl'lt. Uurisin, et missugused siis? Vastuseks tuli "Reinrassige rennmaschine", ehk siis "tõupuhas võidusõidumasin" :))) Ta oli ikka päris hämmingus ja arvas, et ma vöin küll kohe juba korralike suuskadega treenima hakata. Noh eks kompliment ju ole, egas ma muidu siin ei uhukustaks eks :))

Ja nüüd siis ilmselt köik vöimalikud nädalavahetused mööduvadki Austria Alpides :) Hütt on tal ja perel olemas, ja see on väga armas. Tema suusa-hulludest söpradega saan ka riburada pidi tuttavaks. Lahe atmosfäär on seal mägedes ja suusatajate kesksis.

Oh ja lihunik on ju nii armas köikse aeg. Me paraku hetkel näemegi ainult nädalavahetuseti. Reedel Austriasse ja Hütti. Laupäeva-pühapäeva hommikul kell 6 äratus, no temal...sest tema kütab ahju soojaks, paneb dushi jaoks vee sooja, katab hommikusöögi laua, siis tuleb veel mind hellitama-kallistama-hoidma jne.  Sest muidu muutun pirtsakaks...nagu korraks juba juhtus. Äge mees on!

Aga see mäesuusk on äge...kuigi ma olen iga päev nii läbi omadega, kogu adrenaal ikka jne.. Samas ma juba praegu kibelen taas mäkke.

Stritsel :)

ma suudan ikka super hüper armukadetseda, uskumattu! Laupäeval jälle suutsin tühjast kohast draama teha, sest lugesin ridade vahelt midagi valesti välja...juhtum kus ridasid üldse polnudki. Olime laupäeval kuskil ta söprade juures külas öhtusöögil..selline väike perekond, naine-mees ja pisike tütar. Tore oli, koos sai kokatud ja siis öhtustatud ja no kuna nad elavad teises linnakeses, siis jäime ka ööseks. Ja noh neil oli muidugi jälle teemasid mida meenutada jne.. Noja siis mina öllesena jälle sain midagi valesti aru ja muidugi tegin ka väikse draama. No vöiks juba maha rahuneda, mees on ju hull mu järele. Oma lollakast ebakindlusest vaja lihtsalt kiiremas korras lahti saada. Vöi ma ei teagi, eks haiget on ju ka omajagu saadud, äkki sealt möned hälbed veel alateadvuses kinni.
Muidu meenutab lihunik mulle mu köige pikemat suhet tollase prantslase G-ga. Nagu lasteaeg koos, aga no naljakas on. Ja ainult koos tahaks ollagi.. V.a. mu armukadedushoog, olime nagu stritsel koguaeg üksteise ümber pöimunud :) Seal söprade juures oli veits kitsam voodi kui lihuniku 1,80. ja no vööras kohas magamine on nagu ta on niikuinii.., siis nii me seal olime nagu punupats. Aga peab ka ära märkima, et isegi selles pea kahe meetri laiuses voodis, on lihunik tihtilugu üle-ääre kukkumise ohus :)))) Eks mu laiutamise oskusega on köik mu mehed hädas olnud :D

Tal paraku hetkel metsik stress töö juures, ja natuke valus on vaadata. Nii tahaks kuidagi aidata, aga no mida ma teha saan.. Vöibolla mönda asja vöiks uurida kuidas seda olukorda natuke lihtsustada. No kaeme, egas mul endalgi ju hullupööra tegemisi.

Igastahes suusahooaja ettevalmistused käivad. Mäe pilet kogu Austia Alpides ja hooajaks ostsin ära, 800 Euri. Suusasaapad ja sokid ka 350 euri. Esimesed suusad ta vist annab mulle ise oma kogumikust, vöi siis ta ema omad. Sest enne suuskasid ostma hakkamist vaja ikka umbes mu tase ära hinnata. Nii et kalliks läheb see hooaeg mul..kogu kupatuse peale oma 10 000 lisaraha kuluks ära küll kogu talve peale. Eratreener tuleb ka ju veel mängu jne.. Ma siin juba sisestan igasugu affirmatsioone, et raha kiiremini külgetömbama saada :D :D

Aga väike armas hetk veel reedest. Jöudsin just lihuniku juurde ja seadsime end kenasti sisse et mingit filmi vaadata ja niisama chillida. Aga siis helistab järsku ta isa...lihunik juba oigas, et no mida ta nüüd tahab???  Aga isa ainult mainis, et sel kanalil näitab Eestit just :)) Keerasimegi sellele kanalile ja kaesime. No reportaaz oli veits jama, aga no eestilik ikka. Samas armas liigututus.. eks vist pere elab kaasa :))

Hambad varnas..

kuidagi jube tuim nädal on olnud.. töö juures on metsikult stressi onud, aga mitte minuga, vaid selle uue töölisega. Kuna hetkel on väga palju igasugu eri tehinguid selle firmade kokkuminemise töttu, siis ta ei saa nendega üldse hakkama. Ta ei saa veel tava-bisnessigagi hakkama ja praegu on täiesti eriolukorrad. Veits aeglane on ta oma olekult niikuinii. Dealerid on terve päev pankadega telefoni otsas, backoffice peab makseid registreerima jne.. aga ei oska. Minule tuleb ka spontaanselt igasugu küsimusi, aga ma olen önneks omajagu sisse elanud juba ja isegi uutes olukordades leian vastuseid küll. Aga kuidagi tuim on see olek...puhkus kuluks ära küll. Ja puhkust on mul veel 5 nädalat vötta. Aga siukses olukorras nagu ei taha ka. Iga päev juhtub ju nii palju.

Läksin ikkagi taaskord hambaarsti juurde ka, sest asi tundus väga imelik..rääkimatta ebamugavusest. Njah ja oligi ühel hambal närv surnud mis surnud, see siis ka paugupealt eemaldatti. Pauk oli ikka nii tugev olnud, et ju siis möjus ühele hambale surmavalt. Ehk nüüd saab vaikselt veremaigust ka lahti tasapisi. Kuu aega juba möödas sest jamast. Löua kirurg ütles, et see jant löuaga vöib pool aastat kesta..et kui siis ka paremaks ei lähe, siis pöördugu tagasi. Mingit murdu muidugi polnud.. lihtsalt korralik mats. Novot siis. Nii palju kui mind sel sügisel on läbi vaadatud ja röntgeniseeritud vist niisama lihtsalt ei juhtu. Ehk elan veel postponselt mingeid traumasid omaette läbi, et köik see jama juhtub. Ribid, künarnukid, nägu, pölved. Samas aeg oleks äkki rahu saada, praegu on ju köik väga armas ja ilus.

Otsustasin ka, et nüüd küll aitab. Kui see hammaste värk ka korda saab, siis ma enam arste mingite traumade pärast näha ei taha pikemat aega..kui üldse. Mönel muul teemal ehk jaa :)
Vähemalt on mu siiamaani ontlik elu üsna korraliku haigekassa maksuga nüüd ehk ära tasunud :D Kiirabi laks vilkuritega läks raudselt 1000 euri ära. Pluss köik muud nipet-näpetit.

Aga no lihunik ka lohutas, et küll pulmadeks köik ära paraneb..isegi sakslased ütlevad nönda :)))         noh ma loodan et jöuludeks vähemalt juba köik korras on...vöi pigem ennem. Loen päevi.

Kolleegid muidugi hoiavad. See vanem härra just puhkas Prantsusmaal ja töi karbi hörku prantsuse pralineesid kaasa. Tema muidugi itsitab ka köige üle. Mu kick-boximisest sattus ta ka jöle vaimustusse. Ta on nimelt üsna fänn tava poksile. Otsis mulle isegi poksija nime ühe löunapausi ajal..Estonian Tiger :)'))))

No ja rahaga on ka nii, et peaks nati ette vaatama. Kolimisele läks pea 5000 lisa euri magama. No omajagu peaks kunagi tagasi saama, aga see selleks. Samas ma vaevalt elan siin oma ägedas korteris. Nüüd ilmselgelt oli vaja mägede hooaja mäe-pass ka osta..jälle pea 1000. Vaikselt kisub köri ümber see niit. Novembri üritan vähemalt ilma lisakuludeta üle elada.

Walk this way..

selle nädala sees oleme natuke lahus, sest tööajad on nii erinevad. Ja ta asendab ühte oma töölist, kes puhkusel. Seega tal 12 tunnised päevad ja üles peab ärkama müstilistel kellaaegadel. Ja magama läheb vist siis, kui ma alles töö löpetan.

Eile kell neli hommikul saatis mulle selle video

https://www.facebook.com/JimmyFallon/videos/1769747466475877/

ütles et pidi kohe minule mötlema. ... vinge värk on! pole kahtlustki..aga mismöttes minule..

eks ülehomme uurin järgi..

Tööl on pöörased ajad.. kohe on ühinemine ühe teise magnaadiga ja #Treasury teadagi on kohe näpp pulsil selle asjaga tegelemas. Me ju muutume nüüd Euri organisatsioonist Dollari omaks. Üht-koma-teist on teha.. JA mina ju pean sellel omajagu pilku peal hoidma...

Vaheseisust

No igasugu asju on juhtunud.

Kiirabisse sattusin.. kukkusin lihtsalt väga totakalt ja önnetult..vilkuritega viidi minema.  tänus sellele, et lihunik önneks kiirelt tegutses hoolimatta kogu shokile, sest ta nägi seda köike pealt. . . Ei miskit hullu, paar nädalat peab veel piinlema.. aga loodetavasti saab siis asjad korda. Aga see kuidas lihunik mu körval seisis..see näitab üht-teist. No lisaks ta on ikka mees mis mees.. suure algustähega :)

Polnud köige meeldivam kogemus. Mind viidi palatisse, sätiti seal ühtteist, ja ömmeldi ja siis tagasi ootesaali, et nüüd vöin koju minna. Seal polnud aga enam kedagi mind ootamas..lihunik kogu mu varandusega, ehk siis rahakott, mobiil, vötmed, oli kadunud. Ei osanud enam miskit möelda. Ikka värske värk, äkki noorel mehel sai körini kuskil haiglas passimisest.. Küsisin toimkonnalt interneti vöimalust, et messingeri kaudu ühendust saada. Aga uskuge vöi mitte, väga vastutulelikud nad polnud. Samamoodi inimesed ootesaalis. Üks pakkus oma telefoni helistamiseks, sest netti tal polnud. Aga ma ju ei teadnud ta numbrit peast.. Siis ta soovitas veel teise ootesaali minna, et äkki on seal. Ja siis sinna kobides kuskil koridori peal kaugusest nägin ta figuuri.. mees oli poolteist tundi haigla pidi ringi tormand ja mind otsinud, sest personaal ei olnud talle korralikku infot andnud. Veel hullem, täiesti vale info andnud. Aga önneks ikkagi pörkasime kokku ja siis ta korraldas korraliku skandaali..tormas arstide ruumi ja söimass nad korralikult läbi..ja veel kuidas! üks juba kutsus politseid.

Pärast ta mainis, et kui mind poleks körval olnud, oleks seal toolid lennanud. Vägivaldne ta pole, aga häält ja hirmu oskab ta juba tekitada. Pärast veel naeris omaette et oli haiglat pidi ringi jooksnud, ja uurind et kus ta naine on. Naine :)

Lisaks üks järgnev arst mainis, et heasse kliinikumi sattusin. Ja nüüd netist vaatasin ka, et ta on teatud kui üks Müncheni parimaid.

Viimased nädalavahetused oleme temaga nüüd Austrias Alpides veetnud.. suusahull nagu ta on. Kuigi tingimused on nii jäised hetkel et anna olla. Mina olen lihtsalt restorani terrassil päikest ja mägesid nautinud. Samal ajal kui lihunik oma ühe ex-iga mägesid vallutab... tjaah arvake ära kas ma oma seisukohti välja olen kapriisitsenud. Samas naine on muidugi ta mingi kaugem ex, ja mägedes sa oledki inimestega lihtsalt söber.. eks ma saa sellest aru ka. Aga veits höörumist meil selle naisega niikuinii on :)

Ja nagu ta mainis ka alguses, et pole kaua aega tegelikult armunud olnud...viimased suhted olid lihtsalt mingi koosolemise pärast...

Igasugu naljakaid asju tuleb välja..kus ta on igasugu näitsikutelt esimesena küsind, et kas ta suusatab ka? Enne kui üldse miskit tegemist on teinud. Minuni jöudis see teema alles peale esimesi kohtinguid :)) Imestasin nende juttude peale, et mismoodi ta minu käest kohe ei uurinud? Mainis, et ju sa olid siis liiga tähtis juba...

Mötisklesin siin takkajärgi ka oma viimasele suhtele, kus ma algusest peale paras nöid olin. No paari kuu tagant see küll lahtus muidugi.. Sellele suhtele möeldes, ma vist olin veits piprane ainult eelmisel reedel, kui ta ei jöudnud mulle öigel ajal rongi vastu...ehk siis peale kolmandat kuud koos. Aga siis ma olin lihtsalt kogu nädalast nii väsind. Kogu oma tobedale vigasusele lisaks pean igasugu regulatoorsete teemadega tegelema ja nädal oli koosolekuid täis. Minu jaoks ääretult ebamugav sellises seisuses, aga no kuus nädalat poleks ma töölt ka mitte vabaks vötnud. Sellised teemad nagu firma majandusaruanne ja riigipanga ülevaatus jne. Boss pani mind köike seda koordineerima. Ja nii on..päev peale pisiömblusi ja nägu paistes  ja kohati sinine nagu joodikul kobid ikka tööle. Teab kas oleks pidanudki..

Aga lihunik hoiab ja kaitseb ja armastab...ja mina teda ka nii väga :)

Nii palju armsaid hetki on pidevalt.

Nendest mägederetkedest pean muidugi pikemalt jutustama hakkama. Omaette ooper.

Minu Dirndl

Tüüpiline Bayeri rahvariie on ju siuke nagu pildil.. et ikka dekoltee on ilusasti näha jne. Jumal  tänatud kui sul ilus dekoltee on ....aga enmus naistel ju on ka :) Ilus ju vaadata ja kanda ka..

Mina aga valisin oma uueks rahvariideks kurguni kinninööbitud.  Ja mis on reaktsioon..köik  kiidvad maani mu kleiti.... ise tunnen hästi ....  köige suurem kompliment ongi see et kohalike suust tulevad ka need komplimendid,  alates 20ne aastasest kuni 60nesteni välja.

Schnaxeln...

hullumoodi armunud olen...eile ja täna pole enam oma lihunikku näinud.. ainult telefoneerinud jne. Isa tekitas muret ja ängi ja viha... tema kuulas ja toetas mu pisaraid ja undamist...

 Järgmine hommik vabandasin.. kirjutas et brauchst dich nicht entschuldigen, bin doch für dich da


Ma tean et ta magab juba ja tal on seda und vaja...aga nii äärepealt oleks jälle helistanud et ta mömisemist kuulda...köige rohkem tahaks juba oma nina tema lokkis rinnakarvade vahele ära peita... lemmik koht..

Armukadedus

naljakas kuidas reeglina mingi armukadedus ja ebakindlus sulle suhte mingil alguse hetkel sisse poeb... mingist hetkest kui sa oled ise nii omadega sees ja ei taha enam hetkegi sest teisest eemale olla.

Aga miks me oleme eemal...sest mina pidin täna söbrannaga kokku saama ja homme on mul firma Oktoberfest jne. .Ja nüüd ma närvitsen, et mida ta teeb..   Oh jeerum, ilmselgelt ei viitsi ta ka niisama kodus passida.

Täna hommikul sai veel mainitud et ei thaks tegelt hetkegi üksteisest enam eemal olla.. aga eks see tüüpiline armunute värk ole.

Ja ma ka ei tea mida asjast arvata enam...natuke trügib möistus vahele. Temal on firma ja maad ja kinnisvara ja värgid...mul pole miskit peale preztiise töö.. aga see on täiesti teine teema. Lisaks on isal juba mingid imelikud plaanid..

nonii...suur show läks Münchenis lahti. Ja kuna mina olen hetkel läbijalöhki koos siinse pöliselanikuga, siis sai ikka väga hoolega asi ka käima lükatud. Plaanid ju olid tehtud..et esimesel nädalavahetusel ei tee midagi, sest järgmised päeavad lähvad niikuinii kuidagi firmadega jne. Aga siis spontaanselt kasisime ikka sinna paari tema söbraga. Ja asi algas päris metsikult...päris algusest läks show kohe lahti. Söber kes seal ees oli, oli siuke djigolo ja viskas mulle kohe korraliku pilgu peale. siis mingi vanamees kes kukkus hullult kallistama. lihunik läks täiesti pingesse juba. ja kui see vanamees tema ägedat mütsi katsuma hakkas, siis mees purskas köik lahti ja söimas vanamehe läbi lihtsalt. Ikkka päris korralikult. No mees pole pehmest puust ja eks see mulle ta juures meeldib.
Aga oma riide kohta sain palju komplimente...nimelt tavaline siuke moderne oktoberfesti riietus on siuke et su dekoltee on ikka üsna kaunisti näha ja rinnad ripakil.. aga minu oma oli väga traditsiooniline, kurguni nööbitud...samas jube liibuv :)))) ja väga shikk. nii palju komplimente pole veel saanud...

ja lihunik ka öhkas...ta söbrad ka :)  no ega neil muud just üle ka ei jäänud :)))

aga no pidu ühesönaga läks meil edasi nii..olime mingi aeg väljas, siis telgis, siis tegime köik tirelid läbi.. siis kui Festi värk kinni pandi üritasime taxot saada kuhugile ta söbra baari...Aga taksot ei saand!!!!! Oktoberfesti ajal on täiesti hull olukord siin linnas..Siis saime minig jalgratturi ennast vedama.. kuhugile sööma ja siis ta söbra baari. Kus mina hakkasin juba otsi andma. ..löppes see nii et omanik pidi mu käekoti mu kallimale ümber siduma ... ja ära minnes jooksis veel järgi, et vöta oma söbranna king ka kaasa...  No muidugi ma enamus ajast seal selle baarimehega suhtlesin... lihunik natu jälle kommenteeris järgmisel päeval. Eks me mölemad ühed hullud ole...vaatab mis  siuksest hullusest saama hakkab.. aga muidu ei saa endiselt üksteisest käppi eemale





.

Suusk

Suusk on teema sel aastal. Eile oli meil lihunikuga esimene skigymnastik. Ehk siis mingi trenn suusatajatele hooaja ettevalmistuseks :) Tore oli koos sporti teha.. tund aega jöu ja ilu ja koordinatsiooni harjutusi. Köik higistasid, kuigi hullult sportlikud. Mulle, peale kahte kuud ei mingit sporti, oli asi üsna lihtne ikkagi. Higistasin muidugi ka, aga see oli selline mönus higistamine. Kickboxi treeningu vastu ei saa see kuidagi. Vöi üle 10 km jooksu. Aga mönus oli..Palju rohkem üllatas lihunik körval..mehed ei tule ju nende koordinatsiooni harjutustega väga toime, aga ta tegi köik nagu vasaku käega ära ja samas mehelikult. Muidugi ta on ka profi suusataja, aga pole ka oma 4-5 kuud sporti teinud ju. Ühesönaga see profisuusataja eeldab, et ma olen oktoobri löpust saati iga nädalavahetus temaga Alpides. Laupäeval eratreeneriga, pühapäeval temaga...

No eks igasugu väljakutsumised on mind alati tömmanud :)


Meil muutub köik järjest armsamaks ja imalamaks  :)))

Ilusad lood..

Endiselt.. ei kapriisitsenud ma siin miskit tegelt. Mötlesin asju üle, aga mees keeras mu kahtlused paugupealt pea peale. Ja teda ma usaldan.. Taaskord üks tormiline ja ilus nädalavahetus seljatga. Nojaa laupäeva öhtul siin miski festivali käigus ma ikka suutsin nati kapriisitseda. Vöi noh..jant on selles, et tüübil on ju linn söpru täis ja sel festivalil olid no köik koos vist. Ja pöhimötteliselt óli ta koguaeg kuskil lennus, küll nais- küll meestuttavatega. Ja ma olin pöhimötteliselt tema söpradega terve see aeg. Üks hetk viskas kopa ette ja kobisin mingisse körvalolevasse Biergartenisse ennast haletsema vöi miskit. Istusin siis seal omaette ..ilmselgelt ölleaias sellisel hetkel ei toimu enam midagi ja täitsa pime oli kah. Mingi hetk ta mu sealt ikka leidis ja pahandas mu tegelikult korralikult läbi, et mis toimub..et nad oleksid peaaegu politsei kutsunud...

nojah järgmine hommik oli ta ikkagi üliarmas..kui ma löpuks mingi löuna paiku üles sain, tegi armsasti kohvi ja hommikusöögi ja üldse kallistas ja hoidis.. Mainis küll veelkord et ärgu ma enam sellist asja tehku. Aga kui mind miski värk jälle häirima hakkab, siis teen niikuinii eks..

Ta söbrad ka hoiavad mind korralikult, see on muidugi armas.

Ilus on nii meeletult armunud olla... ja seda samamoodi vastu tunda.. Ühtegi päeva ei saa enam teineteiseta..parajad kleepekad valmis..

Aga kuna ma peale seda kammajaad suutsid läätsedega magama jääda, siis on täna sarvkestapöletik käes. Tööle ei lubatud enam tagasi minna, paar päeva vaba ja mingid antibiootilised tilgad/salvid...Oejah igast jama on siin viimasel ajal selle tervisega olnud. Läkaköha on niikuinii, aga selle vastu aitab hästi soolavee kuristamine, ja nohu vastu Nina loputamine sellega. Röve protsess, aga töhus. 

Ah ja veel, ma ei tea kas ma siin jalgpalli teemal olen söna vötnud, aga igastahes läks siin Saksas nii öelda Bundesliiga lahti. Ja meie osakonnas üks korraldab ka sellist tipp-mängu..Ja ma olen pöhimötteliselt algusest peale number üks. Teadmata siin kohalikust jalgpallist tuhkagi :)))

Kapriisid

Nüüd vist on aeg kapriisideks ..ega ilma ju ka ei saa. Kuigi kogu nädalavahetus oli taaskord väga äge. Reedel käsime minu söprade prantslaste sünnipäeval, oli selline suurem pidu. Peale seda hüppasime veel miskist ta tuttava baarist läbi.. Laupäeval amelesime niisama ja käisime pizzat söömas ja vaatasime filme. Pühapäeval viis ta mind metsa vibuga laskma.. äge rännak oli. 3 tundi mööda mägist  ja metsikut metsa ja erinevaid sihtpunkte laskmist..peale seda köike viis ta mind veel väga  toredasse kohta sööma..Alpid taustaks jne.

Lisaks on tal nüüd minu korteri vötmed ja minul tema..

Aga pühapäeva hommikul jäi mind miskit vaevama.. hommikusöögi ajal ei suutnud oma nägu kuidagi väga sirgeks saada. Mingi nörkushoog löi sisse ja peaaegu oleks nutma purskand. Eks pingeid on ju tööl olnud jne.. ja sporti pole teinud ja asjad kogunevad..ja sel hetkel vist midagi nagu löi pea peal kokku omadega. Ise ka ei saand aru miks see olek nii nörgaks läks heast peast. Eks ta nägi kah... muutus murelikuks. Vötsin siis ennast kokku ja üritasin normaalne olla..

Aga paar asja panid mind mötlema ja jäid närima.. mul on tunne, et tömbaks ennast natu eemale korraks..

Keeristorm..

miskit meeletut on jälle toimumas...aga muud moodi ma ju ei oskagi. Hakkasin siin mötlema... need kes ja kus seda kirge ja lähedust polnud, sai kohe ära löpetatud. Aga praegu...ma olen nii meeletult armunud, et kraabi vöi seinapidi üles.. Ja mees kah...eile oli nii intensiivne moment jälle.. mis mölemi pea ilmselgelt jälle täitsa segi ajas.

Ja siis ma mötisklen siin,..et viis kuud tagasi olin ju nii meeletult sees ühte teise mehesse. Köik toonane on nii totaalselt erinev praegusega. V.a. see et need mölemad hoidsid mind nagu printsessi...

Vahepeal on muidugi ka igasugu asju toimunud...

Käisin neljap. söbrannaga öhtust söömas,  polnud oma aasta aega näinud, aga ta mulle väga meeldib. Löppes see nii, et ta hammustas mulle kätte, ma kaotasin oma telefoni, tema sai koju politseiga..ja löppkokkuvöttes jäi kogu tema töö ja muu kupatus minu hoolde. .. ehk siis töö läpakas, koduvötmed, rahakott.. tema hammustas ja pani plehku, mind pani taksojuht igavene siga lihtsalt teab kus maha.. koju ma kuidagi jöudsin..käsi sinine, kogu oma kraam ja tema kraam kaasas.. telefoni polnd..

kurtsin öösel kogu janti üle messangeri siis kallimale ja ta ikka järjepidevalt üritas mu telefonile helistada..aga ei tuhkagi. Järgmine hommik, nii kui üles sain, oli ka kohe uksekell. Läksin avama suure kahtlusega, keegi ju ei tea veel kus ma elan..ja önneks oli söbranna ukse taga...minu telefoniga. Sai siis omad asjad ka tagasi, ainult et tea telefoni pidime otsima hakkama..Iphonil on önneks see äpp, kus sa näed kus su telefn on. Ja ta leidis selle, mitte kaugel ...läksime siis otsima. ja voila..takso. taksojuhi numbri saime kuidagi läbi klaasi ära näha.. aga see ei toimind üldse. ma läksin koju... ütlesin tööl, et olen haige. tema vist ka. pidin veel füsioteraapiast läbi käima ja siis pörutasin kohe lihuniku juurde.  Söbrants sai ka oma telefoni alles siis kätte, kui nad hakkasid oma tüübiga taksot jälitama..

Aga minul läks ju show edasi. Lihunikul oli ju ka juba öhtuks plaanid..mingi söber pidi kuskilt kaugelt külla söitma ja ööbima tema juures, siis sünnipäeva kutse. Köik sai tehtud..aga maandusime voodis taaskord hommiku kanti umbes... peale baare ja pidusid. Nende tüüp-baaris, kus sünnipäev oli, oli igastahes vahva. Nägin enamust ta söpru juba keda teadsin...kuna ta ise seal suhtles pidevalt mingi maailma meister süsta-söitjaga, siis pidin ma kuidagi ise hakkama saama...ja köik keda ma teadsin, tulid ise mu juurde juttu ajama jne, ennem isegi kui talle tere ütlesid :))) Täitsa hoiavad nad köik mind juba. Mingi hetk oli lihunik ka kohal ja ei jätnud mind enam hetkekski üksinda :)  Jah väga löbus oli, aga voodisse sai taakord teab mis ajal ..

Laupäeva öhtul käis veel üks söber tal külas ja sai taaskord üsna pikalt juttu aetud... see on ta miski suusasöber. Mees on ju profi suusataja..Nüüd paneb juba minuga ka plaani paika, et kui suusa hooaeg algab, siis iga nädalavahetus olen kaasas. Laupäev eratreeneriga ja pühapäev temaga.. et lihtne ei saa see olema. Noo vaatame vaatame kuidas see talv kujuneb :))

Aga jah ühtki päeva ei taha enam lahus olla.. täna mötlesime et puhkame veits välja. Käisin veel Eesti tüdruktega öhtustamas ühe tüdruku juures.

Eks ta homme on jälle platsis omadega..

Aga see eilne...pea on ikka veel pilvedes..


PS! Rase ma ônneks ikkagi veel pole :)

Isud..

mul on viimase nädalaga söögiisu metsikult töusnud. Isegi magusa järgi isutab. Ja see teeb natu olukorra murelikuks, et kust see jama siis nüüd nii järsku. Hea küll stressi oli eelmisel nädalal ikka ka kuhjaga, nii et päeva löpuks ei tednud enam oma nime kah..selline non-stop maraton ajuragistamine. Nu ja muidugi nädal enne seda jäi mul enamasti öhtusöök söömata, sest kuidagi ei teki isu veel uues köögis. Pole niivörd sisse elanud veel. Aga jah need isud.. rääkisin eile oma mini-kahtlustest lihunikule ka...  tema arvas, et no päris niimoodi ei oleks asja plaanind, aga kui lood olekski sedapsi, siis tal vist oleks pisut isegi hea meel.. ma loodan ikkagi, et need isud on siiski mingitel muudel pöhjustel.






Lihunikul oli kolmapäeval operatsioon, ei miskit hullu, aga oli vaja ära teha. Pörutasin siis igapäev peale tööd veel haiglasse tema juurde möneks tunniks. Laupäeval sai önneks välja. Vanemad otsisid ta ära ja ma söitsin muidugi kaasa..  Öhtupoole käisime veel söögikraami muretsemas ja sai taaskord vanemate juurest läbi hüpatud. Meil on siin sumedate öhtute käigus igasugu teemad läbi käinud.. Alates sellest, et kus pulmad teha :)))  Väga armsaks on see inimene mulle saanud.... Eelmine nädal vist nägime absoluutselt iga päev teineteist. Täna pörutan ka kohe peale tööd tema juurde taas. Tegelt peaks kodust läbi käima, et tööriideid kaasa haarata. No üldse ei saa enam üksteiseta..


Ühesönaga mina olen taaskord läbijalöhki sees omadega.. ilus tunne muidugi :)


Hehe ja haiglas passides hakkas mees ju Eesti keelt öppima :)) Hoiatasin küll, et ei tea millesse nüüd ennast mässib. Eks peale esimest päeva ta ikka oigas ka, et jessver mis keel. Aga ikka näpib seda Äppi hoolega. Speakly nimelt. Ja kirjutab mulle tihtikugu juba eesti keeles vastuseid :))

Amore...

Lihunik avaldas mulle eile vara hommikul armastust...

Ja ma ise olen ka nii ülepea kaela armunud..

Eile oli siin püha ja sai Isar jõe peal tema kihvti paadiga seigeldud..

Nii äge ja ilus päev oli!

Seda armastust avaldas ta siis jätkuvalt päev läbi...

Tema isaga sain ka siis eile tuttavaks...

Kolimisest

Lihunik ja Natalya on nagu miskid taevakingitused mul hetkel kogu selle kolimise kupatuse juures. See on ikka siuke töö, et no on. Laupäeval terve päev kolisime siis asju ühest kohast teise, õnneks oli Lihunikul korralik buss omaskäest võtta. Ja no siuke mees nagu tema on kolimisel asendanattu. Oskas mu diivani lahti harutada. Suure riidekapi tükiteks vötta ja siis kokku keevitada jne.. Ma ei tea mis ma ilma temata teinud oleks ja just iga sõber ei oska siukest tööd..lõpuks mees kellest on ikka tõeliselt abi! Nüüd saan vast pildid ka lõpuks seina.. sammumõõtja näitas et me tatsasime 18 km täis..ja noh..enamus ajast radkusega eks. Hull lihase valu on kogu kehas ja sinikad ka igal pool. 10ndale korrusele pole naljaasi kolida. Aga korter ja vaade on tõsiselt vinge. Lihunik ei saand seda ka mitte mainimatta jätta :) 12 tundi rabelemist ja siis tema juurde ja dushi alla ja siis veel ta söprade juurde ölleks snäkiks. Läks jälle pikale, hoolimatta sellest et me omadega täitsa läbi oline. Voodist saime kuskil kell 14 alles välja järgmisel pöeval. Otsisime ta auto söprade juurest ära ja siis ta viis mind Bayeri järvede ja mägede keskile autoga söitma....

Jah just nimelt nii :)) Aga auto oli siis selline

No see oli ikka elamus omaette. Pluss vähe oli neid inimesi kes pead ei pööranud, lehvitanud vöi pöidlaid ülespoole ei keeranud. Ja no see vaan on tösiselt vinge! Viis siis mu kuhugile sööma veel..Ilus söit, ilus päev..köik oli kuidagi väga ilus..Otsustasin pühapäeva ka veel tema juures ööbida.

Täna siis töö taas...välja magamatta. Peale tööd vanasse korterisse rügama..korter veel vaja läikima lüüa. Aga köige hullemaks osutus keldri koristamine. See ex mul ostis igasugu kraami kokku ja viis köik kartongid keldri...3 tundi vähemakt vöttis see aega nende löhki käristamine ja prügikasti viimine. Külmkapp sulatada..köik siuksed asjad. Homme sain töö juurest ka vabaks, firma nimelt annab  kolimise töttu sulle lihtsalt makstud vaba päeva. No muidugi ma kasutan seda ära. Siis küürin veel terve päeva. Õhtul on võtmete ja korteri üleandmine...Ja siis ongi vana korteriga vsjo.

Peale seda põrutan kohe lihuniku juurde. Meil nimelt on kolmapäeval mingi kiriklik püha taas ja seega vaba. Siis saame koos päeva nautida.. Meeletult armas inimene on ta, samas ikka korraliku selgrooga... järjest põnevamaks läheb mu jaoks.

Kaunis...

Ilusat hommikut

Kaunis naine ebamaine

Eks selline hommikutervitus paneb nurruma küll....ühesönaga on ka sel korral peale Eestis käiku omad tagajärjed..

Aga päev vöttis järjest pöördeid.

Löuna paiku tuli sönum kuskilt..Ciao, how is rich girl doing?  Jäin kohe mötlema, et kust see termin nüüd tuli.. rikas ma ju tegelikult iseenesest olen küll..

aga ainult igasugu hullude kogemuste poolest..

No nagu eile.. pidime Natalyaga peole minema, läks äikeseks ja Nat enam ei viitsind..aga mind seepis veel Jerome sinna peole, keda ka polnd kaua näinud. Ja kuna ennast üles oli löödud juba, siis läksin ka.  Natu metroo söitu..ja hoolimatt sellest et ma olin kogu näoga telefonis kinni, istus vasta keegi mees kes kohe peale lendas. Algul küll küsimusega, et mis suunas see metroo söidab ja siis läks lahti. Pidi tegelt palju kaugemale söitma kui ma, aga siis tuli seal minu kohas maha, vöttis takso, viis mu peole ära ja siis söitis sinna kuhu ta minema pidi. Soliidne ja äge tüüp. andis visiidi ja täna vötsingi ühendust. Uuris juba, et mida nädalavahetusel teen jne. Ja täna oleme juba palju sihelnud.. aga no nali naljaks. Et saab ka metroos tuttavaid endale eks. Pidu läks üldse üle käte.. saingi Jermiga kokku, paari tuttavat nägin veel. Ja siis helistas Julian, et tuleb ka... tahtsin juba korralikult koju minna, aga siis hakkas Julian meile Champat lauda ostma..ja sellele ma juba ilmaski "ei" ei ütle .ma ei tea mitu pudelit me ära jöime, aga ärkasin Juliani juures ...tema voodis...alasti..

Vot nii siis...kuramuse raibe. Midagi kindlasti eile ei juhtunud, sest tean ju oma keha ja me olime lihtsalt liiga purjus ilmselgelt. Aga ikkagi, no mida pörgut. Julian on mind niikuinii läbijalöhki alastuses näinud nii mönigi kord...aga nati nagu veider ikka.

mingi selline never-ending-story selle Julianiga on ...mind ta kohtleb nagu printsessi ja samas ta söbrad ka, kes on kohati ikka parajalt retsid oma olemisega.

Hommikul kell 8 sain ikka önneks luugi lahti, sest täna oli uue korteri üleandmine... siis töö. Ojee ma olin ilmselgelt veel purjus kuni umbes kella 2ni peale löunat. Häbi.. Aga asjadega sain hakkama küll. Tegin ja mässsasin kolleegidega  jube asjalikult tegelikult.

Öhtu..leppisime lihunikuga kokku, et täna ma pakin oma asju ja tema loob oma korteris korda. JA siis helistas Natalya kullakallis. Uuris, et mis ma teen ja et kas ma olen seal oma tüübi juures. MAinisin, et ei et hakkan kohe pakkima oma kraami. See kohe vastas, et tuleb mulle kohe appi, et on pakkimise spets. Ja tuligi! Ilma temata oleks ma igast jama kokku pakkinud ilmselgelt... Ta ukraina konkreetne naine ütles kohe ära, et mis lollust sa siin teed. Töi veel veini ja snäkke kaasa.. Kella 2:30ks öösel saime köik pöhilise paikitud. Tema askeldas köögis, mina magamisroas jne. Veinid snäkid vahepeale, aga ilma temata ma ei kujuta ette kui kaua oleks see asi aega vötnud... Vot siuke söber on väärt eks. Üleüldse ta on nii kihvt tüdruk lihtsalt. Sellistest asjadest vist tunneb küll ära hea söbra... kolimine on vastik. Keegi ei kipu seda tegema ju. Kuigi abipakkujaid on tulnud veelgi nii möneltki söbrannalt..Ja see on armas..

Aga jah, mina ja mehed on ka hetkel täielik keeristorm. .. Igalt poolt tuleb jälle igasugu tähelepanekuid ja kauneid sönu jne.. Eks mina ikka liputan saba igasugu siukse asja peale. Kes see ikka meelitustele ära ütleb eks..

Igatsus...

Mul on metsik igatsus lihuniku järgi...

Tal tuleb varsti operatsioon ja pidi täna ka haiglast läbi hüppama..ei miskit hullu önneks, lihtsalt mingi jama eemaldamine...ja üldse meie töö-ajad on nii erinevad. Ja täna tuli mulle veel kaks nii vinget söpra Eestist külla...ühte teadsin pöhikooli klassivenna kaudu ja teist keska pinginaabri kaudu ja nüüd nad on paras paar koos. No ikka nii üllatas kui sellest teada sain...Väga tore öhtu oli koos..

Homme nad panevad juba edasi.. aga raudselt näeb veel. Ma hommikul ikka pean tööle kasima...oma vaba valik.. ja lasen neil magada. Samas hetkel on üsna vabakava ja ma töötan kesklinnas..et saab iga kell taas kokku saada, ennem kui nad edasi pörutavad..

Aga jah lihunik...magamise teema..mina magan oma 800 Ibuga päris hästi, aga kindlasti liiga vähe..tema mainis täna, et taaskord ei saanud korralikult magada...et saab vist praegu ainult minuga koos normaalselt magada ..:))) no armas. Mul tegelikult on ju sama tunne....

Huvitav..

Mul on viimase kahe nädala jooksul kolm korda arstide poolt pakutud välja vajanti, et ma vöin end nende lahkel loal töölt vabaks kirjutada. Keeldusin igal korral. Täna hommikul veel viimast korda...Mida see siis nüüd näitab? Et ma olen täiesti idioot ... vöi äkki mulle meeldib mu töö..?

Lihunik

ah täna pani küünarnuki arst käe jälle mingisse lahasesse. Kortisoni enam ei süstitud, sest nii tihedalt ei vöi. Jöledalt häirib, eriti selle palavusega, aga doktor ütles, et ma peaks seda nüüd nädal aega hoidma. Ja ribid...kui rahulikult istud on ok iseenesest, aga aevastamine tekitab pörguvalu...ja aevastanud olen täna palju miskipärast.

Lihunik juba ütles, et tal on tunne et ta löhub mu vaikselt ära...eks temaga on köik need värgid juhtunud. Aga eks ma ikka ise ole see, kes end löhub.

Aga lihunik on armas..igatsen... Nädalavahetusel oli palju väga intensiivseid ja peadpööritavaid momente koos..

Reedel kui peale seda rahvapidu baaris veel istusime, hakkasin ta ex-ide kohta uudishimutsema. Tundub, et mehel oli üsna pikk esimene armastus..mingi 8 aastat. Seda miks see asi lahku läks, ma enam ei mäleta. Aga mis mees edasi rääkis oli üsna üllatavad...peale seda oli veel vast paar lühemat suhet olnud..nii 2 astat vöi 3 aastat.  Aga ta ütles, et polnud kunagi enam armunud olnud. Suhted olid lihtsalt suhete pärast. Arvas, et ei armu enam iial niikuinii..

Aga nüüd... on mees hullupööra armunud..taas....

Ja mina ei tea veel, kas see on lihtsalt segaduse hetk mul peale väga veidrat lahkuminekut, vöi et mis toimub. Samas ma ju olengi kägaras ta ümber kogu aeg...tema ise niikuinii ei saa must niivöinaa käppi eemale.. Ja eks see ole ilus tunne kui keegi sind nii läbijalöhki jumaldab.. ja kes sind ju ka tegelt üksköikseks just ei jäta..

Samas on ka asju mis mind juba kukalt kratsima panevad...

Lisaks avaldas see Eesti luuletaja kellega ma paar korda kokku sain ja kohe luuletusse sattusin, täna armastust.

Aga jah Lihunik..temalt tuli ka paar huvitavat kommentari juba öhtul kui tagasi maandusin... midagi kokku kolimise suhtes vöibolla kunagi varsti. Et peaks mulle ikka autosöitmise selgeks öpetama ja auto muretsema, sest sealt löunast on rongidega ikka tobe liigelda. Huuh mina kes ma just ümberkolima hakkan uude korterisse eks..

Nojah köik see muidugi pidurdab, samas eks meil on ju koos järjest toredam

Lisaks saime fb's ka eile löpuks söpradeks :)))) Ma seal kokkasin meile pasta garbonarat just ja siis tuli kommentar, et tegelikult saab ju fb'S ka suhte staatust paika panna. Ma ainult noogutasin, et saab ilmselt küll..Ja sinna see önneks jäi :))))))

Armas..

elu läheb edasi nagu unenäos... nii palju juhtub ja vahel enam ei tea mis oli, mis on.

Korterit käidi vaatamas... sest no kogu see sisse ja välja kolimine ju on kohe käes. Päris huvitavaid inimesi nägin. teisipäeva ja neljap. oli lisaks ka lihunik platsis. Neljapäeval me läksime jälle üle käte ja reede oli päris raske töö juures. No Ibu 800 paneb ikka ka korraliku laksu..üks ribi on ikkagi pisut katki ja nüüd vaja ainult kannatust..ja valuvaigisteid. nüüdseks on sellest vist juba 4 nädalat...möni nädal läheb veel.

Reedel töö elasin üle..ja otsejoonis sinna löunasse lihuniku juurde. Oli oma vinge pörnikaga juba vastas..

Tema oma on veelgi ägedam... värv kah. See oli nii naljakas vaadata, kuidas inimesed reageerisid. Pead ikka pöörati korralikult. Pörutasime kohe järve äärde. Pärast mingile Volksfestile... siis veel mingis nende pöhi-baaris istutud..ja siis tal balkoni peal..eks kell oli vist 5 hommikul juba, kui naabrinaine meid minema ajas. Vöi noh tuli mainima, et vöiks natuke rahu saada. Järgmine päev sai muidugi hilja ärgatud, siis jöe äärde päevitama ja ujuma. Seal olid ka paar ta söpra juba ees. Siis shoppama söögikraami, kokkasime.. Söögi teema juurde tulles, me maksimaalselt korra päevas vist söime kogu see aeg.  Nojah ja siis sai jälle balkonil vedeletud ja siis hakkasime siin mingit Bayeri kult seriaali vaatama...vaatasime ja ajasime juttu kella kuueni hommikul välja..

Täna me ärkasime vabsee hilja.. sai jälle jöe äärde hüpatud ja ujumas käidud. Täna sain isegi mina ujuda...mul pandi ju käsi peaaegu et kipsi neljapäeval. Ja no seda ei tohtinud märjaks teha.aga eile kiskusin selle asjanduse maha, nii häiris juba.

Täna oli tegelikult raske lahku minna... mees viis mu rongi peale ära, ja juba 5 minsa pärast tuli sönum, et igatseb juba praegu. Ja ma ka kuidagi....

Aga rongis olles kirjutas Dario, see itaallane kes Kaljuste käe all 4 aastat dirigeerimist öppis, et on taas Münchenis ja saaks kokku. Kuna mul vahet polnud, siis olingi nöus. Kell 22 kuskil siis saimegi kokku ühes baaris. Tore oli näha teda. Kihvt kuju. Ja kuna just olin Eestis käinud, siis rääkisime sellest ka taas. Ta teab isegi Millimallikat ja Levikat jne  :)))) Ja siis järsku üks tüdruk tuleb ligi ja küsib, et andke andeks mis seos teil Tallinnaga on, et ta on sealt pärit :))) No voila. Siukest asja ka just köige tihedamini ei juhtu. Ja köige naljakam oli see, et tüdruk on korralikult koorilauluga tegelenud ja seetöttu oli neil selle Darioga ikka päris palju ühiseid tuttavaid ka. Tegime siis taas selfi ja saatis Valter Soosalule...et vaat eelmine kord oli üks eestlane, aga nüüd on lausa kaks  :))
Väga vahva oli...


Aga nüüd on kell juba peaaegu kaks öösel... ja hoolimatta sellest et me ikka vähe magasime...olen ikka veel üleval. No ma ei tea.  Homme pean kell 9 jälle küünarnuki arsti juures olema..töö muidugi ka.

Kurnjau

Eesti oli äge..palju sai tehtud palju sai nähtud. Köike mida oleks tahtnud paraku ei jöudnud. Kuna emal oli 60 juubel, siis temaga tegelemine oli esikohal...lisaks tädi 70 juubel. Et sai palju perekeskis oldud ja see oli tore. Jäi küll asju kripeldama...aga no ei jöudnud köike mida oleks tahtnud.

Samas sai nati ka trikke tehtud spontaanselt, mlle käigus pandi luulesse..

algab vist nii, et ... oled silmi kissitama panevalt kaunis kui päike... löpp versiooni ma veel ei tea, aga no tore oleks kunagi lugeda muidugi :D

Ribid...sellest ma parem ei räägi.. see on valu mitte kuubis vaid mingis kümnendis..eritit pärast eilseid tegutsemisis lihunikuga...nii ilus kui see ka polud. aga ilmselgelt pages mingi närv peitu. ja ma ei saa peaaegu hingata enam.  metsik valu..

Metsas

Ma nüüd kenasti Eesti metsade vahel puhkamas..Eile maandusin öösel. Jäin söbranna juurde..magasime mõlemid lõunani ja siis panin lõunasse. Juba ärgates vaatasin lihuniku sõnumeid, et tsekkab pileteid Eesti just.. Nii armas. Eks see meeldis, aga eks see pani kukalt ka kratsima, et kas ma viitsin temaga siin tegeleda. Pileti varjandid (õnneks) vist väga head polnud.. Aga ta kibeles isegi lihtsalt selle pooleteise päeva pärast siia tulla. Tõin ta siis maa peale tagasi..

Lisaks tahtis mehhiklane ka juba mõnda aega kokku saada..mainisin, et tulgu Eesti siis saame. Hakka kohe uurima, et kas viisat on vaja.. no muidugi mitte. Ja nüüd tsekib lennupileteid..:)))

Sõbranna juba naeris, et tulevad mehed koos käsiskäes :)))

Aga ma olen rahulik...nii spontaanselt pole eriti lihtne siia pileteid saada...vähemalt otselennuga :) Nii et ei lähe siin mingiks rabeluseks..

Ilmselgelt on lihunikul hetkel suuremad shansid..kuigi paar asja täna pani natuke kukalt kratsima..mis ma avastasin..eks me vaata neid asju kui tagasi olen.

Keeristorm

Lihunik tuli eile ka minu juurde, sest ainuke variant veel teineteist näha oligi eile. Täna mul oli siinne firmade jooks plaanis ja homme juba lendan. Muudkui nurrun ta tähelepanu käes ja naudin ta lähedust. Hea on koos.

Mees pani mulle nädalavahetusel hüüdnime......keeristorm :)))  No niimoodi polegi nagu kutsutud veel..


Täna siis jooks oma neetult valutava ribiga ja teibitud küünarnukiga. Ja veel korraliku alkoholiga veres ilmselt nädalavahetusest ja ainult kolm tundi öösel maganud. Lisaks tegime veel eile ka paar ölle. Kahtlesin, kas üldse läbi jooksen distantsi. Vöi vahepeal lihtsalt löhkeb midagi rinnus, vöi kukun lihtsalt kokku. See valu on nii intensiivne, kui mingi vale poosi vötan, sügavamalt hingan vöi aevastan. Natu paneb nagu muretsema, aga üldse ei kujuta kuidas Eestis arsti juurde saamisega lood. Olen ainult igasugu jama kuulnud.

Köigele lisaks löi poole jooksu pealt korralik äike sisse.. no ikka müristas ja paduvihmatas. Aga see tuli tegelt isegi kasuks vist. Päris mönus oli :))) Ja no kindlasti teistmoodi..

Aga..jooksu aeg oli sama hea kui eelmisel aastal, kus ma olin ikkagi rohkem treenitum ja ilma igasugu lisa-löbudega körval. Oma front-office kolleegist (mees) sain parema aja, aga boss oli ikkagi kiirem. No parem ka vist nii :))

Homme veel päev otsa tööd rabada ja siis öhtul lend Eesti!

Must ratsanik

See on see kurjem pool.. Hector oli vist see öilis ja hea. Aga mulle muidugi see must ratsanik sobib rohkem :)))

Nädalavahetus oli taaskord tegus.. Reedel oli töö juures nagu terve päev sprint-jooksu. Käsi pulsil...sada miljon teemat, aga hoog oli sees ja asjad läksid kiirelt. Löuna pausi ajal veel tormasin läheduses olevast Dallmayerist läbi, et lihunikule hörke koogikesi osta ja champanjat kah. Oli kokku lepitud, et peale tööd kobin tema juurde, aga päeva jooksul tuli nii Julianilt kui Natalyalt ettepanekuid ühele peole minna ja kuna hoog oli korralik sees ja neid mölemit tahtsin niikuinii näha, siis otsustasin et lähen möllan seal. Ütlesin lihunikule, et ilmselt täna ei jöua, et kui siis hiljem. Kuna tema päevad algavad aga hullu moodi varem, siis arvasin, et las magab välja ja saame siis laupäeval kokku. Aga kujunes nii nagu tahtsin tegelt, tahtsin köike ju tegelt!

Peale tööd kobisin jooksma. Siis kiiresti kleit selga ja puuder pöske ja terrassi peole. Vahelduva eduga sai lihunikuga chättitud. Ja muudkui uuris, et kuidas lood. Tal tekkis ka absoluutselt spontaanne sünnipäevapidu mingi kreeka restoranis.  Käskil mul taxo vötta ja kohale söita, et söbrad on ka jube uudsihimulikud. Aga pidin veel ju kodust läbi kobima... Ja just nii tegingi. Mingi hetk jätsin peo kus kurat, kobisin koju, pakisin kiirelt mingid asjad kaasa ja taksoga tema juurde. Ta nimelt ei ela päris Münchenis, vaid siin ühes läheduses olevas pisikeses armsas linnakeses. Ootas mind juba restorani ees, ja tahtis isegi takso arve maksta...aga noh püha müristus. Siukste asjadega saan ikka ise ka hakkama. Vötsin muide Überi tegelt ja sain lux musta Merzedes limusiini juhuslikult...juht oli äge ja sai igasugu jutud maha aetud, ja arve oli ka ainult nati üle 50 Euri.. Lihunik oli ka täitsa üllatunud.. Siukse limoga tuleb kohale ja sellise hinnaga!
Öhtu oli väga löbus ja äge. Siis sai koogikesed ka üle antud ja kogu punt röömustas väga. Koogid said kiirelt söödud. Champat ei hakkandki välja kookima. Mainisin küll, aga tol hetkel ta vist polnd huvitatud.

Ja lihuniku juurde...üks söber, kes elab kaugemal tuli ka kaasa. Ehk et siis jätkasime tema juures :)) Naabrinaine tuli korraks ütlema, et muusika nagu nati liiga vali. Sai maha keeratud. Siis lihunik läks veel naabrinaise ukse taha küsima, et kas nüüd on ok? :))))) Hea naljamees...ausöna noh.

Ja oligi hommik.. öigemini löuna  :)) Mees viskas söbra koju ära, ma muidugi söitsin kaasa. Ja siis ütles otsustavalt, et nüüd lähme shoppama, et kohvimasinat vaja. Ta ise kohvi ei joo, aga mina ju joon! Mainisin, et kas nüüd just kohe masinat vaja.. vaatas siis tösiselt otsa ja küsisi, et sa ju tuled tihedamini nüüd... vastasin, et vöimalik...Aga nati jäin nagu ise ka mötisklema.. Kuidagi kiirelt on need asjad praegu käinud.  Kohvimasin sai muretsetud, see korralik kapslitega ikka. Pluss veel ühest teepeale jäänud poest ostsin plätud endale, sest kuum hakkas tennistega. Tagasi tema juurde. Hommikusöök korralik Bayeri Weisswurstfrühstück, dush ja siis edasi. Ratsaüritusele. 6 ta söpra, takso, tund aega söitu vöi nati vähem..ja show läks edasi. No mingisse kohta oli korralik keskaja küla üles löödud, ja päris pönev oli. Nöidade pöletamised, giljotinid, keskaegsed baarid jne.Hiljm oli muidugi areenil veel see ratsashow. Ja muidugi oli laat ka üles löödud ja sai keskaegset kraami osta. Mingi hetk kui jälle väikse kergenduspausi tegime, välja tulles nägin et mees uurib lähedal oleva leti juures miskit. Ja oligi juba selle miski välja valinud ka....sain endsle hästi armsa kivikesega kaelakee kaela :) Kell 2 öösel oli takso taas kohal ja tagasi sinna linnakesse. Köik olid ikka päris ja parajalt läbi. Koju ja magama. Kell 12 vist sai esimest korda üles töustud...ja siis kell 15 löpuks.. intensiivne hommik..:))
Terve eilse päeva olime ka nagu kleepekad. Punt oli igastahes äge, nalja sai palju.

Ma ei tea mis toimub...armunud? Vist jah.. aga egas ei tea kah.. äkki ma naudid lihtsalt ta tähelepanu ja seda kuidas nii väga ta mind hoiab.. Samas paljud asjad meeldivad ta juures. Ja kogu see koos oldud aeg on lihtsalt väga äge olnud ...

Täna oli mönus...  käisime korra väljas, ja siis ta vaatas jalkat, ma chillisin balkonil. Jalka on ju pönev, ja ma panin oma panused niikuinii Prantslastele...aga pigem eelistasin päikest jalkale... No ja prantlased vöitsidki.. hihi. Mees oli Horvaatia poolt, enamus siin Saksas vist olid. Aga noh...nii läks. Aaah reedel seal peol sain veel väga sharmantse Chili mehega tuttavaks, kellega ma isegi kihla vedasin , et Prantsuse vöidab. Nüüd ta on mulle joogi sees :)))

Eila leidsin tänavalt 10 eurtsi...nii see raha tuleb eks :)) Ja önn öuele..

Ainuke jama on pisut..ma löin ennast reede öhtul vastu mingit baaritooli korralikult ära... Nii et ribid vasakul pool on korralikult kannatada saanud. Isegi sügavalt hingata on valus. Rääkimata, et ma tunnen neid hetkel köikseeaeg. Isegi ei tea, mida teha..Arsti juurd ma küll enam ei jöua järgmise nädala jooksul. No murdu ilmselt pole, aga kui isegi oleks, ribidega sa ei tee niivöinaa miskit.... mingit kipsi sulle ju ei panda sel juhul... lihtsalt iga liigutus teeb valu...

huvitav..

Täna löuna ajal höikas lihunik, et on läheduses ja saime kokku vöikseks kohviks. Tore oli ju iseenesest.. Homme öhtul kobin tema juurde ja siis laupäeval ratsaüritus ja ehk kuhugile järve äärde ka ennem. Kuigi vette ma hetkel enam väga ei kipu.. Täna löi kätte suurem valu ja üldse oli kogu käsi nii imelikult tuim ja välja surnud. Otsustasin siis, et mina esmaspäevani ei oota..otsisin välja büroole köige lähema ortopeedi ja kobisin selle ukse taha. Vaadati kätt ja vöeti kohe jutule.. Ei pidanud rohkem kui 5 minutit ootama. Arst oli huvitav naine, temaga sai päris erilised jutud maha aetud. Igastahes imestas ise ka, et käsi nii paistes, löi kortisoni süsti kohe küünarnukki ja pani mingid huvitavad plaastrid peale. Erk-roosad..terve käsi neid täias. Kaheks nädalaks peavad jääma. Et siis kogu Eesti puhkuse ajaks kah.. lisaks tugevad valuvaigistid.

Aga mingi nali on käimas.. köik vötavad kuidagimoodi ühendust..köik mehed kellega mul kunagi miskit olnud on. Julian kamandas mind reedel ühele peole..no tema on pigem väärt ja hea söber. Siis mingid köik vöimalikud vanad teemad ujuvad üles. Pühapäevaks on kolm vöibolla varianti lubatud. Tegelt lähen öhtul söbrannaga kuhugile jalkat vaatama. Niisama örritan.

Pühapäev-esmaspäev pean niikuinii kohvrit pakkima hakkama...teisip-eval on firma jooks. Ja kolmap. lendan.

Täna pidin köigile töö juures seletama mis jant on, et mu käsi niimoodi kinni teibitud on..eks selle kickboxi peale läks köigil meestel muidugi silmad pungi :))) Bossil ka.

Küünarnukk

.. on neetult paistes...pool käsivart ka. Arsti juurde sain aja alles esmaspäevaks. Aga kui asi hullem, lähen ja istun möne ortopeedi ukse taha kuniks nad mu jutule vötavad. Ma pean ju järgmine nädal siin firmade jooksul oma firmat esindama. Kuigi jooksmist see paistes käsi just ei häiri. Täna käisin jooksmas. Samas laua taga istumist küll. Firma t-särk on seekord igastahes väga äge. Täna oli uus boss ameerikast ka kohal.. päris huvitav päev.

Oma lihunikku ma ikka igatsen. Tema mind ka. Laupäeval lähme siin läheduses mingile keskaegsele ratsutamise vöistlust kaema. See siin päris kuulus ühes külas, oli varem juba körvu jäänud.

Ja ettepaneku tegid ta paar parimat söpra üldse...nii et järgmine test juba. Söbrad!
Närv on nati sees vist...Vöi noh..peale köiki elamusi, see närv on igasugu asjade peale üsna laadna juba. Aga no ikkagi...Asjad liiguvad siin kiirelt. Ja egas ma muudmoodi vist enam ei oskagi..

Juulikuus lumi on maas..

Kuskil miskit juhtub.. pea on pilvedes taas. Öhkame siin üksteise järgi ja mötleme kuhu järgmisel nädalavahetusel söita vöiks.  Et kas töesti suusatama näiteks :))) See möte juulikuus suusatada on päris vinge.

Tal on homme sünnipäev.... Midagi peaks kinkima, aga ei tea ju meest üldse nii palju et mida jne.

Aga nüüd näitavad mingid traumad ennast välja mu viimse aja tegevustest. Noh raftingus ma tömbasin paadi serva külge oma sörme täiega veriseks...noh hullu ei miskit, aga sörmed ju veritsevad. Ja kui paadist välja sain, ise ei märgandki, aga üks naine ehmus, et mis su käega juhtus...see oli läbinisti verine.. .aga noh Eesti naine..leidsin seal vee ääres paiselehe ja tömbasin ümber. Mingi aja pärast lakkas ka see jooks.

Laupäeva öhtul juba lauas istudes ei saanud küünarnukile toetada, midagi nagu segas vastikult. Nüüd on vasaku käe küünarnukk nii paistes kui üldse olla saab. See köik vöis kickboksimisest algust saada juba ka... ei teagi. Ise ootaks, aga tüüp ütles, et peaks arsti juurde minema...ortopeedi. No vaatame paari päeva pärast.

Äkshion!

Aaahh kui vinge nädalavahetus mul oli! Lihunik reede hommikul hakkas uurima, et kas ma Raftingut tahaks temaga teha. Ma korra viskasin videole pilgu pale, et mis see rafting siis on..
Saatis selle lingi

https://www.sportschau.de/av/video-rafting--wildwasser-abenteuer-im-oetztal-100.html

Ja muidugi olin nöus! Mees siis kohe hakkas helistama ja uurima, kas kohti on veel. Oli. Möeldud tehtud, padavai Austriasse metsikuid jögesid vallutama. Arvas veel, et mötekas juba reedel koha peale ära söita...öige..2-3 tundi söitu ju ikkagi on. Kohe oli tal ka hotell bookitud. Ja nii see plaan tekkis.. Kell 10 reede hommikul. Üritasin siis vöimalikult kiirelt töölt ära saada, et asjad kokkupakkida ja saaks minema pörutada. Saingi. Asjad kiirelt kotti. Käskis matkasaapad ka kaasa haarata, et pühapäeval ehk teeme mingi mäetuuri, kui niikuinii juba Alpides oleme.

Mingi hetk oligi siis mees kohal ja söit läks lahti. Hotell oli väga armas traditsiooniline Alpi hotell. Läksime veel öhtust sööma linna peale. Öhtu oli mönus, restoranis mängis live bänd...jne

Ja oligi järgmine päev.

Eks närv oli ikka veits sees... täitsa uus asi jälle. Ja esimene tuur oligi selline sissejuhatus rohkem teemasse. Mees oli peale-löunaks veel ühe tuuri bookinud ja vot siis läks action lahti. Siis pidi töesti töötama, et jöle-pööristes ellu jääda :)  Lahe grupp oli ja lahedad giidid nö. Algas muidugi nii, et nägime kuidas üks paat kohe stardis tagurpidi keeras...ja no see jögi oli juba kiire ja metsik. Et tekkis väike paanika moment. Aga meie paat pidas korralikult vastu..Lisaks minu kaaslane on seda juba omajagu teinud ja paras proff. Giidid olid ka röömsad, et üks proff ka paadis, see alati aitab. Eriti kui peaks töesti jöe peal miskit juhtuma. Igastahes hullult pönev oli. Ja nii uhke tunne oli, et siukse tegija kaitse all ja kaisus olen :))  Kahe tuuri vahel vedelesime veel Spas... pilguga mädegdesse.. Öhtuks söitsime tükike maad edasi ühe imekauni järve äärde siin. .. see tähendab Austrias siis.

Matkama ei jöudnud, kuna eile veetsime veel pikalt niisama aega sumedas suveöös. Üles saime kell 11-12 alles ja selleks on mägi küll juba liiga hilja.

Jalutasime niisama järve ääres ja nautisime kaunist vaadet ..ja teineteist.

Mees üllatab pidevalt..

Oeh ja siis veel sain teada kui tegija suuskaja ta on. Selles videos on tema üks kambast..

https://vimeo.com/73075563

Suu jäi ammuli..see on lihtsalt nii äge!!

Ühesönaga oli väga armas nädalavahetus. Ma ei oska seda meest üldse kuidagimoodi veel kirjeldada...pole absoluutselt minu tüüp tegelt :))) Aga köik need meie kohtumised on väga intensiivsed olnud ja ilmselgelt see asi jätkub veel. Ja need pisiasjad mis mulle veidrad tunduvad kaovad kuhugi teiste ägedate teemade taha ära... Terve nädalavahetus koos seigeldud..ja järjest rohkem üksteise küljes kinni...minu jaoks polnud ühtki minutit, mis oleks häirinud...temal vististi ka mitte.. Löpuks olime parajad kleepekad..


Haha järgmine nädalavahetus lähme vöibolla suusatama :)))

Kurva lilled...

täna saime Eesti tüdrukutega kokku ... See tüdruk kes meie seast nii järsku verevähi töttu lahkus, oleks täna 40 saanud. Seega saime köik kokku, et teda mälestada. Ilmselt önneks, aga minul temaga meeletult lähedast suhet polnud...seega on ka veits lihtsam ilmselt. Mulle oli lihtsalt köik see...ja endiselt on ikka paras shokk. Shokk on see niikuinii köigile. aga ju siis nii pidi minema ja nii ongi parem...ega ta önnelik tüdruk just polnud..

Nojah mina ei saa endiselt oma deitimiste ja lolluste reelt maha. Eelmine nädal suutsin pühapäevani rahulik püsida, aga siis sain ikka ühe kuuma musta mehega kokku ja kuna tuju oli just selline...chill...siis lasin asjadel kujuneda nagu nad kujunesid.. Käisime algul söömas, veini oomas, siis ta töi mu koju ja kuna juttu jätkus kauemaks...siis jätkuski öhtu... 

Ja ei kahetse...oli elamust väärt... Ei saand seesamune ka mu siidisest kehast..eeh nahast ikka.. üle ega ümber. Suhtleme pidevalt..prantslane. See nädal ei tööta, kuna vist on burnoutile üsna lähedal ja arst käskis vähemalt nädala puhkust vötta. Tal ka jälle korralik vastutus ölul.. 

See selleks...Esmaspäeval sain veel ühe kreeklasega väikseks after-work dringiks kokku, tore oli, aga mul pole mingit huvi. Töö on hull...kui ma paari nädala pärast puhkust ei saaks, peaks ka vist burnouti pärast puhkust vötma. Samas ...hoolimatta kogu pingest, ja et päev möödub käsi pulsil ..ja töölt välja saan hingeldades...nagu oleks maratoni jooksnud,...on ikkagi nii mönus ja hea tunne. Need on nii pönevad teemad millega tegelen ja nii pönevas firmas.. ja nii juhtkonnale ligidal. 

Aga jah täna...pidin taas tüdrukute seltsist veits varem lahkuma.. sest tundus nagu ainuke päev, kuna saaks selle lihunikuga kokku taas...oli nagu tahtmine. Restoran kus istusime, oli mu kodust niikuinii 7 minuti kaugusel, nii et ootasin ära kuna mees teada andis et kohal ja panin kodu poole jooksu.. Poiss ootaski trepil lillekimp käpus...:) Selline lihtne ja armas! :))

Paraku vist ei miskit mulle....Ma olen ilmselgelt juba liiga nahhaalne selliste süütute ja südamlike meeste jaoks. Sellest hoolimatta oli tore temaga juttu ajada ja aega veeta....kurameerida :)))) 

Teeb juba plaane nädalavahetuseks.. Tahab mind kolimisel aidata.. 

Ja need suudlused...need ajavad ikkagi pölved nörgaks..

Aaah ja tal on nii äge uunikum pörnikas!!  See on nii naljakas, et ta just täna ka mu juurde sellega söitis, mitte oma normaalse autoga. Sest ta eelmine kord mainis küll, et tal on siuke auto, aga peaaegu keegi ei tea sellest.. eriti nagu ei eputa sellega..

Aga auto oli töesti vinge! Midagi taolist..aga ägedam..

No loodetavasti ei lähe siin miskiteks südamete murdmisteks lahti...

täna valusid polnud..magasin ka vahelduva eduga jälle löunani. lihtsalt raskus oli. Siis magasin jälle.. Siis päevaitasin.. siis sain paar ilmselgelt head nöuannet teemadel mida ise olen ka viimastel aegadel juba mötisklenud.. See andis ainult hoogu ja motivatsiooni juurde... See suur shokk on nüüd tegelikult läbielatud ja asjad hakkavadki vaikselt jälle normaliseeruma. Keha ju ka juba ütleb, et aitab!

No ma ei tea mida enam nende deitidega teha niikuinii, millega hakkama olen saanud... eelmise nädala armas Bayeri tüüp, kes tegi nüüd söpradega rattatuuri Viini... temaga oleme koguaeg suhelnud jne. Armas on ta..aga ma vist liiga printsess tema jaoks.. Aga juba pakkus abi kolimisel jne. Homme öhtuks nad on oma tuurilt tagasi

Vaatame eks..kolimine läheb mul korralikult maksma tegelt. Täna käisisn seal korteris läbi et praeguse üürnikuga veel läbi rääkida, mida ma üle ostan jne Köögi vötan raudselt üle. Paarid kapid saan lihtsalt kauba peale ::)))
Kuigi...see piirkond  on nii äge, nii hea tunne on sinna minna.  Aga kui majja läksin, siis tundus imelik ...ei mingeid marmortreppe enam nagu mul praegu on... Aga korter on lihtsalt väga äge...